3-06-525/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-525 Otsuse kuupäev

1. mai 2006 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi OÜ K. kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 17.02.2006 maksuotsuse nr 12-5/50 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
2. mai 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja esindajad Renaldo Kütt ja adv Kalju Kutsar ja vastustaja - Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse esindajad Udo Mäesepp, Katrina Koha ja Luule Ðprenk. Resolutsioon
3. Rahuldada OÜ K. kaebus.
4. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
5. veebruari 2006.a. maksuotsus nr 125/
7. Mõista Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt OÜ K. kasuks kantud kohtukuluna välja OÜ K. poolt tasutud riigilõiv summas 5000 (viistuhat) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus kontrollis OÜ K. käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil
8. juuli 2004 kuni
9. september
10. Kontrollakti kohaselt on OÜ K. arvestanud alusetult sisendkäibemaksuna OÜ M. ja OÜ-ga R. toimunud tehingute alusel 318 157 krooni.
11. veebruari 2006.a. maksuotsusega nr 12-5/50 määras Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus OÜ-le K. täiendavalt tasumisele käibemaksu summas 318 157 krooni. Maksuhaldur leidis, et
12. aasta juuli-, augusti- ja septembrikuus ei ole OÜ K. soetanud kaupu OÜ-delt M. ja R. ning seega ei oma õigust maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust sisendkäibemaksu maha arvata. Selle maksuotsuse vaidlustas OÜ K. halduskohtus. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja palus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 2006.a. maksuotsuse nr 12-5/50 tühistada.
13. veebruari Maksuotsuse kohaselt on OÜ K. ja OÜ M. ning OÜ R. vahel reaalsete majandustehingute puudumine tõendatud järgmiste tõenditega:
14. OÜ M. juhatuse liikme A. P.i seletustega selle kohta, et tema ettevõtte tegevusest teavet ei oma ning mingeid dokumente allkirjastanud ei ole.
15. OÜ R. juhatuse liikme T. M.i seletustega selle kohta, et tema eelnimetatud äriühingu tegevusega seotud ei ole ning mingeid tehinguid osaühingu nimel pole teinud.
16. U. S.i, R. V.i, A. A. ja A. V. seletustega, kes on andnud vastuolulist informatsiooni oma tegevuse ja toimunud tehingute iseloomu kohta;
17. Eksperdi arvamusega, mille kohaselt OÜ M. nimel 01.06.2004.a välja antud volikirjal ja kassa sissetuleku orderitel olevad A. P.i allkirjad ei ole kirjutatud tema poolt;
18. OÜ K. juhatuse liikmete seletustega tehingute toimumise asjaolude kohta. Maksukorralduse seaduse § 11 lg. l kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Käesoleval juhul on maksuhaldur hinnangud kogutud tõendeid ühekülgselt, hinnates neid eesmärgiga maksukohustust suurendada. Arvestamata on jäetud hulk olulisi tõendeid, samuti pole antud objektiivset hinnangut A. P.i jt. ütlustes sisalduvatele vastuoludele. Kaebuse esitaja leidis, et maksuotsuses sisalduvad järeldused on ebaõiged järgmistel põhjustel: - Maksuhaldur ei ole vaidlustanud kauba olemasolu ning seda, et OÜ K. oli nimetatud kaubad soetanud Eestis ning selle eest ka tasunud. Kauba toimetasid OÜ-le K. U. S. ja R. V.. Samas leiab maksuhaldur, et nimetatud isikud tegutsesid mitte OÜ M. nimel, vaid eraisikutena ning seetõttu ei olnud OÜ-1 K. õigust arvestada nimetatud tehingutelt sisendkäibemaksu. Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et kauba müüja esitas OÜ-le K. OÜ M. ja OÜ R. rekvisiitidega arved, millel lisas kauba hinnale käibemaksu. Maksuhalduri seisukoht oleks põhjendatud vaid juhul, kui OÜ K. esindajad oleksid teadnud, et tehingu teiseks pooleks on füüsilised isikud või kui nad tehingute toimumise ajal nende käsutuses olevate andmete põhjal oleksid pidanud seda teadma. - OÜ K. juhatuse liikmed kohtusid enne esimest tarnet OÜ M. juhatuse liikme A. P.iga, ning veendusid, et tal on õigus osaühingut esindada. Samuti kontrolliti OÜ M. olemasolu ning seda, et tegemist on käibemaksukohuslasega. OÜ M. sõlmiti koostööleping ning nimetatud lepingu alusel hakkas saabuma kaup. Kuna samal ajal esitas OÜ M. sama kauba eest arved, siis puudus OÜ K. juhatuse liikmetel alus kahelda kauba müüja tegevuse seaduslikkuses. Müüjale raha laekumist kinnitasid ka saldoteatised ning kuna tarned toimusid pidevalt, siis ei saa hoolsuskohustuse eiramiseks pidada seda, et ostjad ei kontrollinud igakordselt A.P.i ja OÜ M. andmeid. - A. P. on andnud maksuhaldurile vastuolulisi seletusi. Maksuhaldur tugineb oma otsuses vaid neile ütlustele, kus A. P. eitab seotust tehingutega ning jätnud tähelepanuta asjaolu, et A. P. on kirjeldanud T. N. ja R. K., kes on OÜ K. juhatuse liikmed ning selgitanud, et sõlmis nimetatud isikutega tehinguid. Seega ei ole õiged tema seletused selle kohta, et ta pole OÜ M. nimel kunagi tegutsenud. - U. S. ja R. V. toimetasid OÜ M. nimel kaupa OÜ-le K.. Kuna raha tasuti alles pärast kauba 2 kättesaamist, siis puudus kauba saaja esindajatel põhjus R.V.i ja U.S. volituste täiendavaks kontrollimiseks. Kontrollaktis viidatud asjaolu, et volikirjal, saldoteatisel ja arvetel oli A. P.i allkiri võltsitud, ei saanud olla 2004.a. augustis OÜ K. esindajatele teada. - Kauba eest esitas OÜ M. arved, mis vastavad Käibemaksuseaduse § 37 lg.7 nõuetele. Olles kohtunud A. P.iga vaid ühel korral ei saanud OÜ K. juhatuse liikmed teada A.P.i tegelikku osa OÜ M. juhtimises ega näha ette võimalikke seaduserikkumisi nimetatud äriühingus. - Maksumenetluse käigus antud seletustes möönavad R.V. ja U.S., et müüsid OÜ-le A. kaupa eraisikutena. Samas on R. V. ja U. S. kinnitanud, et idee teenida metsasaaduste müügiga raha tekkis A. P.il, kes seletas, et tal on olemas kauba jaoks ostja ning ka firma (U.S. seletus 23.09.2005.a ). Raha tegevuse alustamiseks andis A. P., kellele hiljem anti üle osa kauba eest saadud summadest. (R.V. seletus 04.02.2005ja U.S. seletus 23.02.2005.a.). Seega pole usutavad A. P.i seletused selle kohta, et