3-06-191/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. märts 2006, Jõhvi 3-06-191 X kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt tekitatud kahju hüvitamiseks.
2. märts 2006 RESOLUTSIOON 1.Jätta X kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda 3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 07.10.2004 esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse (t.l. 2-3). Alates 27.01.2006 on kaebus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja menetluses. Kaebuses palus X, et kohus mõistaks Eesti Vabariigilt tema kasuks välja kokku 920 000 vene rubla kahju katteks, mis tekitati talle elamisloa mittesaamise, korteri erastamisõiguse kaotamise ja tervise halvenemisega. Alternatiivse taotlusega soovis ta korteri osas, et see ostetaks talle Novgorodis. Ta väitis, et esitas 23.10.1996 Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Narva büroole elamisloa taotluse, kuid ei ole seda lubatud aja jooksul saanud. Veel märkis kaebaja, et on Eestis 25 aastat pedagoogina töötanud, omas Narva kesklinnas kõigi mugavustega korterit, lahkus Eestist 27.12.1998 perekonna ringis uut aastat vastu võtma, 15.03.1999 Eestisse sissesõidul aga sai teada, et peab esitama elamisloa ega saanud ligi kaks aastat enam koju tagasi. 12.11.2004 edastatud avalduses (t.l. 38-39) märkis X, et ei saanud elamisloa puudumise tõttu korterit erastada ja on vanas eas jäänud elamispinnata. Kahjuhüvise suuruse määratles ta 300 000 krooni Novgorodis korteri muretsemise tarbeks ja 100 000 krooni tervise halvenemisega tekkinud moraalse kahju hüvitamiseks. 16.12.2004 esitatud täienduses (t.l. 50-52) selgitas kaebaja, et pole 23.10.1996 esitatud elamisloa taotluse kohta saanud kirjalikku keeldumist, et 15.03.1999 ei antud talle piiril tasuta viisat ja lisas, et 24.01.2001 Eestist välja saatmisega rikuti tema õigusi. 06.03.2006 edastatud avalduses täpsustas ta veel kord kahju suurust, märkis selle suuruseks korteri osas 397 298 krooni ja mittevaralise kahju osas 50 000 krooni. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kirjalikus vastuses (t.l. 136-138) paluti kaebust mitte rahuldada, peeti kaebaja pöördumiste, taotluste ja väärteo menetlusi õiguspärasteks ning leiti, et kaebajal on olnud korduvalt võimalik seaduslikult Eestis viibida ja oma omandisuhteid korrastada. Seejuures selgitati, et kaebaja probleemid tekkisid tema enda tegevusest, sest kuni 26.10.1997 kehtinud välismaalaste seaduse järgi tuli elamisloa taotlus esitada hiljemalt 30.04.1996, kaebaja pöördus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Narva büroosse aga alles 23.10.1996, kui elamisluba sai taotleda üksnes välisesindusest. Veel viidati kaebaja hilisematele elamisloa taotlustele ja nende menetlemise käigule ning märgiti ära, et ta polnud nõus pika menetlemisajaga ja on 24.01.2001 omakäeliselt kinnitanud soovi Eestist lahkuda. Mittevaralise kahju osas märgiti, et kaebaja on üksnes üldsõnaliselt viidanud sellele, et tema tervis on kahjustunud, kuid pole tõendanud oma invaliidsust ega selle seost Kodakondsus- ja Migratsiooniameti tegevusega. Kohtuistungile kaebaja ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindaja ei ilmunud. Selle toimumise aeg ja koht olid neile ettenähtud korra kohaselt teatavaks tehtud (t.l. 127, 129m ja 158). Kaebuse esitaja väljendas oma soovi asja tema osavõtuta arutamiseks juba oma kaebuses, selle täienduses ja 06.03.2006 edastatud avalduses (t.l. 2, 52 ja 160). Kodakondsus- ja Migratsiooniamet palus asja arutada ilma tema esindaja osavõtuta