Obsah (8)

§ 113§ 150§ 143§ 149§ 167§ 168§ 146§ 147

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht 25.oktoober 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-6143 Tsiviilasi THVha

) §-s 112 (kuni 01.07.2002 redaktsioonis) oli üheks võimalikuks tsiviilõiguste kaitse viisiks kahju hüvitamise nõude esitamine. Kahju kujutas endast enne võlaõigusseaduse jõustumist TsK §-i 222 lg 2 järgi kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Analoogilised põhimõtted sisalduvad ka käesoleval ajal kehtivas autoriõiguse seaduses. Kehtiva AutÕS §-ga 81 lg 4 võib autor teose õigusvastase kasutamise korral nõuda muuhulgas teose kasutamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le

1. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kooskõlas VÕS §-ga 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. 4 Saamatajäänud tulu suurus saab kunstiteoste puhul suuresti olla vaid hüpoteetiline, kuna arvestada saab ainult saamata jäänud tulu teoste iga ilmumise korra kohta. End fotograafiateoste abil reklaamivate ettevõtete seas on tavaks, et ühe stiiliga fotograafiateoseid ning ühtesid modelle kasutatakse aasta või isegi pikema perioodi jooksul vaid üksikud korrad ja ainult ühe ettevõttega korraga. Näiteks kui autor teeb pildi Tallinna Kaubamajale, siis Kristiine Keskus, Viru keskus ega ka teised suuremad asutused sama autori töid ei kasuta. Kui modellide näod kaunistavad riiki massiivsetel reklaamtahvlitel, on laialdaselt esindatud trükimeedias ja koguni telefonikaartidel, on nad sellega muutunud ühe ettevõtte reklaamnäoks ja reeglina ükski teine ettevõte samal aastal enam samu modelle ei kasuta. Hagejal kui staazikal fotograafil, kes esineb näitustel aastast alates, kelle tööd ilmuvad nii ajakirjanduses, näitustel ja on lisaks E K kogus, on kujunenud omanäoline stiil, mis on selgelt eristatav teistest fotograafidest. Enamus hageja loomingust on just moe- ja portreefotod, millised olid ka reklaamidel. Enamikel juhtudel avaldatakse fotograafiateoseid reklaamides hoopis anonüümsena, autorile mitte viidates. Modellid tegid nagu tavaliselt, ka seekord tööd fotograafile ja olid tema poolt tasustatud. Reeglina tasutakse autorile teose igakordse avaldamise eest, kusjuures tasu suurus sõltub pildi avaldamise formaadist ja tiraažist. Näiteks ajakirja kaanel (mille tiraaž on 9000 eksemplari, formaat 20 x 30 cm) pildi ühekordse avaldamise eest on keskmine tasu 4000 krooni. Ajakirja, mille tiraaž on 1000 eksemplari, kaanefoto tasu on 2400 krooni, kusjuures nimetatud summad ei sisalda modelli tasu, kellega tellija reeglina iseseisvalt tasus kokku lepib. Reklaamides avaldatud pildid on reeglina 10 kuni 300 korda kallimad, võrreldes nt raamatukaantel, ümbristel või ajakirjanduses ilmunud teostega, kuna pilte avaldatakse ettevõttele kasumi teenimise eesmärgil ja hind kujuneb poolte kokkuleppel vastavalt autori ettepanekule. Näiteks AS teenuseid tutvustava brošüüri kaanel, mis levib üksnes teeninduspunktides ja esindustes (formaat A5) ilmunud ühe pildi ühekordse avaldamise eest on hagejale varemalt tasutud 6 000 krooni, ilma modellitasuta. Ajakirjanduses piltide avaldamine ei ole fotograafile tulus ja autorid kasutavad seda oma tööde avalikkusele tutvustamiseks, piltide tegemisele ise peale makstes. Kirjastused kasutavad omakorda autorite töid oma taseme tõstmiseks, arvestades, et ajakirjandus on ainult vahend autori kliendini jõudmiseks, et autorid teenivad tasu tegelikult mujalt, kui ajakirjanduses avaldatud tööde honoraridest. Näiteks 4 000 krooni ajakirja kaanefoto eest katab vaevalt stuudio rendi ja kulud üheks päevaks, pildi tegemisele kulub aga vähemalt neli päeva ja tasuda tuleb ka sidetranspordivahendite eest, assistendile, laborandile, aksessuaaride eest jne. Rääkimata maksudest, söögist, korteri üürist ja muust. Veel enne, kui ajakirjandus autori töid avaldab, tuleb autoril eelnevalt teha aastatepikkust tööd oma loomingu visuaalsel väljendamisel, oma käekirja kujundamisel, modellide testimisel, võttekohtade valimisel, valgusskeemide loomisel jne. Professionaalse fotograafi võttetehnika (kaamerad, valgustid, arvutid, stuudio sisustus) maksab vahemikus 700 000 kuni 2 miljonit krooni. Ajakirjade kaanel fotosid avaldanud autorid eristuvad aga juba teistest fotograafidest ja saavad seeläbi tellimusi ettevõtetelt, kes fotograafiateoseid nt enda reklaamimiseks kasutavad. Just reklaamtööd on need, mis fotograafidel üldse vajaliku varustuse omamist võimaldavad. Foto, kui meediumi eripära on kaasajal see, et seda kasutatakse reklaamides. Võrdluseks: skulptuure tellivad peamiselt riiklikud institutsioonid, maale eraisikud, heliteoseid nt orkestrid, teatrid, filmiloojad. Autoriõigusega kaitstud teosed moodustavad sellest 5 reklaamikampaaniast sisulise ja kandva osa ning autoril on õigus saada oma teoste kasutamise eest õiglast tasu, millest AS on keeldunud. Samas on professionaalsele fotograafile töö tegemiseks vajaliku võttegrupi, koolitatud assistendi, koolitatud stilisti, fototehnika, valguspargi, side- ning transpordivahendite ülalpidamine äärmiselt kulukas. Hageja tugineb RIväidetele, mille kohaselt ta ei tea, kus OÜ ja teoseid levitavad, olles samas aktsionärina ka OÜ aktsionär, saab R.Iida käitumist lugeda pahauskseks, sest aktsionärina teenib ta tulu ja OÜ vahelistest tehingutest, lisaks tulule, mille OÜ on teeninud autori teoseid AS-ile vahendades. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1039 kohaselt rikkujalt, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma, võib õigustatud isik lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Rikkuja peab õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Rikkumise läbi said tulu nii , OÜ, kui ka OÜ. Hageja esitas arvamuse kostjate vastuväidete kohta.
2. Käesoleva hagiga esitatud nõue ei tulene pooltevahelisest tehingust, vaid põhineb kostjate seadusest tuleneval kohustusel sõlmida teoste avaldamiseks autorileping kirjalikus vormis (AutÕS § 49). Seadusest tuleneb, et lepingus fikseeritakse ms teose avaldamise viis, territoorium ja õigused, mille osas antakse luba ning tasu suurus (AutÕS § 48-1). Kuni tasus ei ole saavutatud kokkulepet, mis määratakse kindlaks lepinguga, on teose kasutamine keelatud (AutÕS § 14). Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. Isegi juhul, kui lähtuda eeldusest, et tegemist on tehingust tuleneva nõudega ja mittetahtliku rikkumisega, ei ole hagi aegunud, kuna hageja ja kostjate vaheline läbirääkimine nõude ja asjaolude üle on kestnud kuni jaanuarini 2004 ja aegumine on selle ajani peatunud vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 167 lg