tema OÜ M. tegevusest midagi ei tea. Võib eeldada, et Pool soovis luua äripartnerites eksliku ettekujutuse, et tegutsetakse juriidilise isiku nimel, lisada kauba hinnale käibemaks ning saada sel viisil ebaseaduslikku lisatulu. - OÜ K. heausksuse puudumist tegevuses ei saa tõendada asjaolu, et A. P. ei näidanud kontrollitaval perioodil oma osaühingu majandustegevust ning ei deklareerinud käivet. Arvestades A. P.i, A. V. ja A. A. seletusi võib arvata, et nimetatud isikud tegutsesid maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ning püüdsid samas luua nii riigiorganites kui ka äripartnerites ettekujutuse, et tegemist on legaalse ettevõttega. Eeltoodust tulenevalt jääb arusaamatuks, millisel põhjusel peab maksuhaldur tõesteks eelnimetatud isikute poolt antud vastukäivaid ning ebaselgeid ütlusi. A. P., U. S. ja R. V. jätsid oma tegevusega (volikirja ja saatelehtede esitamine, saldoteatise väljastamine jms) mulje, et tegutsevad juriidilise isiku esindajana ning neil on õigus lisada kauba hinnale käibemaks. Kaebuse esitaja ei nõustunud maksuhalduri seisukohaga, et OÜ K. esindajad ei järginud tehingute tegemisel vajalikku hoolsust, kuna ei kontrollinud piisavalt dokumentide õigsust. OÜ K. on äriettevõte, millel puuduvad vajalikud võimalused ning vahendid dokumentide võltsituse tuvastamiseks, samuti pole tal võimalik kontrollida seda, kas äripartner on tasunud makse ning esitanud nõutavaid aruandeid. Kontrollimise käigus on tõendatud, et A. P. oli OÜ M. juhatuse liige ning omas seost tehingutega. Alusetu on maksuhalduri seisukoht, et tema isiku ja/või tema poolt allkirjastatud dokumentide täiendav kontrollimine OÜ K. juhatuse liikmete poolt selgitanuks välja P. tegevuse tegelikud motiivid ning sundinuks teda deklareerima käivet ja tasuma käibemaksu. Sisuliselt samadel motiividel leidis kaebuse esitaja, et ka OÜ-ga R. tehtud tehingute puhul puudus OÜ K. juhatuse liikmetel alus kahelda äripartneri tegevuse seaduslikkuses. T. M. ei ole kunagi OÜ K. esindajatele avaldanud, et temalt oleks varastatud mõni isikut tõendav dokument. Ostjatel ei olnud põhjust kahelda, et kaup saabub juriidilise isiku nimel: sellele oli lisatud käibemaks ning arved olid vormistatud eksisteeriva ning käibemaksukohuslasest juriidilise isiku nimel. OÜ K. sõlmis tehingud OÜ M. ja OÜ-ga R. eesmärgiga omandada kaupa ning tegelikult kauba üleandmine ka toimus. OÜ K. juhatuse liikmed oli eelnevalt kontrollinud tehingu teise osapoole andmete õigsust ning veendunud, et OÜ M. ja OÜ R. on kantud äriregistrisse ja nad on käibemaksukohuslased. R. K. ja T. N. olid kohtunud A. P.iga ning veendunud tema isikus. Arved kauba eest esitas OÜ M., kauba tõid kohale ning raha võtsid vastu isikud, kes tegutsesid väidetavalt OÜ M. nimel ning esitasid selle kohta ka vastava volikirja, mille ehtsuses puudus alus kahelda. Äris tavapärase hoolsuse all ei saa mõista kohustust teha allkirjade ehtsuse tuvastamiseks ekspertiise või nõuda töölepingute esitamist (tööleping on reeglina konfidentsiaalne dokument, millega kolmandal isikul pole võimalik tutvuda). On arusaadav, et 3 OÜ M. ja OÜ R. tehingud on maksuhalduri kõrgendatud tähelepanu all, kuid eeltoodu ei saa üheselt tähendada seda, et ka kõik nimetatud osaühingu lepingupartnerid oleksid tegutsenud pahatahtlikult ja vajalikku hoolsust ilmutamata. Riigikohus on 08.märtsi 2002.a. otsuses nr 3-4-1-1-02 asunud seisukohale, et ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata, siis tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Käesoleva menetluse käigus on R. V. ja U. S. tunnistanud, et lisasid kauba hinnale alusetult käibemaksu. OÜ K. on tasunud nimetatud isikutele kauba hinna koos käibemaksuga ning eeltoodu alusel peaks maksuhalduril tekkima nõudeõigus R. V.i ja U. S.i vastu. Viimati nimetatud isikud on oma seletustes tunnistanud taolise nõude põhjendatust. Seega jääb arusaamatuks maksuhalduri seisukoht, kes ühelt poolt esitab põhjendatud nõude isikute vastu, kes lisasid hinnale ebaseaduslikult käibemaksu ning teiselt poolt nõuavad sama summa tasumist kauba ostjalt. Riigikohtu 05.mai 2003.a. otsuse nr 3-3-1-39-03 kohaselt ei saa asjaolust, et müüja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, automaatselt tuleneda, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Seega ei saa väida, et OÜ K. oleks tegutsenud hoolsuskohustust järgimata. Kõike eeltoodut arvestades leidis kaebuse esitaja, et OÜ K. ei ole rikkunud käibemaksuseaduse sätteid ning sisendkäibemaksu arvestuses ei ole tehtud olulisi vigu. OÜ-le K. esitatud arved vastasid nõuetele, raha tasumine toimus esitatud arvete alusel ning raha saajad on kinnitanud kauba tarnimist ja rahasummade laekumisi. Maksuotsuses esitatud andmed viitavad olulistele seaduserikkumistele OÜ M. ja OÜ R. tegevuses, mis aga ei saa tähendada seda, et OÜ K. oleks käitunud pahauskselt ning peaks hüvitama kahju, mis riigile tekkis sellest, et teine ettevõte hoidus kõrvale käibemaksu tasumisest. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse vastuväited Vastustaja leidis, et kaebuses esitatud väited ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Vastustaja jäi maksuotsuses toodud põhjenduste juurde ja oli seisukohal, et OÜ K. ei ole järginud oma majandustegevuses äris tavapärast hoolsust. Oma seisukohta põhjendas maksuhaldur alljärgnevalt:
19. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 3 p 3 alusel on oluline välja selgitada, et kaup oleks soetatud arvel näidatud registreeritud käibemaksukohustuslaselt. OÜ-l K. puuduvad tegelike kauba müüjate poolt väljastatud arved, milliste alusel oleks tal võimalik sisendkäibemaksu deklareerida ja tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata. Maksuotsuses on tehtud õige järeldus, et OÜ-de M. ja R. rekvisiitidega väljastatud arved ei vasta KMS § 37 lg 7 nõuetele, kuna arvetel kauba müüjana näidatud isik ei ole tegelikult olnud kauba müüjaks, millest tulenevalt ei kajasta arved tegelikult toimunud majandustehinguid.