Jõhvi kohtumajja saadetud e-kirjas (t.l. 159). KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses. Nimetatud seaduse § 7 lg. 1 ja 3 kohaselt võib otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist nõuda isik, kelle seadusest tulenevaid õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus rikkunud, kuid üksnes juhul, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada haldusakti tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude esitamisega. Sama seaduse § 9 lg. 1 sätestatu annab võimaluse nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist ainult väärikuse süülise alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. X nõuab käesoleva kaebusega, et kohus mõistaks Eesti Vabariigilt tema kasuks välja 397 298 krooni suuruse varalise kahju ja väidab, et see on tekitatud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti tegevusetusega talle elamisloa andmisel, mistõttu ei saanud ta oma üürilepingu alusel kasutatavat korterit erastada ja jäi ilma elamispinnata. Eluruumide erastamisega seonduv on reguleeritud eluruumide erastamise seaduses. Selle seaduse § 4 p. 1 kohaselt on üheks võimalikuks eluruumi erastamise õigustatud subjektiks eluruumi üürilepingu alusel kasutav üürnik. Seejuures ei ole seaduseandja üürnikule esitanud nõudeid tema kodakondsuse suhtes ega seadnud tingimuseks elamisloa olemasolu. Kaebaja enda väidete (t.l. 38 ja 51) ning Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusameti kinnituse (t.l.130) kohaselt oli ta kuni jaanuarini 2001 Narvas Gerassimovi 18-48 asuva eluruumi üürnik. 18.01.1996 esitas ta avalduse selle eluruumi erastamiseks (t.l. 132) ja oli korduvalt kutsutud erastamise vormistamise ettevalmistamisele (t.l. 162, 167-173). Tema elukohta tähtkirjaga saadetud kutsetest on kaks talle ka üle antud (t.l. 162 ja 173), kuid erastamise kohustatud subjekti juurde ei ole ta ilmunud ning pole ka aja muutmist kokku leppinud või erastamisest loobunuks tunnistamist (t.l. 133) vaidlustanud. Teisele isikule on Gerassimovi 18-48 eluruum erastatud alles 27.06.2001 (t.l. 135). Kaebusele lisatud dokumentide (t.l. 5, 13-14, 40, 43, 62-64, 86, 141-148) ja piiriületusandmete (t.l. 155-157) kohaselt viibis kaebaja eelnimetatud perioodi jooksul korduvalt Eestis ja saanuks seega oma eluruumi erastamise küsimusi lahendada. Kaebuse väidete kohaselt lahkus ta 27.12.1998 Eestist omal vabal tahtel ja tagasi soovis pöörduda alles 15.03.
3. Eluruumide erastamise seaduse § 12 lg. 6 kehtestatu kohaselt tunnistatakse ostu-müügilepingu sõlmimisest kõrvale hoidev isik eluruumi erastamise õigusest loobunuks. Kuna elamisloa puudumine ei saanud olla eluruumi erastamisest loobunuks tunnistamise seadusekohaseks põhjuseks ja pole seda vastava akti (t.l. 133) kohaselt ka tegelikkuses olnud, ei ole seost Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametiisikute tegevusel ja asjaolul, et kaebaja pole saanud erastada eluruumi, mida ta üürilepingu alusel kasutas. Seega ei saaks ka juhul, kui leiaks kinnitust asjaolu, et Kodakondsusja Migratsiooniameti ametiisikud on X poolt elamisloa saamiseks esitatud taotluste menetlemisel toiminud õigusvastaselt, olla korteri erastamisega seotud kahjusumma puhul tegemist riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluva otsese kahju või saamatajäänud tuluga ning tema kaebuse vastav taotlus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel rahuldamata jätta. Kaebuse väidetest võib tuletada, et kaebaja on Kodakondsus- ja Migratsiooniameti tegevuse tõttu kandnud kulusid. Nende