KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 05.10.2006, Tallinn Kentmanni kohtumaja, tsiviilkantselei 2-05-14381 (vana nr 2/231-7487/05) Kohtuasi EÜ /pankrotis/ väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja EÜ(edaspidi EÜ) /pankrotis/ hageja seaduslikud esindajad pankrotihaldurid ESja TS, hageja lepinguline esindaja SM Asja läbivaatamine hagi NFvastu 2189,38 krooni Kostja NF Lihtmenetlus kirjaliku menetlusena Resolutsioon
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista Natalia Fedotova`lt 1139,18 krooni (üks tuhat ükssada kolmkümmend üheksa krooni ja 18 senti) Elamuühistu Edu /pankrotis/ kasuks. Menetluskulude jaotus
- Välja mõista N F `lt riigilõivu 145,60 krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud kohtukulu kuulub kostjal tasumisele arvelduskontole (konto number ) või arvelduskontole (konto number ), mõlemal viitenumber Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks.
- Välja mõista NF`lt menetluskulu 127,60 (ükssada kakskümmend seitse krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele arvelduskontole (konto number ) või arvelduskontole (konto number ), mõlemal viitenumber . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tallinna Linnakohtu .a. kohtuotsusega tsiviilasjas välja EÜ pankrot ja pankrotihalduriks nimetati ES Tallinna Linnakohtu .a. määrusega kinnitati pankrotihalduriks EÜ pankrotimenetluses ka T S . Pankrotiseaduse § 54 lg 1 kohaselt on pankrotihaldur pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Hageja korraldas elamu haldamist, sh elamu hooldamist ja elamu varustamist kommunaalteenustega. Hageja sõlmis soojusettevõttega soojusenergia müügilepingu nr , , AS`ga hoolduslepingu nr (elamute hooldusteenus), elektrivarustuse kokkuleppe nr .a. .a registreeriti mittetulundusühistute ja sihtasutuste registris , milline alustas sellega iseseisvat majandustegevust, kusjuures EÜ lõpetas elamu osas lepingud. Kostja on , asuva korteri omanik, tal on sissekirjutus juba alates .a. Kostjal on tasumata kommunaalmaksete võlgnevus hageja ees, mistõttu palus hageja kohtueelselt kostjale saadetud nõudekirjas, milles viitas võlanõude olemasolule, hiljemalt a tasuda võla ära, kuid kostja seda ei ole asunud tegema. Kostjal on tekkinud hageja ees võlgnevus, mis on tekkinud a juulis, augustis, septembris ja oktoobris tasumata või osaliselt tasumata jäetud kommunaalteenuste eest. Arved on kostjale esitatud tasumiseks alati järgneval kuul eelmise kuu kohta. .a. juuli kuu kohta esitas hageja kostjale summas 801,96 krooni, a. augusti kuu kohtas arve summas 861,99 krooni, .a. septembri kuu kohta arve summas 885,53 krooni, 1998.a oktoobri kuu kohta arve summas 943,78 krooni. Nimetatud ajaperioodi eest on kostjale määratud makseid seega summas 3493,26 krooni, millest on kostja poolt tasutud 1304 krooni, kusjuures võlgnevus eelnenud perioodist moodustas 390,78 krooni (so juuli eest tasumata osa), mistõttu moodustab võlgnevus 2580,04 krooni. Hageja ei ole arvestanud kostjale sihtmakseid 976,65 krooni, vaid nõutava summa puhul on tegemist kommunaalmaksetega. Seisuga .a moodustas kostja võlgnevus hageja ees viivisteta 2580,04 krooni. Täpsustatud hagiavalduses (lk 67-70) palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 2189,38 krooni, mis oli vähendatud sihtmaksete suuruse tõttu ja kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja märkis, et eest esitatud arves ei ole hageja üldse sihtmakseid nõudnud. Hageja arvestus võla suuruse kohta on esitatud tabelina. Eelmenetluses märkis hageja, et ta ei nõustu kostja väitega tasaarvestusest, see on põhjendamatu ja tõendamata, eraomandi vormistamise tasu ei ole kostjalt nõutud, sularahe makse on ebaselge, kuivõrd ei nähtu, mille eest on tehtud ja kellele on raha tasutud. Samuti märkis hageja, et ta ei nõua kostjalt soojamõõturi eest tasu maksmist. Hageja tõendid: pankrotiotsus, leping soojusenergia müügiks Kommunaalsoojusvõrgu ja EÜ vahel, märgitud lepingu lisa nr 2, Hooldusleping EK ja AS vahel EK kuuluvate elamutute hooldamiseks koos lisadega, leping elektrienergiaga varustamiseks nr „Energiamüük” ja EK vahel ja selle juurde kuuluva elektrivarustuse