20. Maksuhaldur leidis, et U. S.i ja R. V.i poolt OÜ-le kauba üleandmist ja sularaha väidetavat vastuvõtmist ei saa käsitleda OÜ M. poolt tehingute tegemisena. Maksuhaldur tegi sellise järelduse alljärgnevate tõenditele ja kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes: 1) Kauba kokkuostu aktidest nähtuvalt on kauba, s.o marjad, seened ja küüslaugud andnud OÜle K. üle R. V. ja U. S. füüsiliste isikutena, kokkuostuaktidel puudub viide OÜ-le M.. Kuna kauba üleandjaks OÜ-le ei olnud OÜ M. juhatuse liige A. P., vaid nimetatud äriühinguga mitteseotud isikud R. V. ja U. S., pidi OÜ K. kauba vastuvõtmisel aru saama, et kauba tegelikuks 4 müüjaks ei ole OÜ M.. Kokkuostuaktidest nähtuvalt on ka raha kauba eest võtnud vastu R. V. ja U. S.. Äris tavapärase hoolsuse mittejärgimisele kaebaja poolt viitab ka asjaolu, et OÜ K. tasus kauba eest ka ümbrikus (OÜ 03.12.2004 seletus), milline käitumine seab otsese kahtluse alla OÜ K. heausksuse vaadeldavates tehingutes. Tasumine ümbrikus viitab otseselt sellele, et kokkuostuaktid ei sisalda usaldusväärseid andmeid ka tasumist kajastavas osas. 2) Maksuhaldurile pole esitatud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et R. V. ja U. S. oleksid tegutsenud kauba üleandmisel ja raha vastuvõtmisel OÜ M. esindajatena. Nimetatud asjaolu on tõendatud: - OÜ K. esindaja esialgse, s.o 24.11.2004 seletusega selle kohta, et “raha andsime kauba üleandjatele, nime ei tea, need võisid olla erinevad isikud /…/ “; – 03.12.2004 seletusega selle kohta, et “isikut ei tuvastanud, kellele raha üle anti. Volikirja raha vastuvõtmisel ei esitatud. OÜ M. juhatuse liikmega lepiti eelnevalt kokku telefoni teel kuidas ja kellele raha üle anda. Mõnel korral anti raha üle ümbrikus”; – OÜ K. ei esitanud maksuhaldurile kontrolli käigus 08.12.2004 dokumendinõude korraldusega ega ka 11.02.2005 dokumendinõude korraldusega ega 12.02.2005 lõppvestlusel maksuhalduri juures volikirja R. V.i ja U. S.i nimele; – OÜ K. esitas R. V.i ja U. S.i nimele OÜ M. kirjaliku volikirja (kannab kuupäeva 01.06.2004) alles 01.04.2005, s.o pärast kontrollakti saamist. Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna 10.11.2005 ekspertiisiakti nr KE-29/ 11.3-1 kohaselt ei ole maksuhaldurile esitatud lihtkirjalikul volitusel 01.06.2004 olevad allkirjad kirjutatud A. P.i poolt. 06.12.2005 esitas OÜ maksuhaldurile veel ühe volituse A. P.i allkirjaga ning viimase poolt käsikirjas kirjutatud tekstiga. Volitusest võib lugeda, et A. P. OÜ M. juhatuse liikmena volitab: “U. S. ja R. V.i OÜ M. nimel üle andma kaupa ja arveid OÜ A. ja OÜ K. ning vastu võtma neilt raha kauba või arvete eest.” Volituse vormistust ja sõnastust (“raha arvete eest”) arvestades pidi see OÜ-s tekitama kahtlusi volituste usaldusväärsuses, seda enam, et OÜ K. väidetavalt kasutas juba 01.06.2004 volitust. Kahe erineva volituse olemasolu, eriti arvestades 03.06.2004 volituse sisu ja vormi, pidi OÜ-s tekitama huvi volituste usaldusväärsuse kohta. Kuna OÜ K. on aktsepteerinud ilmselgelt ebausaldusväärseid tõendeid, ilmneb selles OÜ K. poolt äris tavapärase hoolsuse puudumine. Lisaks eelnevale kirjutas A. P. tema enda 09.12.2005 seletuse kohaselt 03.06.2004 volituse
21. a. sügisel pudeli viina eest, kuna Valga mehed tahtvat sellist volitust; – OÜ M. juhatuse liikme A. P.i 03.09.2004 seletusega selle kohta, et OÜ M. nimele on koostatud vaid notariaalne volitus; - 08.09.2004 A. P.i poolt maksuhaldurile esitatud OÜ M. käibedeklaratsioonid juuli- augusti- ja septembrikuu
22. a. kohta, milledes OÜ M. ei deklareeri maksustatavat käivet ning samuti sisendkäibemaksu. Käibedeklaratsioonidega kinnitab A. P. OÜ M. majandustegevuse mittetoimumist; – A. P.i 22.12.2004 seletusega selle kohta, et OÜ M. sai ta ühendust R. V.i kaudu. Küsimusele, kas OÜ M. oli kauba üleandja OÜ-le K., vastab A. P.: “Kauba üleandja mina ei olnud ./…/ Kauba üleandmise-vastuvõtmise dokumente ei ole vormistatud”; – A. P.i 15.04.2005 seletusega selle kohta, et ta ei ole kirjalikult kedagi volitanud ostma kokku ja müüma OÜ M. nimel marju-seeni. “/…/ mina revidendi poolt näidatud volikirja koostanud ei ole. /…/ mina ei ole volitanud U. S. ja R. V.i M.i nimel marju-seeni ostma. See paber on tehtud tagaselja”; 5 – A. P.i 29.09.2005 seletusega selle kohta, et “U ja R mina M.isse ei võtnud tööle. /…/ Volitust M. nimel ma teinud ei ole, see ei ole minu allkiri volitusel.” 03.09.2004 esitab A. P. ka avalduse OÜ M. käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks. Küsitledes A. P.i, ei ole ta üldse teadlik OÜ M. tegevusest, seadusandlusest ning ei oska kirjeldada, kuidas vormistatakse arveid, milliseid andmeid tavapäraselt arvetele kantakse jne. A. P. võttis sularaha OÜ M. pangakontolt välja ja andis selle A. V. kätte, kes ootas pangast väljas oma autos. Raha ettevõtte loomiseks sai A. P. samuti A. V.lt. A. P. ei tea, mida V. tegi selle rahaga, aga arvab, et vist annab raha ära mingi tehingu ostmiseks. A. P. selgitab, et OÜ M. tehingutest võib olla teadlik A. V.. A. P. on allkirjastanud mingeid dokumente, kuid milliseid, täpselt ei tea; – R. V.i 04.02.2005 seletusega selle kohta, et “Kokkuostmine toimus praktiliselt igal päeval, peale lõunat /…/ olime kahekesi, teine isik oli U. S.. /…/ Autot juhtis O. /…/ O sai antud raha umbes 200 kr.- reisi eest. Kulud kandis O.. Vahepeal ostsime meie ka kütust. Sain laenuks ühelt isikult stardiraha. /…/ Viisime kauba ära K.le ning raha saime põhiliselt järgmine päev selle kauba eest, mis eelmisel päeval toodi. /…/ Andsin allkirja kauba üleandmisel üleantud koguste kohta, kus oli kirjas kaal-kogus, summa-maksumus. Raha vastuvõtmisel ühtegi allkirja kuhugi ei andnud, dokumente selle kohta ei tehtud. /…/ Kauba andsime ostja poolt vormistatud paberitega üle, kuhu sai ka allkiri antud. /…/ A.P. poolt mingeid dokumente ostjale mina ei andnud (arved). /…/ Sain ostjatelt raha, sellest kulutasin endale (toit, riided) ülejäänud andsin A.P.e ilma mingi dokumendita. /…/ M.iga töösuhet ei ole. /…/ A.P. ei volitanud kirjalikult mind ostma-müüma marju;” – R. V.i 29.09.2005 seletusega selle kohta, et “Volitust, kus M. volitab mind oma nimel tehinguid tegema, A. (P.l – maksuhalduri märkus) mulle näidanud ei ole. /…/ Seda volitust ei ole mina ostjale viinud ja näidanud. /…/ M.iga töölepingut mul ei ole”; – U. S.i 23.02.2005 seletusega selle kohta, et kokkuostmisega tegeles ta koos R. V.iga, A. P. oli algataja, kes pakkus välja selle äriidee. Autot juhtis O., kellele U. S. ja R. V. andsid teinekord raha. R. V. majandas sellega. Paberi arvestust tegi R. V.. Sularaha elanikkonnale tasumiseks andis alguses A. P. ja raha läks algul R. kätte. Kauba toimetas ostjani O. oma autoga. Paberi kauba üleandmise kohta ostjale vormistas ostja, kuhu U. S. ja R. V. andsid allkirjad. OÜ M. ei ole sõlminud U. S.iga lepingut marjade-seente kokkuostmise kohta. Marjade-seente müügist otseselt raha ei saanud, mingi raha selle tegevuse pealt jäi niiöelda elamiseks. A. P. ei ole volitanud U. S.it kirjalikult tegelema marjade-seente kokkuostmise ja kohale toimetamise ning üleandmisega ostjale. OÜ-st K. ei ole kuulnud, U. S. firma nimi ei huvita. Saadud raha jäi järgmiseks korraks kauba ostmiseks, osa raha sai antud A. P.ile, mingit kindlat summat ei olnud; - U. S.i 23.09.2005 seletusega selle kohta, et marjade-seente ostu-müügi algataja oli A. P., kes ütles, et tal on olemas ostja ning maanteede ääres soovivad inimesed marju-seeni müüa. A. P.il pidi olema ka firma, oli OÜ M.. A. P. U. S. OÜ M. alla tööle ei vormistanud. Marjade-seente ostmise-müümisega tegeles U. S. koos R. V. ning paberid olid R. V.i käes, mistõttu U. S. ei tea, kas R. V.il oli volitus või ei olnud. Valgas oli kaks inimest, kes kauba vastu võtsid, ostjale helistas R. või helistati R. enne kauba üleandmist. Kokkuostuaktidel, mida revident näitas, on minu (s.o U. S. – maksuhalduri märkus) allkirjad. A. andsime iga müügi korral raha, kui palju sai antud, täpselt ei oska öelda. Täpselt, kui palju sai A. P., U. S. ei tea, A. P. mingit dokumenti ei vormistanud. Algkapitali andis A. P. ilma mingi dokumendita. 3) OÜ K. poolt esitatud 22.12.2003 koostööleping OÜ M. selles, et M. müüb OÜ-le aedvilju, seeni, aed- ja metsamarju perioodil 01.01.-31.12.2004, ei tõenda tehingute tegelikku toimumist. Leping on koostatud detsembris
23. a. Nimetatud koostööleping võib tõendada küll lepingupoolte vahelisi tsiviilõiguslikke suhteid, kuid kuna maksustamise objektiks ei ole mitte õigussuhted, vaid majanduslikud sooritused, tuleb maksuhaldurile tõendada konkreetse kauba 6 üleandmist-vastuvõtmist arvetel näidatud äriühingute vahel. OÜ K. ei ole aga esitanud maksuhaldurile usaldusväärseid dokumente, mis tõendaksid kauba üleandmist OÜ M. poolt. Selliste tõendite puudumise tõttu ei tõenda esitatud lepingud iseenesest tehingute tegelikku toimumist. Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna 10.11.2005 ekspertiisiakti nr KE-29/11.3-1 kohaselt leidis ekspert 22.12.2003 sõlmitud koostöölepingul A. P.i allkirja võrdlemisel nii kokku- kui ka lahkuminekuid, kuid eksperdil polnud võimalik ilma täiendavate allkirja vabaproovideta öelda, kas koostöölepingule on alla kirjutanud A. P. või mitte. 4) OÜ M. saldoteatisel OÜ-le K., volitusel 01.06.2004 ning kõigil ekspertiisiks esitatud OÜ M. arve-saatelehtedel ja kassa sissetulekuorderitel olevad allkirjad ei ole kirjutatud A. P.i poolt. Nimetatud dokumendid on seega võltsitud. Samuti pole eksperdiiarvamuse kohaselt selge, kas 22.12.2003 koostöölepingul OÜ M. on A. P.i allkiri või mitte. 5) Koondnimekiri andmetega väidetavalt OÜ-st M. soetatud kaupade ja nende eest tasumise kohta kujutab endast mitte OÜ M. raamatupidamisdokumenti, vaid dokumenti, mis esitati maksuhaldurile OÜ K. poolt. Seetõttu ei ole nimetatud dokument käsitletav raamatupidamise seaduse § 7 lg-s 2 nimetatud koonddokumendina, mis asendaks nõuetekohaseid algdokumente (arveid). Koondnimekiri on tehtud OÜ M. võltsitud arvete alusel. Asjaolu, et nimekirjal on OÜ M. juhatuse liikme A. P.i allkiri ei muuda nimekirja OÜ M. raamatupidamisdokumendiks. Hinnates maksuhalduri poolt kogutud tõendeid kogumis, tehingu toimumise asjaolusid ja OÜ M. algdokumentide võltsitust, ei ole kaebaja poolt koostatud nimekirja alusel võimalik lugeda tehingute toimumine OÜ M. usaldusväärselt tõendatuks. 