3-04-47/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 16.06.2005, Tallinn Haldusasja number 3-1224/04 Haldusasi L.L.i kaebus endise Tallinna Hooneregistri toimingule ning Tallinna linnalt kahju 300 000 krooni väljamõistmise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 02.06.2005 Menetlusosalised Kaebuse esitaja L.L. ning Tallinna Linnavalitsuse esindaja Kairi Vainonen Kohtuistungil viibis kaebaja taotlusel kohtutõlk Helje Tuisk Resolutsioon Jätta L.L.i kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tallinna Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD Kaebuse esitaja L.L. vaidlustab endise Tallinna Hooneregistri õiendi 05.09.1997 nr 4548 väljastamist ning taotleb selle õigusvastasuse ning ühtlasi avalik-õigusliku suhte puudumise kindlakstegemist. Kaebuse esitaja L.L. taotleb ka kahju hüvitamist 300 000 krooni, mille tekkimist ta seostab eelnimetatud õiendi väljastamisega. Tallinna Linnakohtu menetluses oli L.L.i hagi A.L.i ja A.S. vastu, millest tulenevalt kohtunik Ain Truu tegi 02.09.1997 hagi tagamise määruse tsiviilasjas nr 2/3-3999/2, millega pani kostjale A.L.ile kuuluva korteri Pärnu mnt 6/Müürivahe 28-9 võõrandamise keelumärke. 03.09.1997 Tallinna Hooneregister edastas Tallinna Linnakohtu kohtunik Ain Truule kirja nr 572, milles teavitatakse kohut, et hooneregistri arhiivi andmetel on korteri Pärnu mnt 6/Müürivahe 28-9 68,07/169,7 mõttelises osas erastanud 29.06.1995 A.L., kes võõrandas korteri ostu-müügi lepinguga 17.01.1996 A.S.le, kes omakorda võõrandas pandi-ja ostumüügi lepinguga 22.01.1997 korteri P. R.O., kes on korteri omanik. Kirjas selgitatakse, et nimetatud põhjusel ei ole võimalik korterile Pärnu mnt 6/Müürivahe 28-9 võõrandamise keelumärget registreerida. 05.09.1997 Tallinna Hooneregister väljastas õiendi nr 4548 P.R.O.ile viimase nõudmisel notarile esitamiseks, millest nähtub, et Pärnu mnt 6/Müürivahe 28-9 on registreeritud ja kuulub P.R.O.ile korteri pandi-ja ostu-müügi lepingu nr 647 22.01.1997 alusel. Käesoleva õiendi pöördel on lahtris „varal lasuvad keelud ja arestid“ märge, et korteril nr 9 lasub võõrandamiskeeld. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse motiivid: Avalik-õiguslikus suhtes on kaebaja vaidlustanud oma omandiõigust korterile Pärnu mnt 6-9, sest korter oli õigusvastaselt erastatud ja edasi müüdud S. ja O.le. Hagi tagamise määruse täitmata jätmisest sai kaebaja teada augustis

1. Kaebuses märgitakse, et põhjendatud huvi seisneb selles, et hagi tagamata jätmine kahjustas kaebaja õigust taastada omandiõigus korterile Pärnu mnt 6-
2. Kaebusest nähtub, et kaebuse esitamise ajal oli L.L. korteri Pärnu mnt 6-9 üürnik. Kaebuses ja selle täiendustes taotletakse tunnistada Tallinna Hooneregistri väljastatud 05.09.1997 õiendi nr 4548 korteri Pärnu mnt 6-9 võõrandamiseks avalik-õigusliku suhte puudumist ning õiendi väljastamise õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuse täienduses 18.11.2004 väidetakse, et vaidlustatud õiendi väljastamisega tekitati kaebajale varalist ja mittevaralist kahju ning põhjendatud huviks on toodud asjaolu, et kaebaja soovib realiseerida oma varalist õigust korterile Pärnu mnt 6-9 ja nõuda kahju 300 000 krooni hüvitamist vastustajalt. 