Obsah (5)

§ 434§ 368§ 371§ 423§ 134

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-21695 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2006, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Urmas Reinola, Ande Tänav

§ 434sätestatut, jättes vaidluse sisuliselt lahendamata.

Hageja esitas konkursile omapoolse pakkumise, mille kostja tunnistas konkursi parimaks. Sellest hetkest tekkis kostjal VÕS § 1005 järgi kohustus sõlmida hagejaga kinnistu müügileping. Hageja pakutud kinnistu ostuhind 3 200 000 krooni oli lõplik hind ja selle tunnistas kostja konkursi parimaks. Asjas ei oma tähtsust, et kinnistu on võõrandatud kolmandale isikule, kuna antud vaidluse objektiks ei ole kinnistu, vaid kostja kohustuse olemasolu tuvastamine, mis tekkis viimasel väljakuulutatud konkursi tulemusel. Apellatsioonkaebuse vastus

1. Kostja arvates on apellatsioonkaebus alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus on lõppjäreldustes seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 9. Hageja esitas kohtule hagi lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et kostjal ei ole enam kinnistu käsutamise õigust, kuna kinnistu on võõrandatud kolmandale isikule enne hagi esitamist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et maakohus käsitas hageja nõuet ebaõigesti sooritusnõudena. Antud juhul on tegemist tuvastushagiga

§ 368lg 1 mõttes.

Nimetatud sätte järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus peab sellise huvi olemasolu hagi menetlusse võtmisel omal algatusel kontrollima ning kui hagi ei vasta nimetatud nõudele, andma tähtaja õigusliku huvi põhjendamiseks. Kui hageja ei suuda oma õiguslikku huvi põhjendada, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata (

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel) või juba menetlusse võetud hagi jätta läbi vaatamata (

§ 423lg 2 p 1 või 2 alusel).

Sellist seisukohta avaldas Riigikohus lahendis nr 3-2-1-84-

2. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, nagu ei peaks ta kahju hüvitamise nõude puudumise tõttu vaidluse sisu käsitavatele asjaoludele, poolte väidetele ja tõenditele hinnangut andma, 3 kuna need ei ole asjakohased. Kuigi materiaalõiguslike nõuete kaotamise vältimiseks ja samuti kohtukulude kokkuhoidmiseks (

§ 134

lg 3) on hagejatel reeglina mõistlik tuvastusnõuete esitamisele eelistada sooritusnõuete esitamist, ei tähenda see seda, et sooritusnõude esitamata jätmisel ei peaks kohus tuvastusnõuet sisuliselt lahendama. Hageja õigusliku huvi olemasolu korral peab kohus lahendama asja sisuliselt, so tegema kindlaks, kas kostjal oli hagejaga lepingu sõlmimise kohustus või mitte. Kuna maakohus ei ole eeltoodut järginud ega hageja huvi välja selgitanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja lahendada ja asi tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Poolte kohtukulude jaotus lahendatakse ja võimalike väljamõistetavate kulude suurus määratakse asja uuel läbivaatamisel, lähtudes selle tulemustest. Ü. Jänes U. Reinola A. Tänav 4