6) Tehingute toimumist OÜ M. ja OÜ K. vahel ei kinnita ka 31.05.2004 töövõtuleping, milline on sõlmitud OÜ M. ja OÜ V. vahel selle kohta, et OÜ V. osutab OÜ-le M. transportteenust väikevedude näol. Nimetatud töövõtulepingus ei ole märgitud, mis vedudega on tegemist, millisel marsruudil toimub vedu, kuidas toimub vedude osas kokkuleppimine, kuidas ja kuhu esitatakse arved. Samuti ei kinnita nimetatud leping asjaolu, et OÜ V.l transpordib kauba OÜ M. palvel just OÜ-le. Arvestades asjaoluga, et esitatud dokumendid (arve-saatelehed, OÜ M. kassa sissetulekuorderid, OÜ M. 01.06.2004 volikiri) on võltsitud, ei saanud maksuhaldur lugeda esitatud tõendeid ning OÜ esindajate seletusi tõendite hilisema esitamise asjaolude osas usaldusväärseteks ning tegi oma järeldused teiste tõendite alusel. Ülaltoodud tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates tegi maksuhaldur järelduse, et marjadeseente ja küüslaugu elanikkonnalt kokkuostmise ja müügiga tegelesid R. V. ja U. S. OÜ-st M. sõltumatult. Kuna algkapitali majandustegevuseks andis väidetavalt A. P., kes esitas R. V.ile ja U. S.ile ka äriidee, on nimetatud asjaoluga mõistetav, et teatud osa kauba müügist saadud rahast maksid R. V. ja U. S. A. P.ile. Kauba müügist saadud raha jaotasid R. V. ja U. S. omal äranägemisel, teatud osa jätsid nad uue kaubakoguse ostmiseks, teatud osa jätsid endale, mingit konkreetset arvestust OÜ M. jaoks seejuures R. V.il ja U. S.il polnud. A. P. (OÜ M.) polnud seotud kauba transpordi organiseerimisega, sellega tegeles iseseisvalt Olegi-nimeline isik, kellele vahel andsid bensiiniraha samuti R. V. ja U. S.. R. V.il ja U. S.il polnud töösuhet A. P.iga, samuti mitte tema juhatada olnud äriühinguga OÜ M.. OÜ M. 01.06.2004 kirjalikku volitust R. V.i ja U. S.i nimele marjade müümisel OÜ-le K. ei esitatud. OÜ M., ka mitte A. P. ei ole R. V.i ja U. S.it volitanud kaupu OÜ M. nimel kokku ostma ja müüma, nimetatud volitusel olev allkiri A. P.i nimel on võltsitud. Lisaks eelnevatele asjaoludele on OÜ K. arvestanud sisendkäibemaksu OÜ M. nimel väljastatud arvete alusel maksustamisperioodil, mil OÜ M. ei olnud enam käibemaksukohustuslasena arvel. 7 Maksuhaldur leidis, et OÜ K. esindajatel puudus vajadus kontrollida esitatud dokumentide ehtsust, sest need dokumendid olid võltsitud allkirjadega. Asjaolu, et OÜ M. ei esitanud maksuhaldurile maksudeklaratsioone ja ei tasunud maksusid, ei pidanud OÜ K. esindajad tõesti teadma. Küll aga on sellised andmed olulised maksuhaldurile hinnangu andmisel OÜ K. ja OÜ M. vahelistele tehingutele. Maksuhaldur leidis, et OÜ R. poolt OÜ-le K. marjade, seente, küüslaugu, kastide ja külmikute üleandmine, samuti sularaha vastuvõtmine OÜ R. poolt ei ole leidnud vajalikul määral tõendamist. Maksuhaldur on teinud maksuotsuses järeldused hinnates tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis: 1) Puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et OÜ K. oleks kauba eest tasunud OÜ-le R. OÜ K. esitas maksuhaldurile kauba eest sularahas tasumise kohta tõenditena oma kassa väljamineku orderid, millel saajana on märgitud OÜ R. ilma sularaha saanud füüsiliste isikute andmeteta ja allkirjadeta. OÜ K. ei ole tehingute kohta OÜ-ga R. esitanud maksuhaldurile OÜ R. kassa sissetulekuordereid ning seega puuduvad andmed, et raha ka OÜ R. kassasse laekus. Külmikute väidetava soetamise osas puuduvad igasugused tõendid raha maksmise kohta OÜ-le R.. OÜ K. juhatuse liikme R. K. 24.11.2004 seletuse kohaselt tasuti OÜ-le R. sularahas kirjaümbrikuga kauba kohaletoojale, kelle nimesid ei teata. 2) Usaldusväärselt ei ole tõendamist leidnud ka kauba üleandmine OÜ R. poolt. Kauba kokkuostuaktidel puudub viide sellele, et kauba oleks üle andnud OÜ R.. Kokkuostuaktide kohaselt andis kauba üle R. V. ja U. S.. U. S.i 23.02.2005 seletuse kohaselt ei ole ta kuulnud OÜ-st R. ning nimetatud äriühing ei ole teda ka volitanud kirjalikult ostma-müüma marju-seeni elanikkonnalt. U. Salum ei ole saanud raha OÜ-lt R. ega tea OÜ-st R. midagi. Samuti ei tea ta midagi kastide ja külmikute üleandmisest OÜ R. nimel OÜ-le K.. R. V.i 29.09.2005 seletuse kohaselt kuulis ta OÜ-st R. nimetatud kuupäeval esimest korda. OÜ R. juhatuse liikme T. M.iga ei ole olnud sellist juttu, et R. V. hakkab OÜ R. nimel marju-seeni ostma-müüma. Ülalnimetatud asjaolusid kogumis hinnates ei kujuta 01.06.2004 dokument, milles OÜ R. juhatuse liige T. M. volitab U. S.it ja R. V.i tegutsema osaühingu nimel ja vastu võtma partneritelt sularaha ja teisi saatedokumente, endast tõendit, milline usaldusväärselt tõendaks kauba soetamist OÜ-lt R.. Maksuhaldur märgib sedagi, et 01.06.2004 volitus OÜ M. nimel ja 01.06.2004 volitus OÜ R. nimel on vormilt-kujunduselt sarnased, milline asjaolu viitab võimalusele, et volitus on koostatud sama arvutiga samade isikute poolt tagantjärele tegelikult mittetoimunud tehingute tõendamiseks. Kuna OÜ R. arvetel olev allkiri on võltsitud (MTA Uurimisosakonna 10.11.2005 ekspertiisiakt), samuti kuna asjas puuduvad tõendid selle kohta, et raha kauba eest oleks makstud OÜ-le R., sest raha tasus OÜ K. ümbrikus, ei tõenda üksnes volikirja olemasolu tehingute tegelikku toimumist OÜ-ga R.. 3) OÜ R. juhatuse liige T. M. eitab tehinguid OÜ M.. 27.10.2004 ja 03.10.2005 maksuhaldurile OÜ R. juhatuse liikme T. M.i seletustest nähtub, et OÜ R. nimel ei ole ta sõlminud lepinguid, osalenud OÜ nimel kaupade ostu-müügi tehingutes, ei ole marju-seeni müünud. T. M. ei ole 8 teadlik OÜ R. tegevusaladest, samuti ei ole ta midagi kuulnud OÜ-st. OÜ R. nimel koostatud volitusel 01.06.2004 olevad nimed U. S. ja R. V. on talle võõrad. Allkiri volitusel ei ole tema antud. Arveid, mida T. M.ile maksuhalduri poolt näidati, ei ole ta näinud ja allkiri ei ole tema oma. T. M. on andnud küll allkirju mingitele dokumentidele, teadmata nende sisu. T. M.i seletusest ilmnes, et OÜ R. tegevusest võis olla teadlik A. A., kes abistas OÜ R. dokumentide vormistamisel notaris. A. A. 07.12.2004 seletuse kohaselt ei ole teda volitatud OÜ R. nimel tegema tehinguid, väljastama arveid, vastu võtma sularaha. Ka ei tea ta midagi OÜ R. äripartneritest. 