lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 24.03.2006.a. määras kohus antud hagi menetlemise lihtsustatud korras. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja avalduste, dokumentide ja poolte ärakuulamise taotluste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Hageja esitas nõude aluseks olevate arvete väljatrükid ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel .a. sõlmitud leping nr. . Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest, lepingu lõpetamise teatisest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 3892,39 krooni ja viivise 1360 päeva eest summas 3892,39 krooni.
lg.1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg.2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise ,mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. AS saldo kinnitusest ja võlateatisest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla koosseisu ka leppetrahvi summas 1000 krooni, kusjuures hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. Samuti on leppetrahvilt arvestatud ka viivist. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Järelikult ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. Kohtu hinnangul on hageja leppetrahvi nõude varjatult esitanud, tekitades sellega teisele menetlusosalisele raskusi oma õiguste maksmapanekul.
lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Hageja loeb lepingu lõppenuks .a. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 1562,21 krooni (võlgnevus seisuga summas 1023,66 + arve summas 259,56 + arve summas 278,99). Hageja esitatud arvetest nähtub, et hageja nõuab kuumaksu ka peale lepingu lõpetamist, kokku summas 1321,18 krooni (627,59 + 159,98 + 533,61). Kohus leiab, et hageja nõue kuumaksu saamiseks peale lepingu lõpetamist, tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue viiviste saamiseks 3892,39 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Lepingu lahutamatuks osaks olevad mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, millel väidetavalt viiviste ja leppetrahvi nõue põhinevad, kehtestati – . Leping kostjaga on sõlmitud . Seega ei saa üldtingimused olla lepingu osaks. Samuti puudub mistahes kinnitus, et nimetatud tingimused oleksid kostjale teatavaks tehtud või kostja nendega nõustunud. TsK § 174 tulenevalt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ega lepingu tingimuste ühepoolne muutmine lubatud. Arvestades eeltoodut jätab kohus leppetrahvi ja kuumaksu tasu (peale lepingu lõpetamist) arvestamise aluseks olnud, kohtule esitatud mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste väljatrüki, millele on kehtivusajaks peale kirjutatud - ja mille tekstis punktile 3.1.11 järgneb punkt 8.5, tõendina tähelepanuta. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 173,41 krooni ulatuses (3 % 1562,21 kroonilt x 3,7 aastat ). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1735,62 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 140 krooni.
p.2, § 52 p.5, § 54 lg.4 tulenevalt kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 119,40 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 295 krooni.
p.1 sätestab, et poolele, kelle kasuks tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 10 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.