1. Hageja palub jätta rahuldamata kostjate taotlus kohaldada aegumist. Kostjate läbirääkimistel esitatud seisukohtadele tuginedes peab hageja vastutavaks teoste loata avaldamise eest tellijat so AS-i Praktikas vastutab ja maksab autoritasu alati tellija sõltuvalt sellest, mitu korda ja millises mahus ta teoseid avaldab ning sõltumata sellest, kes teoseid levitab või vahendab. AS-i on viidanud AS-ile kui teoste esitamise eest vastutavale ettevõttele. Kostjad ei ole kumbki rikkumist tunnistanud ning viidanud hoopis OÜ kui teoste esitajale ja seega ka rikkumise täideviijale. RekS § 23 1 lg 4 järgi vastutavad reklaami tellija, tootja ja esitaja solidaarselt, kui nende eraldi vastutust ei ole võimalik tuvastada. Autori isiklike õiguste (AutÕS § 12) rikkumine ei ole lõppenud. Ajakirjad, mis sisaldavad teoseid (moonutatud kujul) on senini ringluses, neid säilitatakse raamatukogudes ja on avalikkusele kättesaadavad. Kostjate AS-i ja OÜ vastuväited
2. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hageja nõuab kahju hüvitamist seoses AS-i tellimusel läbiviidud reklaamikampaaniaga nimetusega “ .” Hageja väitel viidi nimetatud kampaania läbi ajavahemikul kuni . Hageja on märkinud ka, et antud asjas leidsid kahju põhjustanud teod aset enne a. Tegelikkuses viidi 6 vaidlusalune kampaania läbi ajavahemikus kuni 31.05.
3. Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et nõude aluseks olevad toimingud reklaami tegemiseks leidsid aset enne . Hageja nõude õiguslikud põhjendused on esitatud ebaselgelt. Hageja on tuginenud oma nõudes mitmele teineteist välistavale õiguslikule alusele TsK § 222, VÕS § 1039 ja
4. Hagiavalduse põhjendustest järelduvalt saab käesolevas vaidluses tulla õiguslikult kõne alla siiski vaid õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue TsK alusel. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne
5. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
6. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
7. juulist
8. Enne 01.07.2002 kehtis kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude suhtes 10-aastane hagi aegumise tähtaeg (kuni 30.06.2002 kehtinud

