HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-03-634 (endine nr 2/19-9979/03) Otsuse kuupäev 04.mai 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi IL hagi AS-i vastu kindlustushüvitise 129 690 krooni nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 07.aprill 2006 Istungil osalenud isikud hageja IL, hageja esindaja adv. M L ja kostja esindaja SF Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista AS-lt IL kasuks 129 690 EEK (ükssada kakskümmend üheksa tuhat kuussada üheksakümmend krooni) ja riigilõiv 7 000 EEK (seitse tuhat krooni) ning tasu õigusabi eest 5 900 EEK (viis tuhat üheksasada krooni). Välja mõista AS-lt riigilõiv 1 000 EEK (üks tuhat krooni) riigituludesse ( 10220034796011 või konto nr , viitenumber , selgitusse tsiviilasja number). nr Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.
- oli hagejal sõlmitud kostjaga varakindlustusleping nr , mille kohaselt oli kindlustusobjektiks elamu asukohaga , kindlustussummaga 800 000 krooni ja elamus asuv vara vastavalt lisatud nimekirjale kindlustussummaga 200 000 krooni.
- toimus asuvas elamus tulekahju. Vastavalt AS poolt koostatud eksperthinnangule on maja põlengu kahjustuste taastamisväärtus 113 600 krooni. Lisaks sellele hävis elamus olev hagejale kuuluv vara 31 090 krooni väärtuses. Omavastutus kindlustuslepingu järgi oli 15 000 krooni. Seega on kostja kohustatud hagejale välja maksma kindlustushüvitise summas 129 690 krooni.
- Kostja keeldus kindlustushüvitist välja maksmast, põhjendades seda asjaoluga, et kindlustusobjekt ei olnud enne tulekahju toimumist valvestatud, mis iseenesest lihtsustas kolmandate isikute juurdepääsu hoonesse ja seal tegutsemist. Sellist kostja seisukohta ei pea hageja õigeks. Tulekahju toimumise ajal oli hoone valvestatud, mida kinnitab ka asjaolu, et tulekahju avastas valvemeeskond, kes teatas juhtunust päästeametile. Asjaolu, kas hoone oli valvestatud või mitte, ei oma kindlustushüvitise väljamaksmisel tähtsust. Ükski kindlustustingimuse punkt ei vabasta kindlustusandjat hüvitamiskohustusest juhul, kui hoone pole valvestatud. Ühegi ekspertarvamusega pole tuvastatud, et hoone oleks süüdatud kolmandate isikute sissemurdmise tulemusel. Seetõttu ei oleks riskitase olnud turvasüsteemi lülitatult väiksem.
- Kindlustusandja on oma hüvitamiskohustusest keeldumist põhjendanud asjaoluga, et neid ei teavitatud lepingu sõlmimisel, et hoone on kaasomandis. Hageja leiab, et ei puutu asjasse, mitu omanikku on kindlustusobjektil. Kindlustusobjektiks oli kindlustuspoliisil ikkagi hoone kui tervik, samuti pole sõlmitud teise kaasomanikuga kokkulepet, mille kohaselt ei tohiks vara kindlustada. Eelnevast lähtudes palub hageja kostjalt välja mõista 129 690 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited.
- AS hagi ei tunnista. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika Büroo poolt koostatud ekspertiisiaktist selgub, et ekspert välistab tulekahju tekkimise elektrilühisest ja köögis olevast pliidist ning et tulekahju põhjuseks on lahtise tuleallika termiline mõju põlevmaterjalidele. Seega tuvastas ekspert et antud hoone on põlema süüdatud. Julgestusteenistuse õiendist selgub, et elamu aadressiga ei olnud põlengu ajal valvestatud. Objekt võeti valvest maha kell. Põleng toimus .
- AS on seisukohal, et seoses kindlustuslepingu tagatisreegli ja turvameetmete eiramisega vabaneb kindlustusandja kahju hüvitamise kohustusest. Kostja on seisukohal, et hoone mitte valve all olek mõjutas oluliselt kahju toimumist ja selle suurust. Hoone valvestatuse korral oleks hoone süütajatest kolmandate isikute sissemurdmise korral olnud turvafirmal häire saabumisel koheselt võimalus tulla sündmuskohale ja takistada süütamist või siis oluliselt varem avastada süütamine. Seega vabaneb kindlustusandja vastavalt kindlustustingimuste p 7.1.1 ja 7.3 hüvitamise kohustusest.
- Kindlustusandja vabaneb hüvitamiskohustusest ka seoses lepingu sõlmimisel esitatud valeandmetega. Kindlustuslepingu sõlmimise ajal oli hoonel kaks omanikku (V S ja IL). Sellest aga ei informeeritud kindlustusandjat.
- Isegi kui eeldada, et hagejal on õigus kindlustushüvitisele – ei ole hagejal tekkinud kahju mitte 113 600 krooni, vaid ½ sellest, ehk 56 800 krooni. Kohtu järeldused ja resolutsioon.
- Kohus, arutanud asja kohtuistungil ja kuulanud ära tunnistajad R V, A Lja MV ütlused ning võtnud arvesse erinõude korras ülekuulatud tunnistaja TK ütlused ja asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2
- Poolte vahel lepingu sõlmimise ajal kehtinud kindlustusseaduse § 22 lg 1 järgi oli kindlustuspoliis kindlustuslepingu sõlmimist tõendav dokument. Poolte õigused ja kohustused on reguleeritud kindlustuslepinguga ning selle lahutamatuks osaks oleva üldiste lepingutingimustega (ÜTT). Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule tekkis kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustusandjal kohustus kindlustusvõtjale välja maksta kindlustushüvitis. ÜTT p 7.3 kohaselt vabaneb kindlustusandja hüvitamiskohustusest, kui kindlustusjuhtumi põhjuseks on kindlustusvõtja tahtest või hooletusest tingitud lepinguliste kohustuste rikkumine. Samas kehtib, kui kindlustusvõtja hooletusest tingitud rikkumine mõjutas oluliselt kahju suurust. ÜTT p 7.1.1 järgi on kindlustusvõtja kohustatud pidama kinni seadustiku, ametkondlike normdokumentide ja kindlustuslepinguga nõutud ohutusreeglitest.
