3-05-195/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 8.novembril

1. a. Tallinnas Haldusasja number 3-374/2005 Haldusasi A.D. kaebus Tallinna Vangla toimingute õigusvasta seks tunnistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks märgukirjadele vastama Asja läbivaatamise kuupäev 31.10.2005.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Kaebaja A.D., vastustaja Tallinna Vangla esindajad Eda Oisalu ja Margot Olesk RESOLUTSIOON 1.Kaebus rahuldada osaliselt. 2.Tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla poolt A.D. märgukirjale mittevastamine ja A.D. paigutamine ühte ooteruumi suitsetavate kinnipeetavatega. 3.Teha Tallinna Vanglale ettekirjutus vastata kirjalikult A.D. 17.02.2005.a. märgukirjale 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 4.Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD Kuni 30.10.2003.a. kandis A.D. karistust Tallinna Vanglas, siis viidi üle Murru Vanglasse. Tallinna Halduskohtu 20.12.2004.a. jõustunud otsusega tühistati Tallinna Vangla direktori 6.11.2003.a. käskkirjad nr 3152-d, 3153-d ja 3154-d, millega A.D.t karistati erinevate distsiplinaarrikkumiste eest(tl 7-9). 17.02.2005.a. Tallinna Vangla direktorile Toomas Malvale adresseeritud märgukirjas palus A.D. seoses kohtuotsuse jõustumisega teha vastavasisuline parandus vangiregistri distsiplinaarkaristuse leheküljel ja teavitada teda tehtud parandustest kirjalikult. Samuti palus A.D. kaaluda, kas kohtulahendis kirjeldatud intsidendid omasid üldse aset või olid ettekanded laimava iseloomuga(tl 5). 15.03.2005.a. Murru Vangla direktorile adresseeritud kirjaga edastas Tallinna Vangla direktor A.D. märgukirja Murru Vanglale paranduste tegemiseks, kuna kinnipeetav viibib Murru Vanglas. Samuti palus T.Malva selgitada A.D.le, et Tallinna Vangla on endiselt veendunud tema provokatiivses ja allumatus käitumises ega pea võimalikuks märgukirjas viidatud intsidente kahtluse alla seada.
2. ja 21.05.2005.a. viibis A.D. kohtusse konvoeerimist oodates Tallinna Vangla ooteruumis. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla poolt tema märgukirjale mittevastamine ja kohustada vanglat märgukirjale vastama. Eelnevalt oli kaebaja pöördunud Murru Vangla juhtkonna poole taotlusega teha vangiregistris märge käskkirjade tühistamise kohta Tallinna Halduskohtu 20.12.2004.a. otsusega ning annuleerida märked kaebaja osalusest intsidentides, mis on seotud tühistatud käskkirjadega. Murru Vangla tegi vastavad parandused käskkirjade osas, kuid intsidentide osas soovitas pöörduda karistused määranud Tallinna Vangla poole. Kaebaja on intsidentide kustutamisest huvitatud sellepärast, et nende registrisse jäämisel võivad nad mõjutada kaebaja soodustuste(näit. täiendava kokkusaamise) saamist. Nii näiteks juhindus Tallinna Vangla direktori ülesandeid täitnud A.Kurg kaebajat 28.02.2005.a. noomitusega karistades vangiregistrist, kus on kirjas ka intsidendid, mis pole tegelikkuses aset leidnud. Kaebaja 17.02.2005.a. märgukirjale Tallinna Vangla direktor aga ei vastanud, vaid edastas selle Murru Vanglale, paludes kaebajale edasi öelda, et Tallinna Vangla on veendunud tema provokatiivses ja allumatus käitumises. Sellega on Tallinna Vangla rikkunud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse(MSVS) §§ 5 ja
3. Veel palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks tema kui mittesuitsetaja paigutamine ühte ruumi suitsetavate kinnipeetavatega