suhtes pole ta aga ühtegi konkreetset taotlust esitanud ega kulude tegelikku kandmist tõendanud. Lisaks varalise kahju hüvitamise nõudele on X oma kaebuses esitanud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja väidab selles osas, et see 50 000 krooni suurune kahju on tekkinud tema tervise halvenemisega. Tervise kahjustamine võib anda mittevaralise kahju nõudele alust üksnes juhul, kui kohtumenetluses leiab kinnitust mõne ametiisiku süü isiku sellises kohtlemises, mis viis tervise kahjustumiseni. Kaebaja on oma väite tõenduseks esitanud ainult 24.06.2003 välja antud tõendi (t.l. 26). Selle kohaselt on talle vastava komisjoni poolt küll üldhaigestumise tõttu omistatud tähtajatu teine invaliidsusgrupp, kuid mingeid seoseid haigestumise põhjuste ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti tegevuse vahel ei nähtu. Arvestades kaebaja soovi kohtuistungil mitte osaleda, nõudis kohus kaebajalt hiljemalt kohtuistungi toimumise ajaks kõigi kahju tekkimist ja suurust kinnitavate tõendite esitamist, kuid kaebaja pole neid esitanud (t.l. 160-164). Tõendite esitamise vajalikkusest teavitati teda ka Tallinna Halduskohtus 07.10.2004 koostatud määruses (t.l. 34-35). Paljasõnaline väide tervise kahjustamise kohta ei saa anda kohtule alust mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ja seetõttu jääb ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel rahuldamata. Kui kohus tuvastab, et puuduvad alused kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks, ei pea ta kontrollima kaebaja kõiki vastavaid väiteid ja neile esitatud vastuväiteid. Seda põhimõtet on otstarbekas kohaldada ka käesolevas asjas. Kuigi kaebaja on selgesõnaliselt esitanud üksnes kahju hüvitamise nõude, on ta viidanud ka tasuta viisa andmisest keeldumisele ja oma õiguste rikkumisele seoses Eestist välja saatmisega. Neist asjaoludest saaksid antud juhtumi puhul tuleneda haldusakti või toimingu tühistamise ja õigusvastaseks tunnistamise nõuded. Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 1 näeb tühistamiskaebuse esitamiseks ette 30 päevase tähtaja, tuvastamiskaebust on aga lubatud esitada kolme aasta jooksul. Tasuta viisa andmisest keeldumine tehti kaebajale teatavaks 03.10.2000 (t.l. 11) ja ettekirjutus Eestist lahkumiseks anti talle kätte 24.01.
4. Seega oli kaebuse Tallinna Halduskohtule esitamise hetkel (t.l. 2) kaebetähtaeg juba ammu möödunud. Kaebuse väited ja kohtumenetluses tuvastatud asjaolud ei saaks anda alust tuvastamisnõude rahuldamiseks ka seetõttu, et halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 sätestatu kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada ainult isik, kellel on sellise konstateeringuga kohtulahendi saamiseks põhjendatud huvi. Sama seadustiku § 26 lg. 1 p. 3 sätestatu võimaldab kaebuse rahuldamist üksnes juhul, kui kohus on kaebaja huvi põhjendatuse tuvastanud. Antud juhul ei ole X nimetanud ühtegi arvestatavat asjaolu, millest võiks peale samas kaebuses juba esitatud kahju hüvitamise nõude tuleneda tema huvi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti toimingute õigusvastaseks tunnistamisel. Kohus ei ole asja toimikus olevatest dokumentaalsetest tõenditest ja seletustest ka ise leidnud midagi sellist, millest võiks kaebaja vastava huvi põhjendatus tuleneda. Kaebuse esitaja ning Kodakondsus ja Migratsiooniamet kohtukulude hüvitamise nõuet esitanud ei ole, seega jäävad nende võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 7 kohaselt hüvitamata. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik