Obsah (4)

§ 15§ 2§ 29§ 31

Tsiviilasi nr. 2-06 -27757 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 14. novembril 2006. a Tartu Tsiviilasi X pankrotiava

§ 15

lg.2 sätestab lahtise loeteluna alused, mil kohus jätab pankrotimenetluse algatamata. Nimetatud sätte p.7 kohaselt võib kohus jätta pankrotimenetluse algatamata ka muul seaduses sätestatud alusel kui on nimetatud sama §-i lg.2 punktides 1-

1. Kohus leiab, et X pankrotimenetlus tuleb jätta algatamata esmalt seetõttu, et pankrotiavalduse esitamisel ei ole järgitud pankrotimenetluse eesmärke, mis on sätestatud pankrotiseaduse §-s
2. Nimetatud sätte kohaselt on pankrotimenetluse peamiseks eesmärgiks rahuldada võlausaldajate ( mitmuses) nõuded võlgniku vara arvelt pankrotiseaduses ettenähtud korras. Nimetatust sättest nähtub, et pankrotimenetlus on vajalik meede võlausaldajate nõuete rahuldamiseks nende paljususe korral, olukorras kus võlausaldajate huvid on võistlevad. X al on ainult üks võlausaldaja, mistõttu ei ole võimalik tema pankrotimenetluse algatamisega saavutada

§ 2sätestatud eesmärki.

Alates 01.01.2006.a. on ka üksikvõlausaldajal individuaalse täitemenetluse korral võimalik hageda võlgniku vara tagasivõitmist. Kohus peab vajalikuks märkida, et pankrotimenetlus on üks kulukamaid menetlusliike võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Üldiste põhimõtete kohaselt tuleb menetluskulud katta võlgnikul. Käesoleval juhul puuduvad võlgnikul menetluskulude katteks vahendid. Tema igakuise pensioni arvelt ei ole võimalik teha mahaarvamisi menetluskulude katteks. Isegi kui kohus algataks pankrotimenetluse ja tasuks ajutise halduri kulud riigi arvelt, ei ole kohtul võimalik pankrotiotsust langetada, kui keegi ei nõustu edasisi menetluskulusid ( sh. tagasivõitmise hagi esitamisega seotud kulud) kandma ja menetlus kuuluks raugemisele (

§ 29lg.1,2).

Ainuke võlausaldaja on avaldanud kohtule, et tema ei soovi osaleda menetluskulude kandmises. Kohus leiab ka, et käesoleval ajal ei ole tõendatud võlgniku alaline maksejõuetus.

§ 31

lg.4 kohaselt peab kohus küll võlgniku pankrotiavalduse korral eeldama, et ta on maksejõuetu. Samas on võimalik see eeldus piisavate tõendite korral ka ümber lükata. Käesoleval juhul on võlgniku varaks nõue XX vastu summas 450 000 krooni ja see nõue on hetkel Tartu maakohtu menetluses ( tsiviilasi nr. 2-06-7497). Seadusjõustunud kohtulahend puudub. Kohus leiab, et enne nimetatud kohtuasja lahendit ei ole kohtul üheselt võimalik tuvastada võlgniku alalist maksejõuetust. Seega tuleb X pankrotimenetlus jätta algatamata

§ 15lg.2 p.7 alusel.

Kohus leiab, et individuaalses täitemenetluses on suuremad võimalused ja väiksemad kulud võlgniku ainukese võlausaldaja Y nõude rahuldamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 15lg.2 p.7 kohus, määras: Jätta algatamata X pankrotimenetlus.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on viisteist päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kohtunik 2