§ 113lg 1).

Alates 01.07.2002 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat (

§ 150lg 1).

Viimatinimetatud aegumise tähtaeg kuulub VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kohaldamisele alates 01.07.

1. Seega aegus hageja väidetav nõue 30.06.
2. Hageja ja kostjad pidasid läbirääkimisi vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ajavahemikul mai kuni .a. Pärast seda pole läbirääkimisi toimunud. Hageja esindaja Advokaadibüroo tegi kirjas OÜ õiguseellasele ettepaneku asuda läbirääkimiste pidamisele. OÜ õiguseellane avaldas oma kirjalikus vastuses nõusolekut asuda läbirääkimiste pidamisele, kuid palus hagejal selleks teatada nõude alus ja suurus. tehtud ettepanekule mingisuguseid läbirääkimisi ei ole järgnenud, hageja on seejärel esitanud vaid nõudmisi temale informatsiooni edastamiseks. Juhindudes

§ 143taotlevad kostjad AS ja OÜ aegumise arvestamist.

Hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Kostjatel on ka teisi vastuväiteid hagile, kuid menetlusökonoomika põhimõtet arvestades ei pea kostjad vajalikuks neid vastuväiteid esitada enne aegumise küsimuse lahendamist. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole aegumise tuvastamisel vaja nõude olemasolu tuvastada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.12.2002 otsus asjas nr. 3-2-1-92-02). Juhindudes TsMS § 449 lg 3 paluvad kostjad, et kohus teeks aegumise kohaldamise taotluse suhtes vaheotsuse. Ebaõige on hageja väide selle kohta, nagu tuleneks tema nõue seadusest

§ 149tähenduses.

Hageja on esitanud tasu väljamõistmise nõude, nimetades seda autori- ja kahjutasuks. Arvestades ka hageja poolt nõude kohta esitatud põhjendusi, saab õiguslikult olla tegemist, vaid kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega või alusetust rikastumisest tuleneva nõudega. Mõlema nimetatud nõude aegumistähtaeg on 3 aastat (

§ 150ja 151).

Poolte vahel ei ole olnud läbirääkimisi, mis mõjutaksid hagi aegumist. Kostjate vastuses esitatud õiguslike põhjenduste kohaselt tuleb kolmeaastast hagi aegumistähtaega arvestada alates ja aegumistähtaeg möödus . 7 Hageja väide selle kohta, nagu oleks aegumine olnud läbirääkimiste tõttu peatunud kuni jaanuarini 2004, on alusetu ega vasta tegelikkusele. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit läbirääkimiste pidamise kohta ajavahemikus juuli 2002 kuni jaanuar 2004. Hagiavaldusele on lisatud AS-i alusetud. kiri, milles nimetatud isik teatas, et hageja nõuded on Enam kui aasta jooksul pärast AS-i kirja saatmist hagejale ei teinud hageja kostjatele mingisuguseid avaldusi. kirjaga tegi Advokaadibüroo hageja nimel ettepaneku asuda läbirääkimiste pidamisele. AS vastas kirjaga, paludes hagejal täpsustada oma nõude alust ja suurust, kuid hageja seda ei teinud. Mingisuguseid läbirääkimisi ei järgnenud. Enam kui aasta jooksul pärast AS-i kirja saatmist hagejale ei teinud hageja kostjatele mingisuguseid avaldusi. Ajavahemikus kuni esitas hageja nõudmisi temale informatsiooni andmiseks, kuid mingisuguseid läbirääkimisi poolte vahel hageja nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle ei peetud. Ettepaneku tegemine läbirääkimiste pidamiseks ja teiselt poolelt informatsiooni nõudmine ei ole käsitatavad hagi aegumist peatavate läbirääkimistena

§ 167lg 1 tähenduses.

