lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatud nõuetele. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustisi nõuetekohasel viisil.
Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 1 ja 3 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muudel põhjustel hüvitamisele. Kuna OÜ ei täitnud omale Lepingutega võetud kohustisi tähtaegselt ja kohaselt, siis oli Hageja sunnitud Lepingud ennetähtaegselt lõpetama ja Varad võõrandama. Kuna Varade 2 võõrandamisest saadud rahasumma ei katnud Hageja poolt Varade omandamiseks tehtud kulutusi, kandis Hageja selles osas OÜ süülisest käitumisest tulenevalt otsest varalist kahju kogusummas 206 263,09 Eesti krooni. Juhul, kui OÜ oleks oma Lepingust tulenevat kohustust täitnud, ei oleks Hagejal nimetatud kahju tekkinud. Hageja on seisukohal, et tulenevalt OÜ poolsest Lepingutest tulenevate kohustuste rikkumisest on Hagejal tekkinud varaline kahju. . a. Hageja ja KA(edaspidi Kostja) vahel sõlmitud käenduslepinguga nr võttis Kostja endale kohustuse tagada Lepingutest tulenevaid OÜ kohustusi Hageja ees. Kuna OÜ ei ole täitnud omale Lepinguga võetud kohustusi tähtaegselt ja kohaselt ning ei ole hüvitanud Hagejale Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju, siis käesolevaga esitab Hageja oma vastavasisulise nõude OÜ kohustusi käendava Kostja vastu, kes vastavalt käenduslepingule vastutab Hageja ees solidaarselt OÜ’ga.
lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt.
lg 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Hageja palub mõista K A AS-i kasuks välja 206 263,09 Eesti krooni ning kohtukulud mõista K A ’ult AS-i kasuks välja, sealhulgas tasutud riigilõiv summas 12 000,00 Eesti krooni. Kohtuistungil jäi hageja oma seisukohtuade juurde. Hageja leidis, et sõltumata firma sundlõpetamisest, olid käendajal kohustused ka peale sundlõpetamist.
Äriseadustiku §213 kohaselt oli võlausaldajal võimalik esitada nõudeid võlgniku (OÜ ) vastu 4 kuu jooksul alates teate avaldamisest AT-s.
) § 206 lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. Poolte vahel oli sõlmitud käendusleping nr (tl 29). Lepingu punkti 4 kohaselt kehtib käendusleping kuni lepingust tulenevate nõuete täieliku täitmiseni. 3
lg1 p3 kohaselt kohustis lõpeb juriidilise isiku (võlgniku või kreeditori) likvideerimisega. Asja materjalidest nähtuvalt on AT-s avaldatud teade võlgniku OÜ sundlõpetamise kohta (tl 110-111). ÄS 213 sätestatud tähtaja jooksul hageja võlgniku (OÜ ) vastu nõuet ei ole esitanud. OÜ on registrist kustutatud (tl 60-61). Hagi on K A vastu esitatud . Kohus on seisukohal, et OÜ kohustus AS ees on lõppenud.
Kuna tuvastamist on leidnud, et võlgniku (OÜ ) kohustus on lõppenud, on lõppenud ka käendusleping. Kohus on seisukohal, et ka käenduslepingu p.4 sätestatud käendaja vastutus kuni liisingulepingutest tulenevate nõuete täieliku täitmiseni ei tulene, et käendusleping saaks kesta kauem kui kohustis. Hagi on esitatud isiku vastu, kelle vastu hageja nõudeõigus on lõppenudkuna lõppenud on ka käendus. 3.4. Kohtukulude arvestus Asjas on kohtukulu: riigilõiv 12000 krooni, kostja õigusabikulud 4720 ja postikulu 82,20 krooni. TsMS ja TMS RakS §3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 1.jaanuar 2006 tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude jaotamisel TsMS § 60 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud hageja Jaanus Saaremõts Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.