4. ja 21.05.2005.a., enne kaebaja kohtusse konvoeerimist. 16.05.2005.a. kella 12.00-le määratud Tallinna Ringkonnakohtu istungile konvoeerimiseks paigutati kaebaja juba kell 6.45 elukambrist ooteboksi nr 3, kus ta pidi viibima kuni kella 11.20ni, sealjuures kuni kella 9.00-ni koos nelja kinnipeetavaga, kes järjepidevalt suitsetasid ja alates kella 11.00-st koos ühe kinnipeetavaga, kes samuti suitsetas. Kuna boksil puudub aken, oli ruum kogu aeg suitsuvingu täis. Selle tagajärjel tundis kaebaja tugevat peavalu ja iiveldust ning oli sunnitud taotlema kohtuistungi edasilükkamist. 21.05.2005.a. paigutati kaebaja suitsu täis ooteboksi ning hoiti seal kaks tundi koos 13 kinnipeetavaga, kellest enamik suitsetas vahetpidamata, mille tagajärjel kaebaja pidi pöörduma arsti poole. Tallinna Vangla juhtkond oli teadlik sellest, et kaebaja on mittesuitsetaja, sest 6.05.2005.a. esitas kaebaja vangla direktorile taotluse, et teda Tallinna Vanglasse etapeerimisel eraldataks tubakat tarbivatest kinnipeetavatest(tl 32). Samuti oli vangla juhtkond 26.11.2002.a. ja 13.05.2005.a. tehtud röntgenogrammide põhjal teadlik, et kaebaja kopsudega pole kõik korras. Vastuseks kaebaja 21.06.2005.a. järelepärimisele Tallinna Vangla direktorile süüdistati hoopis kaebajat, et ta pole teatanud, kes kaaskinnipeetavatest ooteboksis suitsetas. Ka suitsetamist kõrvale jättes on õigusvastane suure hulga inimeste hoidmine ebamõistlikult kaua väikeses ruumis, kus on puudulik ventilatsioon, puuduvad aken, laud ja veekeetmise võimalus, pole lubatud kaasa võtta isiklikke asju. See on vastuolus vangla sisekorraeeskirja(edaspidi „sisekorraeeskiri“) §-dega 6 lg 6; 7 ja Tallinna Vangla kodukorra(edaspidi „kodukord“) punktiga 2.
5. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsusega tühistatud käskkirjade kohta on parandused vangiregistrisse sisse viidud. Kaebaja märgukirjale on vangla vastanud, tõdedes, et ei pea võimalikuks märgukirjas viidatud intsidente kahtluse alla seada. Vastust ei saadetud küll otse kaebajale, vaid Murru Vanglale. Tegelikult ei ole intsident karistus, vaid pigem vangla tegevust iseloomustav ettekanne, kuhu pannakse kirja see, mis ei ole tavapärane. Seetõttu ei saa intsidente kasutada kinnipeetavat iseloomustava kindla materjalina. Vastustaja nõustub sellega, et mittesuitsetajad tuleb eraldada suitsetajatest, kuid kahjuks ei ole see praegu kogu aeg võimalik. Vastustajal puuduvad andmed, kes kinnipeetavatest on korda rikkudes ooteboksis suitsetanud. Ootekamber ei ole elamiseks mõeldud, seal viibib kinnipeetav ajutiselt konvoid oodates, seepärast ei pea see ruum vastama sisekorraeeskirja § 6 nõuetele. Tingimused neis kambrites ei ole inimväärikust alandavad, ootekambreid käivad kontrollimas piinamise tõkestamise komitee ja õiguskantsler, nad ei ole sellekohaseid märkusi teinud. Ooteruumi paigutamine on tingitud sellest, et konvoi saabudes oleks võimalik saata kinnipeetavad kiirelt ja ilma segadusteta kohtusse. KOHTU PÕHJENDUSED MSVS § 2 kohaselt on märgukiri isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab teavet(lg 2). Sama seaduse §-dest 5 ja 6 tulenevalt on märgukirja adressaat kohustatud sellele vastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul kirja registreerimisest kirjalikult märgukirjas esitatud aadressil. Kui adressaat leiab, et mõnda märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja pädevale asutusele või organile vastamiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul märgukirja registreerimisest ning teavitab sellest isikut kirjalikult. Adressaat märgib pädevale asutusele või organile saadetavas kaaskirjas, millistele märgukirjas või selgitustaotluses sisalduvatele küsimustele oodatakse vastust pädevalt asutuselt või organilt. Esialgne adressaat vastab märgukirjas või selgitustaotluses sisalduvatele küsimustele, millele vastamist ei ole jäetud teisele asutusele või organile. Vastamisest võib loobuda üksnes siis, kui isik on selgelt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi märgukirjale vastust. Vastustaja on kõiki nimetatud nõudeid rikkunud. 