← Eesti

2-06-20473/1

Obsah (4)§ 31§ 27§ 30§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse avalikult teatavaks 30. oktoober 2006.a Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, tegemise aeg ja koht Tsiviilasja nu

) § 30 ja 31 alusel. Kostja vastus 07.09.2006 esitas kostja kohtule vastuse, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, valides ebaõige sõidukiiruse. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse (

) § 27 lg 2 hüvitatakse liikluskahju põhjustanud sõidukijuhi ravikulud tema vastutusele vaatamata. Ravikulu hulka ei arvestata seaduse kohaselt toimetulekuks vajalike abivahendite muretsemiseks tehtud kulutusi. 15.09.2005 esitas hageja kostjale taotluse funktsionaalvoodi laenutuse, hooldusesmaabivahendite soetamiseks ja taastusravile sõiduga seotud transpordikulutuste hüvitamiseks. Kostja hüvitas hagejale transpordikulud vastavalt

§ 31lg 2 p 3.

Kuna funktsionaalvoodi ning hooldusesmaabivahendite puhul on tegemist toimetulekuks vajalike abivahenditega, mitte otseste kuludega ravile, siis ei ole selliste kulude puhul tegemist ravikuludega

§ 27

lg 2 ja § 31 lg 2 mõttes.

§ 30

lg 10 kohaselt kuuluvad toimetulekuks vajalike abivahendite muretsemise kulud hüvitamisele püsiva töövõime kaotuse korral. Hageja esindaja leiab, et

§ 30

ja 31 on seadusandjal selge tahe välistada liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi oleva juhi ravikulud hüvitamisel nende kulutuste hüvitamine, mis on tehtud toimetulekuks vajalike abivahendite muretsemiseks seoses tekkinud invaliidsusega, samuti eluaseme kohandamiseks liikumispuude korral. 15.09.2006 keeldus kostja hagejale tasumast 1 745,10 krooni, millest hooldusesmaabivahendid 342,60 krooni vastavalt Invaru OÜ arvele nr D05-3300, 480 krooni Patrika OÜ arvele nr 8291M1928 ning 269,30 krooni Tallinna Mustamäe Apteek AS-i arvele 26510-H1203 ning funktsionaalvoodi laenutus 220,10 krooni vastavalt OÜ Itak arvele nr 1-8690 ning 433,10 krooni OÜ Itak arve nr 1-8806 kohaselt. See on kostja esindaja sõnade kohaselt ka ainuke summa, mille tasumisest kostja on keeldunud. Kostja lisab, et on hagejale tänaseks hüvitanud ravikulusid summas 412 012,54 krooni vastavalt hageja ja Haapsalu Neuroloogia Rehabilitatsioonikeskuse arvetele. Hageja väide, et kostja on keeldunud 15 787 krooni hüvitamisest ei vasta tõele, sest hageja ei ole sellises summas nõuet kostjale hüvitise väljamaksmise või hüvitamisest keeldumise otsustamiseks esitanud. Kostja palub hagihinnast maha arvestada 653,20 krooni, mille eest hageja on juba hüvitist saanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja esindaja oma nõude juurde. Hageja esindaja selgituste kohaselt peab hageja jätkama rehabilitatsiooniprogrammi ka kodus ja abivahendid on seotud hageja ravimise ja tervise taastamisega. Hagejal on lootus terveneda. Kostja esindaja ei vaielnud vastu, et hageja on hagiavalduses toodud summas kulutusi kandnud. Kostja esindaja leiab, et tegemist ei ole ravikuluga ja ravikulu on sätestatud

§ 31lg 2.

Hageja esindaja leiab, et kulutuste näol ei ole tegemist ka

§ 31

lg 2 p 4 sätestatud muude otseste kuludega, kuna abivahendite muretsemise kulutuste hüvitamine on eraldi sätestatud

§ 30lg 10 ja see kuulub hüvitamisele vaid vastutuskindlustuse puhul.

Kui seadusandja tahe oli abivahendite muretsemise kulutuste hüvitamine ka õnnetusjuhtumi puhul, oleks see eraldi

§ 31lg 2 loetelus välja toodud.