Nimetatud sätte mõttes saab läbirääkimisteks lugeda sellist kommunikatsiooni poolte vahel, millega arutatakse sisuliselt läbi võimaliku kompromissi tingimusi. Käesolevas vaidluses aegumise seisukohalt olulisel ajal, s.o. alates , poolte vahel selliseid läbirääkimisi ei toimunud. Mingil juhul ei saa olla põhjendatud AS-i kirja ja hageja esindaja kirja vahelise perioodi lugemine väidetavate läbirääkimiste toimumise aja hulka. Nimetatud ajal ei toimunud poolte vahel mingisugust kommunikatsiooni. Isegi siis, kui lugeda läbirääkimised toimunuks ajavahemikes kuni ja kuni , millega kostjad küll ei nõustu, oleks nimetatud ajavahemike kogupikkus väiksem kui 4,5 kuud ning see ei omaks käesolevas asjas aegumise suhtes mingisugust tähendust: sellisel juhul oleks aegumistähtaeg möödunud detsembris 2005 (

§ 168lg 1).

Seega on kostjad seisukohal, et hagejal puudub nende vastu nõue muuhulgas aegumise tõttu. Kostja Osaühingu VIA Media vastuväited 5.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagiavaldusest jääb tervikuna arusaamatuks, millisel asjaolul hageja üldse on OÜ menetlusse kostjana kaasanud. Hageja on esitanud nõude kõigi kolme kostja vastu solidaarselt, paludes välja mõista autori- ja kahjutasuna summa, milline arvestatakse teoste ilmumise mahust ja kogu rikkumise teel saadud tulu ulatusest. Hagis esitatud faktilistest asjaoludest nähtub, nagu oleks hageja pöördunud kohtuvälise nõudega kõigi kostjate vastu. Hageja ei ole kordagi mis tahes vormis või viisil kostjale kunagi esitanud pretensiooni käesoleva tsiviilasja esemega seonduvas autoriõiguse rikkumises. Selleks puudus ja puudub hagejal ka mis tahes õiguslik alus. Samuti ei ole hageja kordagi pöördunud kostja poole palvega meediakampaania andmete avalikustamiseks. Lisaks sellele ostis AS osaühingult OÜ vahendusteenust sellekohase 8 reklaamikampaania müügilepingu alusel, mille lepingupooled lugesid lepingu sõlmimisel konfidentsiaalseks, mis ei oleks ka hageja vastava päringu puhul kuulunud teise osapoole kirjaliku nõusolekuta hagejale avaldamisele. Kostja tegevusalaks on meediateenuste osutamine, sealhulgas meediaaja ja -pindade vahendamine. Kostja sõlmib vahendustegevuse korras reklaamiväljundit omavate meediakanalitega (televisioon, raadio, ajalehed-ajakirjad jmt) meedia ostulepingud ja võtab endale majandusliku riski müüa ostetud meedia edasi klientidele. Ostetava meedia hinnad sõltuvad põhiliselt meediakanalist, ostetava meedia kogusest, meedia kasutamise ajast jmt. asjaoludest, kusjuures need ei sõltu ostetud meediaajal- või pinnal eksponeeritud reklaamist endast (reklaamitava toote tuntus, hind, reklaami valmistamise kulud, autoritasud jmt. asjaolud). Kostja kui vahendaja ei osale tema kliendi poolt ostetava meediapinna kasutamises. Ostetaval pinnal eksponeeritava reklaami valmistab klient ise või valib selle valmistaja. Kliendi poolt kasutatud või valmistatud reklaami eest kostja ei vastuta, sh ei vastuta kostja reklaamitava toote või teenust puudutava informatsiooni, toote või teenuse kättesaadavuse, hinna, soodusmüükide koha ja aja jmt. andmete õigsuse eest. Samuti ei vastuta kostja reklaamile esitatavate põhi- ja erinõuete (reklaam ei tohi olla eksitav, kõlvatu ega halvustav jmt.; erinõudena ei tohi näiteks pangatähti ja münte kasutada reklaamis ilma Eesti panga eelneva kirjaliku nõusolekuta jmt.) täitmise eest. Isik, kelle teenust reklaami avalikustamises kostja vahendab, näiteks avalik esitaja, üldsusele näitaja või ülekandja, vastutab RekS kohaselt reklaami avalikustamisele kehtestatud nõuete täitmise eest (näiteks ei tohi kange alkoholi reklaam olla avaldatud ajalehe või ajakirja esi- ja tagaküljel jmt.). AS-i ja OÜ vahel oli a.sõlmitud koostööleping, mille kohaselt AS ostis ja kasutas oma toodete ja teenuste ning kaubamärkide reklaamimisel OÜ osutatavaid meediateenuseid. Nimetatud koostöölepingu alusel esitas AS oma tellimused reklaamikampaaniateks ning OÜ vahendas vastavalt reklaamiaega ja – pinda, s o broneeris ja müüs reklaamipindu. OÜ ei osalenud vaidluse esemeks oleva reklaami loomisel, tootmisel ega olnud selle avalikustaja, mistõttu tal puudus igasugune võimalus reklaami sisu ja vormi mõjutada, ning tal puudub ka informatsioon vaidlusaluse reklaami autorite, samuti AutÕS sätete järgimise või võimaliku rikkumise kohta. OÜ ei ole vaidlusaluseid fotograafiateoseid AutÕS mõttes kunagi kasutanud, ega ole ka sellest tulenevalt isikuks, kes hageja õigusi väidetavalt sai üldse rikkuda ja/või hagejale kahju tekitada. OÜ eeldab, et hageja loobub oma põhjendamatust ja alusetust nõudest OÜ vastu, mistõttu ei pea OÜ siinkohal ka otstarbekaks esitada oma seisukohta hagis esitatud ülejäänud asjaolude sh kahju väidetava tekkimise, kahju olemuse ja kahju suuruse põhjendatuse osas. OÜ seisukoha täielik kohene esitamine on võimatu ka tulenevalt asjaolust, et OÜ puuduvad ülevaade ja mis tahes tõendid, millised kajastaksid hageja ning AS-i ning OÜ omavahelisi suhteid ja tegelikke faktilisi asjaolusid. Hageja väidetel tellis AS OÜ vahendusel hagejalt 4 pealkirjata fotograafiateost suulise lepingu alusel, saades autoritasu kokku 20 000 krooni. Hageja väitel kasutati vaidlusaluseid fotosid perioodil – . Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja autoritasu oma teoste 9 kasutamise eest, esitades väite, et hagejale suulise kokkuleppe alusel tasutud summa kattis vaid hageja tehnilised kulud ning see summa ei kujutanud endast autoritasu. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et hageja esitas suulisest autorilepingust tuleneva nõude ehk tehingust tuleneva nõude.