kokkuleppe nr vorm elamu osas, AS vastus hageja esindajale soojusenergia müügilepingu lõpetamise kohta osas alates , AS vastus hageja esindajale lepingu lõpetamise kohta EÜ-ga alates osas, sissekirjutamiskaart selle kohta, et kostja on kirjutatud sisse , Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue võlgnevuse osas on tõendamata. Alates .a asus kostja tasuma makseid EÜ . Hageja väite kohaselt esitati .a novembrikuu arvega nõue ka 2 üldelektri, vee ja sooja kulude eest. Samal ajal on hageja esitanud nõude vee ja üldelektrikulude eest KÜ vastu Harju Maakohtusse, seega nõuab hageja topelt nimetatud teenuste eest. Samuti on hageja arvestanud võlgnevuse hulka sihtmakse soojamõõturite paigaldamise eest 976,65 krooni ja eraomandi vormistamise tasu 450 krooni. Hageja on jätnud märkimata, et soojamõõturid paigaldas AS elamule tasuta ja hageja ei vormistanud mingit eraomandit kostjale. Nimetatud summad tasaarveldas kostja viimase maksega EÜ . Seega on hageja nõue alusetu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole esitanud täiendavaid taotlusi, tõendeid ega vastuväiteid pärast seda, kui hageja täpsustas hagi asjaolusid, täpsustas nõude suurust ja esitas omapoolsed vastuväited kostja vastusele. Kostja tõendid: EÜ arve .a. juunis, EÜ arve , AS teateis EK-le soojusmõõturite paigalduse kohta AS vahendite arvelt, majaelanike avaldus, protokoll. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tegi .a. määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Hagi on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on pooltevahelise õigussuhte ajal ning kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 477 lg 1 ja lg 6, mille kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja elab ja on elanud ka seal .a ning tarbinud talle EÜ Edu poolt pakutavaid teenuseid korteri kasutamisel ning on ka hagejale mainitud perioodil tasunud kommunaalkulude eest. Pooltel puudub ka vaidlus selle üle, et alates .a. anti elamu haldamine üle korteriühistule mis asutati .a ning kuni .a. hooldas ja haldas elamut EÜ Edu. Vaidlust ei ole ka selles, et alates hakkas kostja tasuma makseid (kostja poolt vastuses toodud ja omaks võetud asjaolu). Vaidlust puudub ka selles, et hagejal oli sõlmitud kolmandate isikutega lepingud soojusenergia, elektrienergia ja vee- ning kanalisatsiooniteenuse ostmiseks ja elamu hooldamiseks selleks, et osutada vastavat teenust kostjale tema korteri osas , mistõttu puudub vajadus täiendavalt hinnangut anda hageja poolt esitatud kolmandate isikutega sõlmitud lepingutele. Kostja esitas kohtule EÜ arve .a. augustikuu (lk 58) eest summas 801,96 krooni, millest kostja on tasunud 607 krooni vastavalt kostja esitatud maksekorraldusele. Kostja esitas kohtule EÜ arve 98.a. septembrikuu (lk 58) eest summas 861,99 krooni, millest kostja on tasunud vastavalt maksedokumendile 697 krooni. Lisaks esitas kostja kohtule EÜ arve .a. oktoobrikuu (lk 59) eest tasumiseks, milles summa on loetamatu, kuid kohtul puudub alus kahelda selles, et arve oli esitatud summas 943,78 krooni, nagu väidab hageja. Nii on kostja märgitud arvete ja maksedokumentidega tõendanud, et ta on hagejale tasunud augusti eest 607,00 krooni, septembri eest 697 krooni. Eeltooduga on leidnud tõendamist, et kostja on tasunud hagejale augusti ja septembri eest kokku 1304 krooni, mida kinnitab ka hageja. Mis puutub kostja poolt esitatud maksedokumenti oktoobri eest tasumiseks 702 krooni, siis kohus nõustub hageja väitega, et nimetatud ei tõenda oktoobrikuu kommunaalteenuste eest tasumist, sest märgitud maksedokument on vaid osaline ja sellest ei nähtu, mille eest ja kellele on kostja 702 krooni tasunud (lk 59). 