Obsah (4)

§ 1§ 29§ 130§ 23

Tsiviilasi nr 2-06-25534 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27. oktoober 2006 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-06

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustused kokku 195 778,84 krooni. Võlg hankijatele on 101 403,84 kr; lühiajalised kohustused summas 88 375 kr, mis on omaniku laen; töötajate nõuded – lõpetamata töölepinguid ei ole, kuid on tasumata lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja K.T. lõpetatud töölepingu lõpetamise hüvitis summas 6000 kr. Vara on võlgnikul 77,75 krooni ning tõenäoline on maksude ettemaksu laekumine summas 12 952 krooni. Raha jääk 77,75 kr; nõuded kolmandate isikute vastu maksude ettemaksuna 12 952 kr; põhivara on võlgnik bilansis näidanud 16 000 kr, mis on kõik amortiseeritud ning põhivaral puudub juhatuse liikme selgituste kohaselt turuväärtus; käibevara 34 850 kr, kuid võlgniku selgituste kohaselt on antud kauba turuväärtuseks ca 3000 kr, kuna tegemist on vananenud kaubaga, mille vastu ostjatel huvi puudub, võlgnik on püüdnud antud kaupa müüa ka odavalt vara realiseerimiskeskustele, kuid tulutult. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli tööstuskaupade jaemüük. Äriühingu käiberidadest on näha, et äriühingu majandustegevus on olnud peatatud

1. aastal, käive vaid 9068 krooni. Uuesti on põhitegevusala käivitatud
2. aastal ning
3. aasta ärikasum on käibe mahtu arvestades väga kõrge, suhtarvuna 30% kasumit, ehk realiseeritud käibest iga kolmas kroon oli puhaskasum.
4. aasta lõppeb aga 138 003 kroonise ärikahjumiga. Põhjuseks on asjaolu, et
5. aastal on oluliselt kulude real kasvanud kaubad, materjal, teenus ning sellest tingituna on
6. tegevusaasta lõpetatud kahjumiga (võrreldes
7. aastaga on
8. aastal kuluna – materjalid, kaubad ja teenus kasvanud 142 489 krooni võrra). Äriühingu netovara ei vastanud äriseadustikus nõutule 2005 lõpust. Arvestades võlausaldajate nõuete tekkimise aega, kasumiaruande ridasid ning vara ja kohustuste suhet, saab väita, et äriühingul tekkisidki makseraskused
9. aastal ning juba
10. aastal muutus äriühing maksejõuetuks. Kohustuste real kajastub võlgniku enda antud laen summas 88 375 krooni. Kui võlgnik loobub enda kohustusest, väheneb küll netovara, kuid jääb siiski negatiivseks. Lähtuvalt majandusaasta aruandest, pidi juhatusele olema selge, et äriühingu alaline maksejõuetus on välja kujunenud
11. aasta lõpuks ning võlgnetav summa on ca 100 000 krooni. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juhatuse 2 liige on jätnud täitmata ÄS § 180 lg 51 tuleneva nõude. Pankrotiavalduse esitamata jätmine on karistusseadustiku § 380 järgi karistatav tegu. Antud juhtumi puhul tuleb arvestada aga võlanõude suurust ca 100 000 krooni ning seega ei ole tegemist oluliselt ühiskonnaohtliku teoga. Äriühingu maksejõuetus on tingitud vastavalt turul toimunud muudatustest. Äriühing müüs erinevaid pudukaupasid, mille sortiment võrreldav keti kaupluste Novalux, Jysk, Tiimari Koduextra kaupadega. Võlgniku kaubandus oli võrreldes ketikaubanduse võrguga aga väike ning tema kauba sortiment oluliselt väiksem. Samas saavad suured ketikaubanduse ettevõtted pakkuda samaväärset kaupa odavamalt. Teine oluline maksejõuetuse tekkimise põhjus oli, et
12. ja
13. aastal tõusid kaubanduspindade rendihinnad, mis suurendas olulisel määral ettevõtte kulu. Võlgniku käive oli liialt väike selleks, et katta kulusid, eelkõige kaubanduspinna rendikulusid.
14. ja
15. aastal ei ole tehtud lähikondsetega tehinguid. Äriühingu juhatuse liige ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust. Kuid juhatuse liikme tegevusetus ei ole toonud kaasa kahju võlausaldajatele, sest
16. aastal ei ole äriühing teinud väljamakseid, mis oleks kahjustanud võlausaldajate huvisid. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et OÜ X on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest nähtub, et 16.10.2006 seisuga ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid ca 190 000 krooni ulatuses. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnik on oma majandustegevuse lõpetanud, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad, tuleb OÜ X pankrotimenetlus

§ 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 130

lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. OÜ X dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme A.T.

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks koos kõigi tehtud kulutustega 14 880 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt on halduril kulunud oma ülesannete täitmiseks 19 tundi tunnitasuga 800 krooni (sisaldab tulumaksu) ja bürookulu 1180 krooni (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et arvestades justiitsministri 18. detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ §-des 2; 7 lg 1, 2 sätestatut, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata Sirje Taelale tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest 13 700 krooni ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 1180 krooni. Hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Tähe Õigusbüroo. Kohtunik 3