21.02.2005.a. saadud märgukirja saatis ta alles 15.03.2005.a. Murru Vanglale paranduste tegemiseks kinnipeetavate registris, kaebajale sellest aga ei teatanud ning ei vastanud kaebajale märgukirja intsidente puudutavas osa kohta, kuigi kaebaja soovis kirjalikku vastust. Selles osas tuleb kaebus rahuldada. Vastustaja on kohustatud vastama kirjalikult kaebaja 17.02.2005.a. märgukirjale 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus nõustub vastustajaga, et ootekambrile ei laiene kodukord ega sisekorraeeskirja §-de 6 lg 6 ja 7 nõuded põrandapinna suuruse ja sisustuse kohta, sest need nõuded on kehtestatud tubadelekambritele, kus kinnipeetavad elavad. Ootekambris kinnipeetav ei ela, vaid viibib ajutiselt konvoi ootel ning kohtu arvates ei ole õigusvastane inimeste ajutine(ka kuni 5,5 tundi) hoidmine ruumis, kus põrandapinda ühe kinnipeetava kohta on vähem kui 2,5 m2, kuhu pole lubatud kaasa võtta isiklikke asju, puuduvad aken, laud ja veekeetmise võimalus. Tallinna Vanglas valitsevat ruumipuudust ja politseikonvoi tööreźiimi arvestades pole vanglas võimalik kinnipeetavatele avaramaid ooteruume võimaldada. Selles osas jääb kaebus rahuldamata. Kindlasti aga on Tallinna Vangla kohustatud eraldama suitsetavatest kinnipeetavatest mittesuitsetajatest kinnipeetavad, kes seda on taotlenud. Passiivse suitsetamise kahjulikkus inimese tervisele on teadlaste poolt ammu tõestatud, mitmed riigid on juba täielikult keelanud suitsetamise avalikes kohtades, millega soovitakse eeskätt kaitsta mittesuitsetajate tervist, üle maailma viiakse läbi suitsetamisvastaseid kampaaniaid. Kuni 4.06.2005.a. kehtinud tubakaseaduse(TS) § 18 lg1 keelas suitsetamise tervishoiuasutuses ja selle piiritletud territooriumil; õppeasutuses ja laste hoolekandeasutuses ning nende piiritletud territooriumil; riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuses; kultuurihoones ja -rajatises; spordihoones ja -rajatises; kaubandus-, tootmis- ja teenindusettevõttes, välja arvatud toitlustus- ja majutusettevõttes; tunnelis, reisijate ootesaalis ja reisijaid vedavas ühissõidukis; korterelamu ühises kasutuses olevates koridorides ja trepikodades; eluruumi üürnike ühises kasutuses olevates ruumides omaniku nõudmisel. Nimetatud kohtades võis suitsetada ainult tähistatud spetsiaalses ruumis või alal(lg 2). Suitsetamisala eraldamine oli lubatud ventilatsioonisüsteemiga varustatud siseruumides; ala ventilatsioonisüsteem peab tagama õhu liikumise mittesuitsetamisalalt tähistatud suitsetamisalale ja sealt otse väliskeskkonda(§ 19). 5.06.2005.a. jõustunud TS §-d 2931 kehtestavad suitsetamisele veelgi suuremad keelud ja piirangud. Vangla on riigiasutus ning vangla juhtkond peab järgima TS-ga suitsetamisele kehtestatud keelde ja piiranguid. Kaebaja on vang ega saa lahkuda ruumist, kuhu ta on suletud koos teiste kinnipeetavatega, kes vangla kehtestatud keelust hoolimata suitsetavad. Vastustaja poolt on äärmiselt silmakirjalik teatada kaebajale, et kuni kaebaja pole vanglale teatanud ooteruumis suitsetanud kinnipeetavate nimesid, ei saa vangla midagi ette võtta. Vangla administratsioon teab suurepäraselt, et kaasvangide peale kaebamise korral ootab kaebajat kättemaks. Kui vastustaja ei suuda tagada ooteruumis suitsetamise keelust kinnipidamist, on ta kohustatud paigutama sigaretisuitsu mitte taluva kaebaja teistest kinnipeetavatest eraldi ooteruumi. Selles osas tuleb kaebus rahuldada. Kohtunik: D.Maastik