§ 146

lg 1 sätestab tehingust tuleneva nõude aegumistähtajana 3 aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega; lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul oli õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja väitel lõppes reklaamikampaania , seega tuleb arvestada nõude aegumist hiljemalt alates .a. OÜ puudub ülevaade faktilistest asjaoludest, mistõttu lähtub ta hetkel nimetatud kuupäevast, kuid ei välista, et tegelikult võis nõude aegumise algus olla ka varasem. Kostja on seisukohal, et hageja nõude aegumistähtaeg lõppes igal juhul .a. Hagiavaldus on esitatud .a. TsMS § 449 näeb tsiviilkohtumenetluses ette võimaluse taotleda vaheotsuse tegemist nõude aegumise suhtes. OÜ on seisukohal, et lähtudes menetlusökonoomikast on vajalik ja otstarbekas teha vaheotsus haginõude aegumise suhtes. Juhul, kui kohus leiab, et hagi on aegunud ja kohaldab aegumist, puudub vajadus ja alus menetluse jätkamiseks kahju väidetava tekkimise, kahju olemuse ja kahju suuruse osas. Juhindudes TsMS § 449 palub OÜ teha vaheotsus nõude aegumise suhtes. Kohtu põhjendused

1. Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde, kuid palus asja läbivaatamist hagi aegumist puudutavas osas. Kostjate esindajad jäid kirjalike vastuväidete juurde ja palusid teha vaheotsus nõude aegumise suhtes. Käesolev otsus käsitleb TsMS § 449 järgi ainult hagi aegumist. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel ei ole kirjalikku autorilepingut sõlmitud. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et AS tellis .a suvel hagejalt AS-i (nüüd OÜ) kaudu 4 pealkirjata fotograafiateost, mida kostja soovis kasutada a jooksul AS kõnekaartidel. Vaidlus puudub selles, et nõude aluseks olevad toimingud leidsid aset ajavahemikus kuni . Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne , kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub kohaldamisele TsK § 448 lg 1 (kuni 01.07.2002 redaktsioonis), mille kohaselt isikule või varale tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt täies ulatuses hüvitamisele. TsK § 448 lg 1 järgi peab hageja tõendama kostjate poolt oma kohustuste rikkumise (teo õigusvastasuse), kahju tekkimise ning põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Kostjad peavad aga tõendama oma süü puudumise rikkumises. Hageja kinnitas kohtuistungil, et kostjad on talle tekitanud kahju. 10 VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne
2. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
3. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates . Enne kehtis kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude suhtes 10-aastane hagi aegumise tähtaeg (kuni 30.06.2002 kehtinud

§ 113

lg 1).