23.12.2004 täienduses kaebaja kinnitab oma soovi jääda nii tuvastamisnõude kui ka kahju hüvitamise nõude juurde, mida ta kinnitas ka kohtuistungil. Viimatinimetatud kaebuse täienduses kaebaja märgib, et temale tekitatud varaline kahju koosneb korteri Pärnu mnt 6-9 ostu-müügi hinnast 2 225 000 krooni ja mittevaraline kahju seisneb selles, et kaebaja jäi kodust ilma, mistõttu elukoha kaotamisega ei saanud jätkata töötamist südalinnas, seega halvenes tema materiaalne olukord. Kaebaja väitel sai ta šoki, kui kuulis, et tema kodu on maha müüdud ning ei olnud selle mõjul pikemat aega töövõimeline. Samuti kaebuse esitaja väitel ei saanud ta jätkata enam endist elukvaliteeti, sest muutus äkki kodutuks. Kaebaja kinnitas kohtule, et tsiviilmenetluse raames ei ole ta kahjusummat 300 000 krooni nõudnud. Vastustaja põhjendused: Kaebaja leiab, et Tallinna Hooneregistri tegevus oli õigusvastane, kui viimane jättis hagi Tallinna Linnakohtu 02.09.1997 tagamise määruse alusel korterile aadressil Pärnu mnt 6/Müürivahe 28-9 võõrandamiskeelu registreerimata ja väljastas kaks päeva hiljem sama korteri kohta õiendi võõrandamiseks. Juhindudes L.L.i poolt Tallinna Halduskohtule esitatud tõenditest (hagi tagamise määrus, õiend ja ostu-müügileping), on vastustaja seisukohal, et Tallinna Hooneregistri tegevus oli õiguspärane. 02.09.1997 kohtunik Ain Truu koostatud ja 03.09.1997 Tallinna Hooneregistrile esitatud hagi tagamise määruse kohaselt määras kohus: „Hagi tagamiseks panna kostjale A.L.ile kuuluva korteri, asuk. Tallinn, Pärnu mnt 6/Müürivahe 28-9 võõrandamise keelumärge.“ Nagu nähtub 05.09.1997 väljastatud Tallinna Hooneregistri õiendist (mis antakse omandiõiguse kuuluvuse kohta) oli Pärnu mnt 6/Müürivahe 28-9 omanik P.R.O.. Nimetatud korteri omandas isik (jällegi nähtuvalt õiendist) 22.01.1997 korteri pandi- ja ostumüügi lepingu alusel. Seega ei saanudki Tallinna Hooneregister võõrandamiskeeldu korterile seada, kuna korter ei kuulunud A.L.ile. Kohus kohustas võõrandamiskeelu panna konkreetselt A.L.ile kuuluvale korterile, mitte ükskõik kellele kuuluvale korterile asukohaga Tallinn Pärnu mnt 6/Müürivahe 28-
3. Vastavasisulise kirja edastas Tallinna Hooneregister 03.09.1997 ka Tallinna Linnakohtule (lisa 2). Seega 05.09.1997 väljastatud õiendil kajastatud andmed olid õiged ja hooneregistrile registreerimiseks esitatud alusdokumentidele (registriandmetele) vastavad – vara omanik oli P.R.O. vastavalt 22.01.1997 sõlmitud korteri pandi- ja ostu-müügi lepingule nr 647 ning õiendil kajastusid kõik antud varale seatud keelud ehk siis võõrandamiskeeld seoses AS Tallinna Pangaga sõlmitud pandilepingule. Vastustaja lükkab ümber ka kaebaja väited nagu ei tohiks hooneregistrid väljastada õiendeid võõrandamiseks, millele on võõrandamise keelumärge seatud. Hooneregistrid olid lausa kohustatud väljastama õiendeid ka juhul, kui varal lasusid kitsendused (keelumärked). Vahet ei olnud, millise dokumendi alusel keeld varale seati – kas kohtumäärusega, notariaalse pandilepinguga vms. Antud asjaolu tõendab ka kohtule esitatud vaidlusalune õiend, kuhu ühe keeluna oli kantud pandilepingu alusel varal lasuv võõrandamise keeld – mis ei takistanud asutusel õiendit väljastamast. Keeluga varustatud õiendi väljastamise võimalikkust näitab ka õiendi vorm, mis näeb ette lahtri, kuhu õiendi tellimisel (väljastamisel) kantakse kõik keelud ja arestid, mis antud vara koormavad. Seega kaebaja väide, nagu poleks Tallinna Hooneregister õiendit isegi väljastada tohtinud, on ekslik. Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Halduskohus oma 05.05.2000 kohtuotsuses nr 3-752/2000 (J. N. vrs Tallinna Hooneregister), milles sedastati, „Et ei pankrotis olek ega tema pankrotimenetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega võta isikult õigust saada oma raha eest omandiõiguse kohta käivat õiendit (sh ka märgetega varal lasuvate keeldude või kitsenduste kohta). See, kas üldse või kelle nõusolekul isik tegelikult saab seda õiendit kasutada eesmärgil, milleks ta õiendi väljastamist taotles (korteri müügiks), ei puutu asjasse“. Subjektiivne õigus: Eesti haldusprotsessuaalse kaebeõiguse aluseks on isiku subjektiivse õiguse rikkumine. Seega seavad halduskohtumenetluse sätted kaebuse rahuldamise eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumise – kaebust esitades peab isik näitama, kuidas halduse tegevus (haldusorgan või ametnik) rikub tema õigusi. Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, kuidas või mil moel rikub Tallinna Hooneregistri poolt 05.09.1997 väljastatud õiend kaebaja õigusi. Kaebaja poolt kohtule esitatud Tallinna Hooneregistri õiendist nähtub, et Pärnu mnt 6/Müürivahe 28-9 omanik oli P.R.O.. Vastavalt kehtinud korrale väljastati hooneregistri õiendid (antud õiendil märgitud) objekti (vara) omanikule või tema volitatud esindajale – vaidlusalune õiend on väljastatud omaniku esindajale. Seega ei ole vastustaja ületanud oma volituse piire ega rikkunud ka kaebaja õigusi, kuna vastavalt Hoonete registreerimise juhendile väljastati õiend isikule, kellel oli õigus õiend välja võtta. Samuti vastasid õiendil kajastatud andmed hooneregistrile registreerimiseks esitatud alusdokumentidele. L.L.il puudus / puudub igasugune seos antud õiendiga või selle väljastamisega. Arvestades asjaoluga, et kaebaja ei olnud korteri aadressil Pärnu mnt 6/Müürivahe 28-9 omanik, ei saa ka eeldada, et isik on millestki ilma jäänud või tema õigusi on mingilgi määral haldustegevusega riivatud. Vastustajale teadaolevalt erastas eelpool nimetatud korteri mõttelise osa kaebaja poeg A.L., kes omakorda müüs selle edasi A.S.le. Viimane müüs ostetud vara P.R.O.ile, kes tellis käesolevas haldusasjas vaidlusaluse õiendi, et omakorda korter võõrandada. Vastustaja ei näe seost antud õiendi ja kaebaja isiku vahel. Tuginedes eeltoodule puudub kaebajal ka subjektiivne õigus antud haldusakti või haldusorgani tegevust vaidlustada, seoses eeltooduga puudub isikul ka õiendi väljastamisega tekitatud materiaalse kahju nõudeõigus. Vastustaja juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et kahju hüvitamise üheks üldpõhimõtteks on kogu aeg olnud see, et kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni, s.o olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta. Nagu kaebaja isegi kinnitab oma pöördumistes kohtu poole, ei ole ta kunagi olnud korteri aadressil Pärnu mnt 6/ Müürivahe 28-9 omanik (ei saanud erastada korterit). Seega hüvitades kaebajale varalise kahju, mis väidetavalt tekkis tal „oma“ korterist ilma jäädes, rikastuks kaebaja alusetult. Vastustaja on seisukohal, et L.L. pidi olema teadlik Tallinna Hooneregistri väidetavalt õigusvastasest tegevusest koheselt peale seda, kui Tallinna Hooneregister jättis hagi tagamise määruse registreerimata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 155 lõige 6 kohaselt teatab kohus avaldajale hagi tagamata jätmisest. Seega pidi kaebaja olema hagi tagamata jätmisest (hooneregistri väidetavalt õigusvastasest tegevusest) teadlik juba 1997 aastal. Olles võõrandamise keelumärke taotlejaks/avaldajaks, pidi kohus L.L.i teavitama hagi tagamise võimatusest. Samuti oli kaebaja teadlik korteriga aadressil Pärnu mnt 6/Müürivahe 28-9 tehtud tehingutest ja nende tehingu aluseks olevatest dokumentidest (seal hulgas hooneregistri õienditest), mis on kajastamist leidnud Tallinna Linnakohtu kohtuasjades, mille üheks osapooleks on L.L. olnud. Vastustajale teadaolevalt on L.L. esitanud Tallinna Linnakohtule hagi vaidlusaluse korteri esimeste ostu-müügilepingute kehtetuks tunnistamiseks juba 23.07.
