KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni 13 kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks 19.10.2006, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-3864 Tsiviilasi TLhagi HLvastu elatise vähendamiseks. Menetluse liik Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses) Menetlusosalised ja nende TL HL, esindaja A H esindajad RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata TLhagi HLvastu elatise vähendamiseks O L ülalpidamiseks ja Tallinna Linnakohtu määruse nr muutmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtule maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonikohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
- Tallinna Linnakohtu poolt .a. määrusega kinnitatud kokkuleppe alusel maksab TL O L ´i ülalpidamiseks elatist igakuiselt 2520 krooni lapse ema H L ´i kasuks. Hagejal on K L (s. ), kelle ees on hageja täitnud ülalpidamiskohustust ja et ta on igakuiselt maksnud raha otse tütrele. ema K L on esitanud hageja T L ´i vastu Harju Maakohtule hagi elatise 2800 krooni väljamõistmiseks. Määruse tegemise hetkeks on hageja varaline olukord muutunud. Hageja igakuise keskmine netosissetulek on 4000 krooni, millest 2520 krooni maksab ta O L ´i elatiseks, endale jääb 1480 krooni.. Sellest asjaolust tulenevalt ei ole hagejal võimalik maksta elatist oma K L ´ile. Hageja sõnul on ta nõus maksma lastele igakuist elatist poole miinimumpalga ulatuses, mis on 1340 krooni. Teine laps ei pea olema vähem kindlustatud, kui elatist saav laps. Keskmiselt on ühe lapse ülalpidamise kulud kuus 2520 krooni. Ülalpidamiskohustust peavad vanemad kandma rahaliselt võrdses osas.
- Arvestades kostjale makstava elatise suurust, on lapse ülalpidamiskulud enam kui 5000 krooni kui lähtuda sellest et vanemad kannavad võrdselt ülalpidamiskulusid. Sellist kulu kostja lapsele ei tee ja kostja püüab rikastuda hageja arvelt.
- Pärast abielu lahutamist said pooled ühisvara jagamisest võrdselt hüvitist ja sellest saadud hüvitisest on maksnud hageja elatist kostjale. Ühise lapse ülalpidamise kulud on 2182,00 krooni arvestades sotsiaalministeeriumi poolt tehtud uurimust lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika kohta.
- Hageja juhib kohtu tähelepanu sellele, et hagiavalduse elatise vähendamiseks oli ta sunnitud kohtule esitama seoses tema vastu tütre ema K L ´i poolt esitatud hagi esitamisega kohtule ning sellest tuleneva võimalusega, et tal võivad tekkida materiaalsed raskused mõlema lapse ülalpidamise kohustuste täitmisega. TLpalub kohtul arvesse võtta Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud uurimust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika”, mille kohaselt kulub 7-13 aastase lapse ülalpidamiseks kuus 2182 krooni.
- Tõendid: OÜ tõend hageja palga kohta., kohtumäärus nr , K L sünnitunnistus, kõnekaardi laadimisaegade arvestus, K L hagiavaldus TLvastu, väljavõte pangakontost KOSTJA VASTUVÄITED
- Kostja hagi ei tunnista, hageja varandusliku olukorra halvenemine on tõendamata. Hageja sissetulek ei ole üksnes 4000 kroon. Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud uurimust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika”, kajastab kulutusi 2001.a. seisuga ning tegemist on Eesti keskmisega, mis tegelikkuses võib paikkonniti olla väga erinev. Hagejal on kinnistu Rakke vallas. Kostja on lapsehoolduspuhkusel, mistõttu on tema sissetulekud väiksed. Hageja nõustus teises tsiviilasjas maksma vabatahtlikult K L ülalpidamiseks 2000 krooni elatist.
- Tõendid: kinnistu väljavõte, C K K d’i sünnitunnistus, kohtu abil väljanõutud hageja .a. tulude tuludeklaratsiooni väljatrükk, AS tõend KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta kui vanema varaline seisund või lapse vajadused muutuvad lg 5 järgi siis kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suurus osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
- Pooled ei vaidle selle üle, et O L (s. ) elab kostja juures, hagejal on K L ja poolte vahel on kohtumäärusega kinnitatud kokkulepe, mille kohaselt maksab hageja kostjale poja ülalpidamiseks elatist 2520 krooni. Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt esiletoodud asjaolu, et teises tsiviilasjas on hageja nõustunud vabatahtlikult elatist maksma teise lapse K L ülalpidamiseks 2000 krooni elatist.
- Arvestades asjaolu, et hageja mõlemad lapsed on sündinud enne pooltevahelise 2
(4)kokkuleppe kinnitamist kohtu poolt , siis oli kokkuleppe kinnitamise ajal hageja varanduslik olukord selline, mis võimaldas tal kostjaga kokku leppida ja maksta poja ülalpidamiseks elatist igakuiselt 2520 krooni. Tulenevalt PerekS § 61 lg 3, 5 peavad elatise muutmist tingivad asjaolud olema tekkinud pärast kokkuleppe kinnitamist .
