KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse avalikult teatavaks 05.oktoober 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-6228 (endine nr 2/32-19068/05) Tsiviilasi OÜ hagi ST(ka väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Hageja esindaja: SE Kostja: ST Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses T) vastu 8 135,16 krooni Kohtuotsuse resolutsioon 1. Rahuldada OÜ hagi ST vastu 8 135,16 krooni väljamõistmiseks. 2. Välja mõista ST 8 135,16 (kaheksa tuhat ükssada kolmkümmend viis kr ja 16
- s)krooni ja menetluskulu 1 106,76 (üks tuhat ükssada kuus kr ja 76
- s)krooni OÜ kasuks. 3. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-ga , kelle õigusjärglane on AS, lepingu, mille järgi AS kohustus kostjale osutama telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest tasuma vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Üldtingimuste järgi kohustus kostja arved tasuma 15 päeva jooksul esitamisest ning tasumisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. seisuga oli kostja põhivõlgnevus 4 067,58 krooni. Hagi esitamise seisuga oli viiviste suurus 5 320,01 krooni. AS loovutas nõude hagejale. Juhindudes TsK § 173 lg 1, §174, § 222 lg 1, § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 taotleb hageja kostjalt välja mõista põhivõla 4 067,58 krooni ja viivised põhivõlaga võrdses suuruses, so 4 067,58 krooni. Kohtukuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 700 krooni suuruses ja õigusabikulu 406,76 krooni. 28.11.2005 avalduses selgitab hageja, et lepinguga, mille kostja sõlmis, võttis ta endale kohustuse lepingut täita. Üldtingimuste järgi on kostjal tasumise kohustus ka siis, kui ta loovutab kaardi kolmandale isikule. Hageja avalduses toodud selgituse kohaselt sõlmis kostja tähtajalise (18 kuud) lepingu ning tasus lepingu sõlmimisel liitumistasu, esimese kuumakse ja mobiiltelefoni eest kokku 643 krooni. Kostja sai enda kasutusse kaardi ning soodustingimustel mobiiltelefoni ja asus hageja poolt pakutavaid mobiilsideteenuseid kasutama. Oma allkirjaga lepingul kinnitas kostja, et on tutvunud lepingu lahutamatuks osaks olevate tingimustega. Pärast lepingu sõlmimist tasus kostja teenuste eest kolmel korral. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses märgib kostja, et vormistas mobiiltelefoni ostu juhusliku tuttava IM, kes lubas kõik kulud ise tasuda, palvel. Kostja ei saanud asjast aru ja kirjutas lepingule alla. Kostja leiab, et hagi tuleks esitada IM vastu ja kohtukulud temalt välja mõista. Kohtu põhjendused Kohus määras asjas lihtmenetluse kohtumäärusega juhindudes TsMS § 405 lg 1. Määruses andis kohus pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks ning selgitas TsMS § 405 2.lõiget. Pooled said kohtumääruse kätte, mida tõendavad väljastusteated. Pärast määruse kättesaamist saatis hageja kohtule täiendava selgituse nõude kohta ja tõendid. Hageja poolt esitatu saatis kohus kostjale. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Nõude aluseks olevate asjaolude tekkimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele ning § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Kostja tunnistab kohtule esitatud kirjalikus vastuses, et kirjutas alla lepingule, mille alusel hageja nõude esitas. Lepingule alla kirjutades võttis kostja endale ka kohustused, mis on sätestatud Tele2 Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustes, kuna nimetatud tingimused on lepingu lahutamatu osa. Nõude suurust tõendavad hageja poolt esitatud tõendid – saldo kinnitus, lepingu lõpetamise teade, võlateatis, arved, teatis nõude loovutamise kohta. Nõude suurust ei ole kostja vaidlustanud. Asjaolu, et kostja sõlmis lepingu juhusliku tuttava palvel, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust kuna kooskõlas TsK § 173 ja § 174 alusel vastutab hageja eest lepingu sõlmijana kostja. Hagejal puudub lepinguline suhe IM, kelle vastu kostja arvates tuleks nõue esitada. Hageja õigus viiviseid nõuda tuleneb TsK § 191 lg 1, mille järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasummat, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kooskõlas TsK § 192 peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa kokkuleppe kehtetuse leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta. Nimetatud nõue on täidetud, kuna viivise kokkulepe sisaldub lepingu tingimuste p-s 7.5. milles märgitu kohaselt oli kostja 2 kohustatud arve tasuma 15 päeva jooksul arvates arve väljastamise päevast ning maksetähtpäevaks tasumata summadelt tasuma viivist 0,15% iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. § 231 lg 1 järgi on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Viivise suurus on sätestatud tingimuste p-s 7.5, mistõttu viivis tuleb välja mõista hageja poolt nõutud suuruses nimetatud lepingu punkti alusel juhindudes TsK § 231 lõikest 1. Viidatud TsK sätetest juhindudes ja ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi 8 135,16 krooni väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks rahuldada. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldas hageja nõude 8 135,16 krooni suuruses. Juhindudes TsMS § 60 lg 1 ja § 62 lg 2 tuleb hageja kohtukulud kostjalt välja mõista. Hageja kohtukuluks, mille väljamõistmist ta taotleb, on riigilõiv 700 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel ja õigusabikulu 406,76 krooni. T. Hiiuväin kohtunik 3