KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06 2005. a Tallinn Haldusasja number 3-341/05 Haldusasi L.L.`i kaebus Tallinna Linnav

) § 50 lg 5 tulenevalt sama seaduse §-des 50.1-50.3 sätestatu kohaselt.

§ 50

.1 lg 1 kohaselt kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega tasulise parkimise ala, parkimistasu määra või diferentseeritud määrad, parkimissoodustused ja –vabastused. Tallinna linnas on need küsimused lahendatud Tallinna Linnavolikogu 09.01.2003.a. määrusega nr 9 . Maksukorralduse seaduse § 5 lg 2 kohaselt kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla-või linna ametiasutus. Tallinna Linnavolikogu viidatud määruse nr 9 punkti 10.1 kohaselt korraldab linna tasulisel parkimisalal parkimist linnavalitsus oma ametite kaudu. Parkimisjärelevalvet, parkimistasu maksmise kontrollimist, viivistasu määramist ja viivistasu sissenõudmist ning parkimistasu haldamise toiminguid teostavad Kommunaalamet ja Tallinna Linnakantselei vastavalt oma põhimäärusele. Seega on käsitletava määrusega kindlaks määratud maksuhaldur, kellel on maksude kogumisel kohalike maksude seadusega, maksukorralduse seadusega ja liiklusseadusega talle antud õigused ja pandud kohustused.

§ 50

.1 lg 3 kohaselt korraldab parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal valla-või linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning käesoleva seaduse §-s 50.2 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted. 6 Juhindudes

§ 50.1 lg 3 ja Talllinna Linnavolikogu 09.01.2003.a.

määruse nr 9 punktist 10.1 sõlmisid Tallinna linn ja AS Falck Eesti 26.02.2003.a. Tallinna ühistranspordi piletikontrolli, parkimisnõuete ja taksoveo eeskirjade täitmise kontrollteenuse riigihanke raamlepingu , mille lisadena on hiljem sõlmitud täiendavad kokkulepped . Viidatud halduslepinguga on Tallinna linn seaduslikel alustel andnud AS-le Falck Eesti parkimisjärelevalve teostamise, sealhulgas viivistasu otsuste määramise pädevuse. Ülaltoodust tulenevalt on AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja õigustatud Tallinna Kommunaalameti nimel viivistasu määrama. Kaebuse esitaja on tuginenud oma väidete esitamisel parkimise korraldamise õigusvastasest üleandmisest eraõiguslikule juriidilisele isikule erinevatele seadustele või on jätnud asjakohased õiguslikud viited esitamata. Kohus täpsustas kaebaja seisukohti ja leidis, et kaebaja soovib viidata vastuolule halduskoostöö seaduse sätetega. Nimetatud seadus jõustus 01.07.2003.a. ehk pärast vastava lepingu sõlmimist AS-ga Falck. Halduskoostöö seaduse rakendussätetest tulenevalt enne selle seaduse jõustumist sõlmitud halduslepingud jäävad kehtima, kui isik, kellele on halduslepinguga volitatud täitmiseks riigi haldusülesanne, vastab käesoleva seaduse nõuetele.

§ 50

.1 lg 3 kohaselt korraldab parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal valla-või linnavalitsus, seega ei ole halduslepingu esemeks riigi haldusülesannete täitmiseks volitamine. Halduskoostöö seaduse § 5, sätestades põhiprintsiibid haldusülesande täitmiseks volitamise kaalutlemisel, on kohtu arvates ennekõike suunatud haldusülesande täitmiseks volitamise otsustamist õigustatud ametiisikule või organile. Samas, Tallinna Linnavolikogu 18.04.2002.a. otsusega nr 176 ,millele viitab Tallinna Linnavalitsuse esindaja, juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 11 lg 1, § 188 ja § 198, otsustas linnavolikogu anda nõusoleku ühistranspordipileti ning taksoveo- ja parkimisnõuete täitmise kontrolliteenuse lepinguliseks üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule. Tallinna Linnavalitsust kohustati läbi viima vastav riigihange. Riigihankekonkursi tingimused tuleb nimetatud otsuse kohaselt eelnevalt kooskõlastada linnavolikogu linnamajanduskomisjoniga. KOKS § 22 lg 2 kohaselt seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. Asjaolu, et nimetatud alusel väljakuulutatud riigihanke viitenumbriga 004367 raamlepingu sõlmimise ajaks 26.02.2003.a. olid aset leidnud seadusemuudatused, ei tähenda halduslepingu ega riigihankelepingu vastuolu põhiseadusega ega tühisust . Tallinna Linnavalitsuse 19.02.2003.a. korraldusega nr 421-k kiideti heaks Riigihanke (viitenumber 004367) raam-lepingu ja täiendava kokkuleppe nr 1 ning Tallinna ühistranspordi sõidupiletite ja –kaartide müügi turvalisuse tagamise lepingu nr 1341 muudatuse ja lisa nr 8 ning Eno Saar´ele ja Ain Valdmann´ile volituste andmine lepingute allkirjastamiseks. Nimetatud korralduse andmisel on tuginetud Riigihangete seaduse § 20 lg 1, § 21 lg 1 ja 3, Väärteomenetluse seadustiku § 9 p 3, 7 Ühistranspordiseaduse § 5411 lg 3, Tallinna Linnavolikogu