- Aadressil toimunud tulekahju põhjuse väljaselgitamisel on andnud oma arvamuse ekspert T V (t.lk 53-55). Eksperdi arvamuse kohaselt on tulekahju tekkimine kütteseadmetest välistatud. Tulekahju tekkepõhjuseks on lahtise tuleallika termiline mõju põlevmaterjalidele. Samale seisukohale jõudis ka ekspert HP Viimane andis oma arvamuse asjas kogutud materjalidele tuginedes. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et tulekahju oleks alguse saanud kindlustusvõtja tahtliku või hooletu tegevuse tagajärjel. Kumbki ekspert ei ole leidnud, et hoone oleks süüdatud kolmandate isikute sissemurdmise tulemusel. Hoone uksed ja aknad olid suletud ja terved. Seega kostja väide, et valvesignalisatsiooni töötamine, mis oli mõeldud võõraste sissetungi tõkestamiseks, oleks kahju suurust oluliselt vähendanud, on ekslik. Ei ole alust väita, et valvesignalisatsiooni töötamine oleks ära hoidnud kindlustusriski saabumise või oluliselt vähendanud selle suurust.
- ÜTT p 13.1.5 kohaselt vabaneb kindlustusandja hüvitamiskohustusest kui kindlustusvõtja esitas lepingu sõlmimisel valeandmeid kindlustusobjekti kohta. Kostja loeb valeandmete esitamiseks asjaolu, et kindlustuslepingu sõlmimisel ei teavitanud hageja kindlustusandjat hoone teisest omanikust. Kohus ei nõustu kostjaga. Kindlustusobjektiks oli elamu tervikuna, millest ½ osa kuulus hagejale. ÜTT p 3.4 sätestab, et kindlustada võib ka võõrast vara, kui see oma liigi poolest kuulub kindlustatud vara hulka ja on antud kindlustusvõtja seaduslikku valdusse töötlemiseks, kasutamiseks, hoiule või müügiks ja on tõestatud, et kindlustusvõtja ei ole vara omanikuga kokku leppinud, et seda vara ei tohi kindlustada. Elamut kasutas praktiliselt hageja ja tema lähedased ning kokkulepe teise kaasomanikuga, mis ei lubaks vara kindlustuslepingut sõlmida, puudub. Asjaolu, et lepingu sõlmimisel hageja ei teavitanud kostjat kindlustusobjekti kuulumisest kahele omanikule, ei välista lepingu sõlmimise võimaluse ning ei mõjuta kuidagi kindlustuslepingust tulenevate poolte õigusi ja kohustusi.
- ÜTT p 10.2.2.b kohaselt on ehitise kahjustamise korral kindlustussumma osa, mis vastab kahjustatud elemendi ja kogu ehitise suhtele, millest lahutatakse omavastutus. Hüvitamisel ei võeta arvesse ametlikke taastamise piiranguid ja täiendavaid kulutusi seoses tehnilise progressiga. Elamu taastamisväärtus on tehtud kindlaks eksperdi poolt (t.lk 11-13) summas 113 600 krooni. Seega põhjendatud kindlustushüvitise suuruseks elamu puhul on 113 600 – 10 000 = 103 600 krooni. Kuna kindlustusobjektiks oli terve elamu, siis kuulub ka kindlustushüvitis väljamõistmisele kindlustusvõtja kasuks terves ulatuses. Mis aga puudutab kaasomanike omavahelist suhet kahju kandmisel ja hüvitamisel, siis see ei kuulu lahendamisele antud vaidluses. 3
- Vastavalt kindlustuslepingule oli kindlustusobjektiks ka hageja kodune vara, milline on loetletud lepingu lisas. Koduse vara hävimisest tekkinud kahju suuruseks on hageja arvestanud 26 090 krooni. Pärast tunnistajate R V, A L ja TKi ära kuulamist nimetatud nõude suuruse osas pooltel vaidlus puudub. Tunnistaja R Vr väitis, et enne tulekahju üks päev viidi majast mitu kasti sõiduauto järelhaagisel ära. Kuna tunnistajad ALja MV kinnitasid, et kastides oli ehituspraht, siis ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks osa kodusest sisustusest vahetult enne tulekahju toimumist ära viinud ning kahjuhüvitise taotlemisel oleks olnud tegemist pettusega. Tunnistaja TK väitis, et temal elamus asju ei olnud. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et kindlustusvõtja ei ole lepingutingimusi rikkunud ning kindlustusandjal puudub alus hagejale kindlustushüvitise mitte väljamaksmiseks.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukulud, so riigilõiv summas 7 000 krooni ja tasu õigusabi eest vastavalt TsMS § 61 lg. 1 p. 1, summas 5 900 krooni. TsMS § 50 lg 3 sätestab, kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, võib kohus riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses välja mõista kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustikus §-s 60 sätestatut. Menetluse käigus hageja täpsustas oma nõuet, jättes maksmata suurendatud nõudelt riigilõivu 1 000 krooni. Nimetatud summa kuulub välja mõistmisele kostjalt riigituludesse. Koidula Laurisaar kohtunik 4