- Kostja taotluse alusel kohtu poolt väljanõutud hageja .a. tuludeklaratsiooni väljavõttest ( .a. maksustavate tulude kohta) nähtub, et hageja on saanud tulu OÜ-st palga näol, maksnud kostjale elatist. Vastavalt AS-i s tõendile ei ole hageja märgitud äraühingus töötanud töötajana, kuid tegi koostööd läbi OÜ ning seega ei ole tal olnud otsest sissetulekut läbi AS-i . Seega ei ole kostja tõendanud väiteid sellest, et hageja sai sissetulekuid AS-st palga näol. Hageja poolt kohtule esitatud palgatõendist nähtub, et hageja saab palka 4000 krooni kuus (neto), tema poolt esitatud pangakonto väljavõtetest .a. kohta nähtub, et hageja on teinud pangakonto vahendusel tehinguid järgmistes summades: 6687,45 krooni , 4604,60 krooni , 5842,85 krooni , 2754,80 krooni , 5485 krooni, 5062,40 krooni, 2141 krooni. Märgitud pangakonto väljavõttest ei nähtu, et hageja tasuks kostjale elatist igakuiselt 2520 krooni. Hinnates märgitud tehingute suurust ja arvates hageja poolt makstavat elatist 2520 krooni kuus ning asjaolu, et hageja nõustus teises vaidluses maksma K L i ülalpidamiseks elatist 2000 krooni kuus, leiab kohus, et hageja poolt pangakonto vahendusel tehtavad tehingud, mis ületavad tema enda poolt väidetavat kuusissetulekut - saadavat palka, kinnitavad seda, et hageja tegelik varanduslik olukord ei ole üksnes tema poolt saadav netosissetulek kuus 4000 krooni, vaid enam. Lisaks on kostja tõendanud, et hagejal on kinnistu (registriosa kanne omaniku kohta ) maatulundusmaa näol suuruses 45676m2, mis ei kinnita hageja varanduslikku olukorra halvenemist. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata hageja väited tema varandusliku olukorra halvenemisest ning sellest, et pärast elatise äramaksmist kostjale jääb talle alles vaid 1480 krooni, mis tingiks kostjale (kokkuleppe alusel) makstava elatise vähendamist kostja kahjuks ühise poja ülalpidamiseks.
- Mis puutub hageja väitesse, et poja ülalpidamiskulud on veidi üle 2000 krooni arvestades Sotsisaalministeeriumi uuringut, siis nimetatud väiteid ei ole hageja tõendanud. Asjaolu, et Sotsiaalministeeriumi uuringu andmetel võivad ühe lapse ülalpidamiskulud olla ca 2000 krooni või veidi üle selle, ei anna alust eeldada, et pärast kokkuleppe kinnitamist poolte vahel on nende ühise lapse ülalpidamiskulud vähenenud. Tegemist on ühe konkreetse lapsega, kelle vajaduste muutumisel võib elatist vähendada või suurendada, ent nimetatud asjaolu peab tõendama see pool, kes nõuab vastavalt elatise muutmist, antud juhul hageja, kes soovis elatise vähendamist. Hageja ei ole tõendanud seda, et O ülalpidamise kulud on pärast kokkuleppe kinnitamist muutunud. Kostja poolt kohtule esitatud C K K ’i sünnitunnistus kinnitab, et kostjal on teine laps (s. ) nagu hagejal ning seega on kostjal ka teise lapse ülalpidamise kohustused, mistõttu on alusetud hageja väited O ülalpidamiseks makstava elatise näol võimalikust kostja rikastumisest hageja arvel. Asjaolu, et pooled võisid jagada ühisvara ja saada selle eest hüvitist ja et hageja maksab selle arvelt kostjale elatist ja et kostja peaks samuti kasutama ühisvara jagamisest saadut O ülalpidamiseks, on õige, kuid ei võimalda elatise suurust vähendada.
- Mis puutub sellesse, et hageja teine laps jääb vähem kindlustatuks selle tõttu, et hageja maksab O ülalpidamiseks elatist 2520 krooni, siis nimetatuga kohus ei nõustu ning nimetatud väited on tõendamata. Esiteks ei ole hageja tõendanud oma varandusliku olukorra muutumist (otsuse p 11) ja teiseks ei tähenda hageja poolt esitatud K L hagiavaldus, mis esitati kohtule 02.05.2005, seda, et tegelikult ka hagetav on K L kasuks välja mõistetud ja et hageja ka sellises määras elatist talle maksaks. K L esitas hagi TL vastu ja TL esitas hagi kostja vastu elatise vähenemiseks , st pärast K L hagi esitamist enne kui oli selge tegelikult tütre ülalpidamise kulud ja makstav elatis. Nimetatu ei ole 3
(4)aga aluseks elatise vähendamiseks kostja kahjuks. Peale selle ei ole hageja vaidlustanud kostja väidet et nõustus K L ülalpidamiseks maksma elatis 2000 krooni, seega on tõendamata hageja väide, et teie laps jääb seoses poja ülapidisega vähem kindlustatuks.
- Kuivõrd vaidluses ei ole tõendatud hageja varandusliku olukorra vähendamine ega lapse vajaduste vähenemine, puudub alus elatise suuruse ja kohtumääruse muutmiseks ja hagi jääb rahuldamata.
- Kohus peab vajalikuks märkida seoses hageja väitega, et vanemad peavad osa võtma lapse ülalpidamisest võrdselt, seda, et nimetatu ei ole iseenesest vale, ent eelkõige on elatise suurus seoses lapse vajadustega ning seejärel vanemate varandusliku olukorraga, mis ei välista selle vanema osavõttu lapse ülalpidamisest suuremas ulatuses, kelle varanduslik olukord on parem. Märgitu tuleneb otseselt PkS § 61 lg 2, mille järgi on määratakse elatis kindlaks lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist, mis ei pruugi olla ühesugune.
- Vastavalt TsMS RakS § 3 kohaldatakse vaidluses varemkehtinud tsiviilkohtumenetluses seadustiku sätted menetluskulude jaotuse ja suuruse kohta. Pooled õigusabikulude hüvitamise taotlust ei esitanud, lõiv jääb aga hageja enda kanda enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi. Kohtunik 4
(4)