1. aprilli 2002 otsusele nr 176 “Nõusoleku andmine ühistranspordipileti ning taksoveo- ja parkimisnõuete täitmise kontrolliteenuse lepinguliseks üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule”, Tallinna Linnavalitsuse
2. mai 2002 korraldusele nr 1571–k “Riigihanke läbiviimine”, riigihanke viitenumbriga 004367 pakkumise kutse dokumentidele, Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti
3. jaanuari 2003 käskkirjale nr 1/1–6/2 “Riigihanke “Tallinna ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide ning taksoveo eeskirja ja parkimisnõuete täitmise kontrollteenus” (viitenumber 004367) pakkumise edukaks tunnistamine”, Tallinna Linnavolikogu
4. detsembri 2002 määrusele nr 72 “Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti moodustamine ja põhimääruse kinnitamine” ja Tallinna Linnavolikogu
5. detsembri 2002 määrusele nr 69 “Tallinna Kommunaalameti põhimääruse kinnitamine” ning arvestades, et Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti pädevuses olnud ühistranspordi, taksoveo valdkonnad on alates
6. jaanuarist 2003 Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti ning parkimise valdkond Tallinna Kommunaalameti pädevuses. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et parkimise korraldamise või piletikontrollimisega seotud ülesannete üleandmisega eraõiguslikule isikule täitmise kvaliteedi tagamata jätmisest ei tulene iseenesest parkimise viivistasu otsuse või piletita sõidu eest määratud otsuse tühisust . Samuti ei ole sellest tulenevalt vastustaja põhjustanud kaebajale väidetavaid kannatusi, mis tähendaks, et vastustaja on põhjustanud kaebuse esitaja põhiseadusega sätestatud õiguste rikkumist. 4) Kaebuse rahuldamise aluseks ei saa olla ka muud kaebuse esitaja eksitavad väited ja kohtule esitatud mitmesugused seisukohad. HKMS § 10 sätestab nõuded, millele peab kaebus vastama. Kohtusse saab isik pöörduda oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks. Kohtul tuleb hinnata neid asjaolusid, mis esinesid konkreetsel juhtumil, mitte aga lähtuda oletuslikest ja võimalikest konfliktidest ja märgitu tõttu kohus ei analüüsi asjassepuutumatuid oletuslikke väiteid. Kohus ei saa hinnata, kuidas on Euroopa teistes riikides lahendatud ühistranspordi küsimused ja kuidas oleks otstarbekas sealt võtta vastavalt eeskujusid; teha oletusi, missugusel juhul muutuvad korraldus ja leping isikutele liialt koormavaks ja kuidas osutada abi neile isikutele, kes vajavad sõidusoodustust. Kohus täpsustab vastuseks kaebuse esitajale järgmisi seisukohti. AS Falck Eesti ei saa tema poolt määratud väärteo eest laekunud rahasid omale, vaid täiendava kokkuleppe nr 1 riigihanke raamlepingu p 3.6 kohaselt täitjana kannab väärteo eest vastaval nädalal karistusena kohaldatud ja täitjale laekunud rahatrahvid selle nädala viimasel tööpäeval üle TA arveldusarvele EÜP-s ; samuti esitab täitja ( AS Falck Eesti) TA-le aruande väärteo eest vastavalt karistusena kohaldatud ja täitjale laekunud rahatrahvide eest ning nende sissenõudmise kohta järgneva nädala teiseks tööpäevaks . Kuuaruanne esitatakse TA-le vastavale kuule järgneva kuu kolmandal tööpäeval jne. Seega laekuvad trahvid lõppastmes Tallinna linnale, mitte ei jää AS Falck Eestile. Kohtu pädevuses ei ole küsimused hindamaks sisseseatud korralduse otstarbekuse küsimusi. Kuna AS Falck Eesti valiti riigihanke tulemusel teostama Tallinna linnale 8 vajalikku teenust ja selleks on pädevate organite nõusolek, siis tuleb AS Falck Eesti tegevust tunnistada ning kehtivatele nõuetele alluda nii ühistranspordis kui ka transpordivahendite parkimisel. Kaebaja väited, et Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 421-k p 3 või 4 antud volitusi ületatakse, kohus ei tuvastanud. Ühistranspordi piletikontrolli ja taksoveokontrolli eest kohustub TA (Tallinna Transpordi –ja Keskkonnamet) täitjale maksma 2003 aastal kokku 3 255 354 kr koos lisandunud käibemaksuga, kuna see on täiendava kokkuleppe nr 1 riigihanke raamlepingu täitmisele suunatud punktist (vastavalt