§ 150

lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Viimatinimetatud aegumise tähtaeg kuulub VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kohaldamisele alates 01.07.2002. Seetõttu peab kohus hagi aegumise tähtajaks kolm aastat alates 01.07.2002. Tuginedes

§ 150lg 1 pidanuks hageja esitama hagi hiljemalt 30.06.2005.

Järgnevalt analüüsib kohus, kas aegumine on peatunud. Vastavalt

§ 167

lg 1 ja 2 nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni.

§ 168

lg 1 järgi aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. 8. Hageja ning AS ja AS (nüüd OÜ) on pidanud kirjavahetust järgmiselt: hageja faks ASile , millele on kostja vastanud ja AS – ; hageja ja kirjad AS-ile , millele on kostja õiguseellane vastanud vastavalt ja ; hageja kirjad AS-ile ja AS-ile , millele on AS EMT vastanud ja AS – ; hageja kirjad AS-ile ja AS-ile , millele on AS vastanud (t lk 21-31, 33-36, 38-46). Seadus ei sätesta, milline peab olema läbirääkimiste vorm. Läbirääkimised ei pea olema kohtu hinnangul üksnes suulised, vaid võivad olla ka kirjalikud. Kohus tõlgendab poolte kirjavahetust antud nõude asjaolude üle läbirääkimistena. Hageja esindaja Advokaadibüroo kirjaga OÜ õiguseellasele on tuvastatud, et hageja tegi ettepaneku asuda läbirääkimiste pidamisele. OÜ õiguseellase vastusest nähtuvalt nõustus kostja läbirääkimiste pidamisega, kuid palus hagejal selleks teatada nõude alus ja suurus (t lk 28-33). Kohus asub seisukohale, et ajavahemikus .- peatus hagi aegumine 23 päevaks. Hageja esindaja Advokaadibüroo saatis täiendava nõudekirja OÜ õiguseellasele, millele vastas kostja 03.10.2003 paludes hagejal täpsustada, kus ja millal on tema õigusi rikutud ja kui suur on nõue (t lk 34-38,41). Seega peatus ajavahemikus - hagi aegumine 5 päevaks. Hageja esindaja Advokaadibüroo kirjaga OÜ õiguseellasele ja AS-ile on tõendatud, et hageja palus teatada, kelle ettepanekul ja kelle otsusega paigutati reklaamikampaania ajakirjandusse ning otsustati välireklaami lõplik maht, millele AS vastas (t lk 39-40, 42). 11 Asjast nähtuvalt on kostja palunud selgitada, kus ja millal on hageja õigusi rikutud ja nõuet täpsustada (t lk 42). Seega ajavahemikus - peatus hagi aegumine 15 päevaks. Hageja esindaja Advokaadibüroo saatis nõudekirja nii OÜ õiguseellasele kui ka AS-ile . AS-i vastusega hagejale on tuvastatud, et kostja palus esitada OÜ-le põhjendatud nõue koos vajalike tõenditega, milles on selgelt väljendatud õigusrikkumise sisu, põhjendused ning nõude rahaline suurus (t lk 43-46). Seega ajavahemikus - peatus hagi aegumine 21 päevaks. Kohus asub seisukohale, et hagi on peatunud 23 + 5 + 15 + 21 = 64 päevaks. Seega pidanuks hageja esitama hagi hiljemalt . Hageja esitas hagi .

§ 149

kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Ebaõige on hageja väide selle kohta, nagu tuleneks tema nõue seadusest

§ 149tähenduses.

Põhistatud on kostjate AS-i ja OÜ seisukoht, et arvestades hageja poolt nõude kohta esitatud põhjendusi, saab õiguslikult olla tegemist vaid kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (

§ 150ja 151). Eeltoodud tõenditega on leidnud kinnitust, et hagi on aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Ts

MS § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Seega on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. 9. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud, sh Eesti Vabariigi kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson kohtunik 12 13