3 Kostja poolt kohtule esitatud EK arvetest nähtub, et hageja nõuab augusti eest sihtmaksu 195,33 krooni (lk 57), mille kostja jättis tasumata, septembri eest samuti sihtmaksu 195,33 krooni (lk 58), mis on jäetud tasumata. Nendest arvetest ei nähtu, et tegemist oleks soojamõõturi eest võetava tasuga märgitud perioodil, nagu väitis kostja, mistõttu väited soojamõõturi eest nõutavast tasust on alusetud. Kuivõrd hageja on hagis nõudnud võlga vaid augustis, septembris, oktoobris osutatud kommunaalteenuste eest ega näidanud vajadust välja mõista sihtmaksed, mis ei ole kommunaalkulud ning kostja on tõendanud, et ta on tasunud augusti ja septembri eest ära kommunaalteenuste eest kokku 1304 krooni, jättes tasumata sihtmakseid, mida hagis ei nõuta, siis puudub kohtul alus kostjalt välja mõista nende kuude eest tasumata jäänud summasid, sest tegemist ei ole kommunaalkuludega. Samas ei ole kostja tõendanud, et ta oleks oktoobrikuu ära tasunud kommunaalkulud või et hageja nõuaks midagi muud kui kommunaalkulusid, mistõttu on hageja õigustatud nõudma oktoobri eest 943,78 krooni tasumist. Hagi asjaolude kohaselt pidi kostja tasuma juulis osutatud kommunaalteenuste eest 801,96 krooni ja et kostja jäi võlgu 390,78 krooni. Kostja esitatud arvest (lk 56) nähtub, et tegelikult oli esitatud arve tasumiseks summas 856,30 krooni, millest arvestati maha ettemaks 29,52 krooni ja lõplikult tuli tasuda 826,78 krooni. Kostja tasus ära 436,00 krooni, seega jäi tasumata 390,78 krooni, mis vastab hageja arvestustele. Märgitud arve järgi tuli tasuda juulikuu eest ka sihtmakseid soojamõõturi eest 195,33 krooni. Kuivõrd hageja kinnitas, et ta soojamõõturi eest tasu ei nõua, siis on kostja tegelik võlg juuli eest (arve augustis) mitte 390,78 krooni, vaid 195,45 krooni /390,78-195,33=195,45/, mistõttu hageja nõue juulikuu kommunaalteenuste eest on osaliselt põhjendatud. Kostja tõend 98.a. juunikuu ja 97.a. juunikuu (lk 54,55) eest küsitava tasu osas ei oma vaidluses tähtsust, sest hageja nende kuude eest võlga ei nõua, sest kostja ei ole hageja arvestuse kohaselt nende kuude eest ka võlgu. Esitatud arveid ja kostja maksekorraldusi hinnates ja arvestades vaidlustamata asjaolusid, leiab kohus, et hageja on kostjale teenust osutanud, kostja on teenust saanud ja nende eest osaliselt tasumata jätnud, mistõttu on kostja alusetult hageja arvel tasumata osa ulatuses säästnud oma vara/raha. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista 98.a. juulikuu eest võlga 195,45 krooni ja 98.a. oktoobrikuu eest tasumata jäetud kommunaalkulude eest 943,73 krooni, kokku 1139,18 krooni. Kostja esitatud AS kiri, elanike avaldus, EK teade elanikele, elanike koosoleku protokoll kajastab mõõturite paigaldust ja selle tasu, kuid kuna hageja seda tasu ei nõua, puudub vajadus nendele tõenditele ka hinnangut anda. Mis puutub kostja väitesse, et hageja nõuab .a. novembrikuu elektri üldkulude eest tasu hoopis KÜ-lt ja et kostja tasus ka KÜ-le alates arveid, siis ei välista nimetatud asjaolud hageja õigust nõuda kostjalt viimase poolt alusetult säästetut välja nõuda ja seda perioodi eest, mis eelneb novembrikuule. TsK § 234 lg 1 järgi lõpeb kohustis samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus või mille tähtaeg on määramata või on määratud nõude esitamise momendiga. Mis puutub kostja väitesse, et ta on nõude soojamõõturite ja eraomandi vormistamise eest hagejaga tasaarvestanud, siis ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, et tal on kostja vastu üldse nõue, st millistest faktilistest asjaoludest ja õiguslikust alusest see kostja nõue hageja vastu tuleneb, mida saaks ja saanuks üldse tasaarvestada hageja nõudega. Asjaolu, et .a. eest esitati kostjale tasumiseks eraomandi vormistamise tasu 450 krooni, mille kostja on tema enda poolt esitatud 4 maksedokumendiga ära tasunud (lk 54), ei tähenda iseenesest, et kostjal oleks hageja vastu mingi nõue, mida ta saaks selle juba tasutuga tasa arvestada. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Hageja oli seaduse alusel lõivu tasumisest vabastatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud kostjalt välja riigitulusesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, mis RLS § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt oli kuni 31.12.2005.a. 280 krooni. Hagi kuulus osalisele rahuldamisele, so 52% ulatuses, millises ulatuses tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv ja mis on vastavalt 145,60 krooni. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 127,60 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk pooltele menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus. Kohtunik 5