4) OÜ K. poolt esitatud 22.12.2003 koostööleping K. ja OÜ R. vahel selles, et OÜ R. müüb osaühingule aedvilju, seeni ja aed- ning metsamarju perioodil 01.01.2004 kuni 31.12.2004 ei tõenda iseenesest tehingute tegelikku toimumist. Tulenevalt MKS §-st 84 kehtib maksuõiguses majandusliku tõlgendamise reegel, millise kohaselt maksustamise objektiks olevate majandustehingute tõlgendamisel lähtutakse eelkõige tehingu majanduslikust sisust, mitte juriidilisest vormist. Maksude objektiks ei ole mitte õigussuhted ega õigustoimingud, vaid majanduslikud sooritused, mis tavaliselt tekivad lepingu täitmisel. Käive ei tähenda lepingut, millega isik võtab omale kohustuse müüa midagi, vaid käibemaksu objektiks on kauba või teenuse reaalne üleandmine. Seetõttu koostööleping OÜ K. ja OÜ R. vahel iseenesest võib küll tõendada lepingupoolte vahelisi tsiviilõiguslikke suhteid, kuid käibe tõendamisel tuleb maksuhaldurile tõendada ka konkreetse kauba üleandmist-vastuvõtmist arvetel kajastatud äriühingute vahel. Antud juhul ei ole OÜ R. esitanud usaldusväärseid dokumente, mis tõendaksid kauba üleandmist OÜ R. poolt. Selliste tõendite puudumise tõttu ei tõenda esitatud lepingud iseenesest tehingute tegelikku toimumist. Eelnimetatud põhjusel ei tõenda tehingute toimumist OÜ-ga R. ka saldoteatis OÜ R. nimelt. Eeltoodu alusel oli maksuhaldur seisukohal, et kaebuse esitaja väited ei anna alust vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks. Maksuotsus on põhjalikult motiveeritud ja seaduslik. Maksuotsuses on maksuhaldur kõiki kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates teinud õige järelduse, et OÜ K. tehinguid OÜ-dega M. ja R. teinud ei ole, vaid on üksnes toimunud arvete (jm dokumentide) vormistamine (ositi ka tagantjärgi, pärast maksuhalduri poolt kontrolli alustamist) ning seda eesmärgil, et OÜ-l K. tekiks vormiline õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tehingutelt, mille teiseks pooleks ei ole tegelikkuses olnud käibemaksukohustuslasena registreeritud isikud. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus rahuldab OÜ K. kaebuse ja tühistab Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
24. veebruari 2006.a. maksuotsuse nr 12-5/
25. Vaidlustatud maksuotsusega määras Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus OÜ-le K. täiendavalt tasumisele käibemaksu summas 318 157 krooni. Maksuotsuses märgib maksuhaldur: Maksuhalduri poolt tuvastatud faktiliste asjaolude, maksuhaldurile antud kirjalike seletuste ning kontrollimise käigus kogutud tõendite analüüsimisel ning kogumis hindamisel on maksuhaldur seisukohal, et OÜ K. ei ole saanud kaupa ( marjad seened, küüslauk, seadmed, kastid) juuni-, augusti- ja septembrikuus 2004 OÜ-delt M. ja R., vaid füüsilistelt isikutelt U. S.ilt ja R. V.ilt. Seejuures OÜ K. pole vaatlusalustes tehingutes käitunud heauskselt. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ K. on rikkunud äris tavapärast hoolsust ( tl 10 pöördel). Maksuhaldur on aktsepteerinud tehingute toimumist OÜ M. arvete nr 181, 183, ja 191 järgi, kus tasumine toimus panga kaudu kokku summas 119 780,62 krooni. Samuti on maksuhaldur 9 lugenud tõendatuks A. P.i allkirjadega kauba kokkuostuaktide järgselt tasumised OÜ-le M. summas 28 792 krooni ( OÜ M. arve nr 184 03.08.2004) ( tl 10 pöördel). 01.05.2004 jõustunud käibemaksuseaduse § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil sama seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Käibemaksuseaduse § 29 lg 3 p 1 järgi on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha sama seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Maksukohustuslasel on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus juhul, kui on täidetud käibemaksuseaduses nimetatud tingimused. Üheks tingimuseks, mis annab õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, on see, et kaubad peavad olema soetatud teiselt registreeritud käibemaksukohuslaselt. Vaidlusaluste tehingute toimumise ajal olid osaühingud R. ja kuni 03.09.2004.a. ka M. registreeritud käibemaksukohustuslastena. Osaühingule K. on esitatud osaühingute M. ja R. rekvisiitidega nõuete kohased arved. Seega olid tingimused, mis annavad õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks täidetud. Asjaolu, et OÜ M. kustutati käibemaksukohustuslaste registrit 03.09.2004 A. P.i avalduse alusel, ei saanud olla OÜ-le K. teada. OÜ M. on väljastanud OÜ-le K. 03.09.2004 - 08.09.2004 arved nr 230, 232, 234, 237, 238, ja 240 kui käibemaksukohustuslane. OÜ K. oli kontrollinud ja veendunud, et müüja, so OÜ M., on registreeritud käibemaksukohustuslasena ja kohtu arvates ei tulene seadusest kohustust sama lepingupartneri puhul ( jätkuvate lepinguliste suhete puhul) seda iga temapoolse arve saamisel üle kontrollida. OÜ M. poolt esitatud arvete osas on maksuhaldur asunud seisukohale, et need ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele põhjusel, et arvetel kauba müüjana märgitud isik ei ole olnud tegelikult kauba müüjaks ning Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna poolt 10.11.2005 koostatud ekspertiisiakti nr KE-29/11.3-1 kohaselt OÜ M. arve-saatelehtedel ja kassa sissetuleku orderitel olevad allkirjad A. P.i nimelt ei ole kirjutatud A. P.i poolt. ( tl 31-32 ja 63-65). Sellest tulenevalt on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et kaebuse esitajal puudus OÜ M. poolt esitatud arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning maksukohustuslasel oli antud juhul kohustus tõendada, et kauba müüjaks oli esitatud arvel märgitud maksukohustuslane ja antud juhul pole OÜ K. seda tõendanud. Lähtudes Riigikohtu seisukohtadest analoogilistes maksuvaidlustes ei saa kohus selle seisukohaga nõustuda. Sisendkäibemaksu mahaarvamist on Riigikohus käsitlenud on oma otsustes haldusasjades 3-3-129-03, 3-3-1-40-03, 3-3-1-43-03 ja 3-3-1-21-