4. Alates nimetatud kuupäevast on kaebaja vaidlustanud kõikvõimalikke tehinguid ja toiminguid, mis antud korteriga on teostatud. Vastavalt Tallinna Halduskohtu 07.12.2004 määruse punktile 2.1 pidi kaebaja, juhul kui ta soovib jääda nii tuvastamisnõude (tunnistada hooneregistri tegevuse õigusvastasus) kui kahju hüvitamise nõude (varaline ja mittevaraline kahju 300 000 krooni) juurde, märkima põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse kindlaks tegemiseks. Kaebaja oma vastuses on lihtsalt konstateerinud fakti, et soovib mõlema nõude juurde jäämist, jättes seejuures oma nõuded põhjendamata. Samuti ei ole aru saada, kuidas on kokku saadud 300 000 kroonine summa – kaebaja ei ole põhjendanud oma nõude suurust ega ole lahti kirjutanud, milles taoline kahju väljendub või kuidas esitatud summa jaguneb varalise ja mittevaralise kahju osas. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusaluse õiendi väljastamise ja erastamisprotsessi vahel (nagu viitab kaebaja oma mittevaralise kahju selgituse punktis 3) puudub omavaheline seos. Samuti puudub põhjuslik seos kesklinna korteri kaotamise ja südalinnas tööl käimise jätkamise vahel (vastustaja esindaja on peaaegu terve oma tööl käimise aja (10 aastat) käinud Lasnamäelt kesklinna tööl ja ei näe sellest tööl käimise takistust). Lisaks eeltoodule on kaebaja oma varasemates kohtuprotsessides kohtule kinnitanud, et ajal, mil vaidlusalune korter erastati, ei elanud ta selles korteris, seega ei saanud kaebaja ka oma Pärnu maantee korterist tööl käia (Tallinna Linnakohtu 14.05.1996 otsuse kohaselt L.L. tunnistas, et ta ei ela vaidlusaluses eluruumis). Kaebaja pole oma väidete kinnituseks esitanud ühtegi tõendit. Tõendatud pole ka see, et kaebaja üldse tööl käis (südalinnas). Kohus on oma varasemates lahendites sedastanud, et mittevaraline kahju võib eelkõige seisneda isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Vastustaja arvates puudub igasugune seos P.R.O.ilt korteri ostnud isiku esindaja „laimamise“ ja linnalt kahju nõude saamise vahel. Miks peaks linn hüvitama kellegi kolmanda isiku poolt kaebaja solvamisega tekitatud kahju? Vastustaja on seisukohal mittevaralist kahju saab hüvitada vaid sellele isikule, kelle õigusi on kahju tekitamisel rikutud, kuid nagu eelpool toodud selgituste kohaselt on tõendatud, ei ole Tallinna Linnavalitsus ega Tallinna Hooneregister kaebajale ei tahtlikult ega hooletuse tõttu tekitanud ei varalist ega mittevaralist kahju. Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaoluga, et Tallinna Hooneregistri poolt 05.09.1997 väljastatud õiendi väljastamine (hooneregistri tegevus) oli õiguspärane ning vaidlustatud toiming ei puudutanud kaebaja (subjektiivseid) õigusi ega kohustusi ning arvestades kohtupraktikat, mille kohaselt vabaneb avaliku võimu kandja mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et ei olnud kahju tekitamises süüdi, jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on ilmselt põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Tallinna Linnavolikogu 18.09.2003 otsusega nr 284 lõpetati Tallinna Hooneregistri tegevus alates 01.01.2004 seoses asutuse funktsioonide üleminekuga riiklikule ehitisregistrile (elektrooniline andmebaas). Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi 29.11.2004 kirjast nr 1-15-4-1/15255 nähtuvalt on ministeerium seisukohal, et käesolevas kohtuvaidluses, mille sisuks on oma tegevuse lõpetanud Tallinna linna asutuse poolt 1997 tehtud toiming (õiendi väljastamine), ministeerium pooleks olla ei saa. Kohus kaasas vastustajana Tallinna Linnavalitsuse, kuna kaebaja tahe väljendub Tallinna linnalt kahju hüvitamise nõudes. Sellega on hõlmatud ka vaidlustatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõue (kohus tõlgendas esitatud kaebust tuvastamiskaebusena koos kahjunõudega ning hindas selle tähtaegselt esitatuks, kuna selleks ettenähtud tähtaegkuni 01.01.2005-ei olnud kaebuse esitamise ajal veel möödunud). Endise Tallinna Hooneregistri poolt 05.09.1997 õiendi nr 4548 väljastamine eraisikule tema nõudmisel ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. L.L.i see toiming vähimalgi määral ei riiva. Samas vajab äramärkimist, et vaidlustatud hooneregistri õiendil on märge, et Pärnu mnt 6/Müürivahe 28 korteril nr 9 lasub võõrandamiskeeld. Seega isik, kellele väljastati hooneregistri õiend nr 4548 ning isikud, kellele õiend hiljem esitati (õiend kehtis 10 päeva), olid teadlikud asjaolust, et korteri nr 9 osas on võõrandamiskeeld. Kohus, hinnanud kaebaja põhjendusi huvi olemasolu kohta, leiab, et kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja poolt esitatud kahjunõue, selle suurus ja seos vaidlustatud toiminguga (hooneregistri õiendi väljastamisega). Kahju suurus 300 000 krooni on kaebaja poolt määratletud n-ö sisetunde järgi, nagu L.L. väitis kohtuistungil, samas selgitas ta kohtule, et see summa on tuletatud korteri müügihinnast 2,5 miljonit ning moodustab sellest 10%. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et 300 000 krooni on mittevaraline kahju. Kui kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud või kaebajal puudub põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, ei pea kohus andma sisulist hinnangut kaebuses toodud asjaolude kohta. Käesolevas haldusasjas kohtu hinnangul puudub riive kaebaja põhiõigustele, samuti ei ole rikutud tema subjektiivseid õigusi ega piiratud tema vabadusi ning puudub põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu (õiendi väljastamise) õigusvastaseks tunnistamiseks, ka ei ole kaebuse esitajale Tallinna linn tekitanud mingit kahju vaidlustatud hooneregistri õiendi väljastamisega (eraisikule). Siinkohal kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et nimetatud õiendil on märkus võõrandamiskeelu kohta korteri nr 9 osas. Vaidlusalune hooneregistri toiming õiendi nr 4548 05.09.1997 väljastamises eraisikule tema nõudmisel oli õiguspärane, selle õigusvastasust ei ole kohus käesoleva haldusasja raames tuvastanud. Samas ei puuduta kõnesoleva õiendi väljastamine ei otseselt ega kaudselt kaebuse esitajat ega muuda midagi tema õigussuhetes ja varalises seisundis ning emotsionaalsel tasandil. Seega ei ole kaebajale mingit kahju (ei moraalset ega varalist) võõrandamiskeelu märkega õiendi väljastamisega tekitatud. Vaidlustatud hooneregistri õiendi väljastamisel ei olnud mingeid õiguslikke tagajärgi kaebuse esitajale. Käesoleva haldusasja materjalist nähtub, et Pärnu mnt 6/Müürivahe 28 korteri nr 9 erastas kaebaja poeg A.L., vormistades eluruumi erastamistehingu enda nimele. A.L. on kaebuse esitajale lähedane sugulane ning väheusutav, et poeg emale oma kavatsusest korterit müüa ei rääkinud. Kuid igal juhul pidi L.L. olema teadlik asjaolust, et korter nr 9 erastatakse poja A.L.i nimele ning selleks pidi olema L.L.i kui ostueesõigusega erastatava eluruumi üürniku kirjalik nõusolek (sellele võis eelneda ema ja poja vaheline suuline kokkulepe). Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 5 sätestab eluruumi ostmise eesõiguse, mille lg 1 p 1 kohaselt eluruumi ostmise eesõigus on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud
5. aasta
6. märtsiks. EES § 5 lg 1 p 4 kohaselt eluruumi ostueesõigus on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul käesoleva seaduse paragrahv 4 punktides 2 ja 3 nimetatud isikutel (