punktist 3.3 tulenev kokkulepe). Väide, et AS Falck Eesti ei ole Maa-ja linnakohtu registriosakonna keskandmebaasi väljatrükist nähtuvalt registreeritud tegevusalaga koostada ühistranspordis kodanikele väärteomenetluse protokolle, ei ole asjakohane. Kohus on eelnevalt märkinud, missugustel õiguslikel alustel ja põhjustel AS Falck Eesti on õigustatud eraõigusliku isikuna tegutsema väärteomenetluse asjades ja parkimise korraldamisel. Registriosa Bosa registrikaardi kehtivatest andmetest vastab tegevusele 9.kanne (parkimise korraldamine); 12.kanne (turvateenuse osutamine, isikukaitse, korra tagamine valveobjektidel). Kaebuse esitaja põhiseaduslikke õiguste realiseerimist ei saa takistada Tallinna Linnavalitsuse õiguspärane käitumine ja kaevatava haldusakti ning halduslepingu sõlmimine ning sellest tulenevate ülesannete täitmine; samal ajal ei ole kaebuse esitajat koheldud alavääristavalt, kui seadusega volitatud esindaja palub temal esitada sõidupileti, mille ta on kohustatud näitama piletikontrollile, kui ta ei ole vabastatud sõidupileti soetamise ja omamise kohustusest. Kaebaja liikumisvabadus on piiratav kohustusega omada sõidupilet ja juhul, kui kaebuse esitajal seda ei ole ette näidata, siis ei saa ta kasutada ühistransporti nii, et AS Falck Eesti esindaja ei tohiks seadusega sätestatud korras sellesse sekkuda. Kohus on kohtumääruses kaebuse esitajale (tlk 17) selgitanud juba, et kaebajal ei ole kohtusse pöördumisel pädevust esindada kogu rahvast, teda ennast ei peeta orjuses ega sunduses EIÕK artikli 4 tähenduses . HMS § 8 lg 2 sätestab, et haldusorgani siseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses ja määruses ei ole sätestatud teisiti. Osakonna põhimäärusest tuleneb, millised linnavalitsusele pandud ülesanded täidab vastav osakond. Tallinna Linnavalitsuse reglemendist tuleneb, et juriidilise osakonna juhataja ( antud juhul T.Kitsing) osaleb vastavalt reglemendile linnavalitsuse määruse, korralduse või päevakorrapunkti eelnõu viseerimisel vastavalt sisseseatud kindlale järjekorrale, kuid otsus võetakse vastu kollegiaalselt linnavalitsuse istungil. Märgitud põhimõte oli sätestatud Tallinna Linnavalitsuse 07.03.2001.a. määrusega nr 47 kinnitatud reglemendi kohaselt ja säilis reglemendi uues redaktsioonis, mis kinnitati Tallinna Linnavalitsuse määrusega 17.03.04.a. nr-ga
7. Kaebaja leidis, et T.Kitsing on osalenud halduslepingu sõlmimisel ja heaks kiitnud õigusvastased haldusaktid ja lepingu ja eelnõude käigus ei täitnud temale usaldatud ülesandeid. Kuna kohus ei tuvastanud haldusakti ja halduslepingu õigusvastasust, siis ei saa T. Kitsingu tegevus olla vastuolus õigusaktidega, kui ta täidab reglemendist tulenevalt temale pandud ülesandeid. RVS § 1 lg 1 kohaselt käesolev seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud 9 kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). Kahju hüvitamisel määrab vastutuse alused § 7 . Kohus ei tuvastanud, et kaebuse esitajale oleks tekitatud moraalset kahju. Kaebaja väited selles, et teda võiks kahjustada ebakvaliteetne teenus, jäid umbmääraseks ning ei ole otseselt seotud kaebuse esitamise eesmärgiga – kõrvaldada teenuse osutamiselt AS Falck Eesti, kui pädevust mitteomav isik. Kuna asjas ei ole tõendatud, et vastustaja oleks süüliselt alandanud kaebuse esitaja väärikust või kahjustanud tema tervist, rikkunud eraelu puutumatust, teotanud tema head nime, au vms, siis RVS § 9 lg 1 alusel tuleb jätta kahjunõue rahuldamata. 5) Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu 10 krooni. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis ei kuulu hüvitamisele L.L.ile tema poolt tasutud riigilõiv 10 krooni (tlk 4) - HKMS § 92 lg 1 . Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 kohus OTSUSTAB: Jätta kaebus rahuldamata. Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse vaalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb teatada Tallinna Halduskohtule kirjalikult 10 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. Karin Kalmiste kohtunik 10