26. Kuigi eelnimetatud kohtulahendid käsitlevad käibemaksu mahaarvamise õiguslikke aluseid
27. jaanuarini 2002 kehtinud Käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p-st 1 lähtudes, laienevad lahendites toodud Riigikohtu seisukohad ka kehtiva käibemaksuseaduse vastavatele sätetele. 10 Riigikohus on asunud seisukohale, et ebaõige on tõlgendada käibemaksu mahaarvamise õigust reguleerivaid (viidatud Riigikohtu lahendites kuni 01.01.2002 kehtinud KMS § 18 lg 1 ) sätteid laiendavalt ja teha sellest järeldus, et ostjal tuleks alati kontrollida ka müüja esindaja volitusi ja seda, kas müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt. Vastupidine seisukoht paneks ostjale ebamõistlikult koormava kohustuse, mille täitmine pole alati võimalikki. Täiendavalt märgib Riigikohus
28. mai
29. a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-43-03, et vastupidine seisukoht paneks ostjale ebamõistlikult koormava kohustuse, mis poleks esindaja kontrollimise osas kooskõlas ka Tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud põhimõtetega esinduse kohta. Eelosundatud kohtulahendites märgib Riigikohus ka seda, et asjaolust, et käibemaksukohustuslasest müüja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Maksukohustuslasest ostja on käitunud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta sealjuures on üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust müüja isikusamasuse tuvastamiseks. Ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi. Riigikohus märgib
30. juuni
31. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-40-03: Kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või ostjale kohustuse kontrollida müüja esindaja isikusamasust ja ostja jätab sellised kohustused täitmata, siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et tehing toimus ka tegelikult ja kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Maksuotsusest nähtuvalt (tl 10) esitas OÜ K. OÜ-delt M. ja R. kauba soetamise kohta järgmised tõendid: 1) OÜ-de M. ja ja R. arved müügitehingute kohta, milliseid on kokku summas 2 234 269 krooni, sealhulgas käibemaks 340821 krooni; 2) OÜ K. kassa väljamineku orderid sularaha väljaandmise kohta OÜ-dele M. ja R.; 3) OÜ M. kassa sissetuleku orderid; 4) Kauba kokkuostu aktid; 5) OÜ-lt M. soetatud kauba arvestus, millel on ka OÜ M. juhatuse liikme allkiri; 6) Koostöölepingud, millised on sõlmitud OÜ-dega M. ja R.; 7) OÜ M. ja OÜ V. sõlmitud töövõtu leping. Lõuna maksu- ja tollikeskus asus vaidlustatud maksuotsuses seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole vaidlusalustes tehingutes käitunud heauskselt ja on rikkunud äris tavapärast hoolsust. Heausksuse puudumine ja hoolsuskohustuse rikkumine seisneb maksuhalduri veendumuse kohaselt selles, et maksumaksja poolt esitatud tõendid pole usaldusväärsed ja maksumenetluses ei täitnud OÜ K. ka kaasaaitamiskohustust esitades tõendid järk-järgult ja alles maksuhalduri korduval nõudmisel. Seades kahtluse alla kaebaja poolt esitatud tõendid tugineb maksuhaldur põhiliselt OÜ M. ja OÜ R. juhatuse liikmete, kaupa üleandnud ja raha vastuvõtnud isikute V. ja S. poolt maksuhaldurile antud seletustele. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et maksuhaldur on hinnanud kogutud tõendeid ühekülgselt. Üksnes OÜ M. ja OÜ R. juhatuse liikmete A. P.i ja T. M.i ning kauba üleandnud isikute U. S. ja R. V.i vastuoluliste ütluste põhjal ei saa teha järeldust, et tehingud pole toiminud OÜ K. ja osaühingute M. ning R. vahel. 11 Kaebuse esitaja esitas maksuhaldurile osaühingute M. ja R. rekvisiitidega nõuete kohased arved. Asjaolu, et nendele arvetele ei ole OÜ M. juhatuse liikme A. P.i nimel alla kirjutanud A. P., ei saanud olla kaebuse esitajale teada tehingute toimumise ja arvete esitamise ajal. See asjaolu on tuvastatud alles novembris 2005 Lõuna maksu- ja tollikeskuse taotlusel tehtud ekspertiisiga (ekspertiisiakt - tl 63-65). Kohtu arvates ei olnud kaebuse esitajal alust kahelda selles, et kauba tegelikuks müüjaks on arvetel näidatud isikud, antud juhul siis OÜ M. ja OÜ R. Kauba üleandjateks olid R. V. ja U. S. ja kauba eest tasumine toimus samadele isikutele sularahas. Osaliselt on kauba eest tasutud OÜ-le M. ka pangaülekandega. Maksuhaldur on aktsepteerinud tehingut, kus raha vastuvõtjaks oli OÜ M. juhatuse liige A. P. (tl 10 pöördel). Kohtu arvates ei olnud kaebaja esindajatel kauba vastuvõtmisel alust kahelda selles, et V. ja S.tegutsesid OÜ M. ja OÜ R. huvides ja nimel. 01.06.04 kuupäeva kandvatele volikirjadele (volitustele), mis edastati OÜ-le K. viimase nõudmisel, on alla kirjutanud OÜ M. ja OÜ R. juhatuse liikmed ( tl 82 ja 83). Asjaolu, et 10.