Puudub vaidlus selles, et 15.01.2004 toimus liiklusõnnetus, milles hageja sai kannatada ning kostjal lasub liikluskindlustuse lepingust tulenevalt kahju hüvitamise kohustus. Samuti ei vaidle kostja vastu, et hageja on hagiavalduses toodud summas kulutusi teinud. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2). Eesti Liikluskindlustuse Fondi teate ja 15.01.2004 liiklusõnnetuse aktiga loeb kohus tõendatuks, et hageja põhjustas liikluskahju (t lk 88-90). Puudub vaidlus, et kuni 2005.a septembrini hüvitas kostja kõik hageja tervise taastamisega seotud arved (t lk 63, 64). Kostja selgituste kohaselt oli tegemist kahjukäsitleja eksitusega (t lk 65-66). Hagejale on koostatud isiklik rehabilitatsiooniplaan (t lk 3-30). Rehabilitatsiooniplaanis on soovitatud abi- ja treeningvahendeid ja regulaarset taastusravi. Hageja leiab, et trenažöörid on vajalikud hageja raviks ning nende kasutamisel on hageja tervis paranemas (t lk 120).

§ 27

lg 2 (15.01.2004 kehtinud redaktsioon) alusel liikluskahju tekitanud sõidukijuhi ravikulu hüvitatakse, vaatamata tema vastutusele. Tegemist on õnnetusjuhtumite kindlustusega (

§ 2

). Sellest tulenevalt ei oma sõidukijuhi ravikulu hüvitamisel tähtsust hageja süü liikluskahju põhjustamisel.

§ 31

lg 1 kohaselt hüvitatakse ravikulud raviasutusele või muule pädevale isikule, kes on: 1) ravinud liiklusõnnetusest tingitud tervisekahjustusi; 2) osutanud teenust traumajärgsete tüsistuste kergendamisel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitatakse kannatanule järgmised ravikulud: 1) tervisekahjustuse ravimise kulud; 2) ravimite soetamise kulud; 3) raviga seotud raviasutuse külastamiseks tehtud transpordikulud; 4) muud otsesed kulud, mis ei sisaldu käesoleva lõike punktis 1. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas hageja poolt kantud kulutused on ravikulud, mis tuleb kostjal hüvitada tulenevalt

§ 27lg 2.

Kulud koosnevad: trenažööri rent (OÜ Invaru), funktsionaalvoodi rent (OÜ Itak), voodipiire rent (OÜ Itak), ratastooli rent (OÜ Invaru), uriinikottide, pesukreemide, mähkmete, pesukinnaste, uriinikogujate, ühekordsete linade ostmise kulud (t lk 31-62, 96-119). Kohus leiab, et hageja poolt esitatud kulutuste näol ei ole tegemist ravimite soetamise kulude ega raviga seotud raviasutuse külastamiseks tehtud transpordikuludega (

§ 31lg 2 p 2, 3).

Seega tuleb kohtul tuvastada, kas tegemist võib olla tervisekahjustuse ravimise kulude või muu otseste kuludega, mis ei sisaldu tervisekahjustuse ravimise kuludes (

§ 31lg 2 p 1, 4). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 3 kohaselt seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kohus leiab, et liikluskindlustuse seaduse eesmärk ei ole hüvitada ravikuludena hagiavalduses toodud kulusid. Nimetatud seisukohta toetab alates 25.03.2004 jõustunud

§ 27

lg 5 säte, mille kohaselt

§ 27

lg 2 nimetatud kahju puhul hüvitatakse ravikulu üksnes liiklusõnnetusest tingitud tervisekahjustusi ravinud raviasutusele. Sellest tulenevalt on seaduse mõte, et ravikulud on kulud, mida on kandnud raviasutus ning need kulud kuuluvad hüvitamisele üksnes raviasutusele. Samuti on seaduses eraldi välja toodud toimetulekuks vajalike abivahendite muretsemise kulude hüvitamise kord.

§ 30

lg 10 p 2 kohaselt püsiva töövõime kaotuse korral hüvitatakse põhjendatud kulutused ühekordselt sotsiaalministri poolt kehtestatud piirides toimetulekuks vajalike abivahendite muretsemiseks. Nimetatud kulu ei hüvitata sõidukijuhi enda põhjustatud isikukahju hüvitamiseks. Asjaolu, et nimetatud abivahendite kasutamine on ette nähtud rehabilitatsiooniplaanis, et anna alust lugeda nimetatud kulutused ravikuludeks ning

§ 27lg 5 välistab igasuguse ravikulu hüvitamise isikule endale.

Kuna hagejal on sügav puue, saab hageja sotsiaaltoetust puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 7 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.