32. 2005 koostatud eksperdiarvamuse kohaselt ei ole 01.06.04 volikirjale A. P.i nimel alla kirjutanud A. P., ei saanud olla OÜ K. juhatuse liikmetele teada vaidlusaluste tehingute toimumise ajal. T. M.i allkirja kandev volikiri (tl 83) on ekspertiisiakti kohaselt allkirjastatud T. M.i enda poolt ( tl 64 pöördel) ja sellele volikirjale on lisatud ka koopia T. M.i isikutunnistusest. Tehingute toimumist OÜ K. ja OÜ M. vahel on kinnitanud OÜ M. juhatuse liige A. P. ka maksuhaldurile 22.12.2004.a. antud seletuses (tl 7274) ja 06.12.2004 esitatud teatises (tl 81). Seletuses märgib A. P., et kohtus K. esindajatega ühel korral, edasi toimusid tehingud R. V.i kaudu ( tl 73 pöördel). R. V. ja U. S. kinnitavad OÜ-lt K. saadud sularaha üleandmist A. P.ile ((tl 93 ja tl 100). Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et tehingutes OÜ-dega M. ja R. on OÜ K. rikkunud hoolsuskohustust. OÜ-l K. oli täielik alus eeldada, et arvel kauba müüjana märgitud isikud ( M., R.) on ka kauba tegelikud müüjad. Kaebaja on üles näidanud tavapärast hoolsust müüja tuvastamiseks. Maksuotsuses ei ole viidatud ühelegi väljapoole maksuõigust jäävale seadusele, mis antud juhul seaks kõrgendatud nõudeid - paneks tehingu pooltele täiendavaid kohustusi ostumüügi vormistamiseks või ostjale kohustuse kontrollida müüja esindaja volitusi ja isikusamasust. Maksuhalduri poolt lepingupartnerite kohta kogutud andmed ei tõenda iseenesest veel seda, et tehinguid nende äriühingutega pole toimunud. Kohtu arvates tõendab antud juhul tehingute toimumist nõuetele vastava originaalarve olemasolu kaebuse esitaja raamatupidamises, kaebajale esitatud volikirjad (volitused) ja kauba eest tasumine OÜ M. ja OÜ R. poolt volitatud isikutele. Antud juhul ei olnud maksumaksjal kohustust esitada maksuhaldurile täiendavad tõendeid selle kohta, et kauba müüjaks oli tõepoolest arvel märgitud isik. Kohtuistungil asusid maksuhalduri esindajad seisukohale, süüdistada maksupettuses osalemises ( tl 145). et põhimõtteliselt võib OÜ-d K. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
33. märtsi
34. a otsus asjas nr 3-4-1-1-02 punktis 16 on Riigikohus asunud järgmisele seisukohale: "Käibemaksupettusega saab olla tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata. Selles olukorras tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust." Riigikohtu halduskolleegium on
35. mai 2003.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-39-03 selgitanud, et käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu võimalikku osavõttu maksupettusest kinnitavad näiteks andmed taotleja ja tehingu teise poole - käibemaksukohustuse täitmata jätnud äriühingu pettusele viitava seose kohta. 12 Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha. Maksuhaldur ei ole OÜ K. võimalikku osalemist maksupettuses vaidlustatud maksuotsuses käsitlenud, see ei nähtu ka maksumenetluses kogutud tõenditest, samuti ei ole maksuhaldur esitanud kohtumenetluses tõendeid selle kohta, et vaidlusaluste tehingute teise poole (antud juhul siis OÜ M. ja OÜ R.) majandustegevust korraldavad isikud tegutsesid OÜ K. juhatuse liikmete juhiste alusel ja/või nende kontrolli all, nendega eelneval kokkuleppel ja nende teadmisel. Kohtu arvates ei anna alust asuda seisukohale, et OÜ K. võib olla seotud maksupettusega see, et OÜ M. ja OÜ R. juhatuse liikmed väidetavalt ei tea midagi nende poolt juhitavate osaühingute majandustegevusest, väljastatud arvetest ja muudest dokumentidest, on andnud vastuolulisi seletusi tehingute toimumise kohta ja ei ole ka riigile makse tasunud. Eeltoodud põhjendustest lähtudes on kohus seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus on alusetult piiranud kaebaja õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, vaidlustatud maksuotsusega on määratud käibemaks tasumisele õigusvastaselt ning Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
36. veebruari 2006.a. maksuotsus nr 12-5/50 kuulub tühistamisele. Vastavalt HKMS § 93 lg 1 mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. OÜ K. on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 5000 krooni ( tl 7). HKMS § 93 lg 1 alusel mõistab kohus tasutud riigilõivu summas 5000 krooni Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt OÜ K. kasuks välja. Mai Saunanen kohtunik 13