KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 29.04.2005, Tallinn Haldusasja number 3-883/04 Haldusasi E.H. kaebus Juuru Vallavalitsuse 11.06.2001 korralduse nr 167 õigusvastasuse tuvastamisnõudes Asja läbivaatamise kuupäev 13.04.2005 Menetlusosalised Kaebuse esitaja E.H., tema määratud korras esindaja vandeadvokaat Oleg Nišajev; Juuru Vallavalitsuse esindaja Mai Klemmer ning järelevalvet teostava isikuna kaasatud Rapla maavanema esindaja Andrus Ründal Resolutsioon Jätta E.H. kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tallinna Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD Juuru Vallavalitsuse 12.05.1998 korraldusega nr 159 määrati ostueesõigusega erastatava maa suurus Sillaotsa talu, Jõepere talu ja Tamme talu maadest (p 1), mille alusel E.H.le eraldati kokku ca 17 ha maad eelnimetatud talumaadest. Juuru Vallavalitsuse 11.06.2001 korraldusega nr 167 tühistati Juuru Vallavalitsuse 12.05.1998 korralduse nr 159 p 1, kuna see ei arvestanud L. M. avaldusega maa ostueesõigusega erastamiseks. 19.02.1999 kinkis E.H. temale kuuluva elamu ja abihoone (kuuri) oma pojale E. H.le, kellele läks üle elamu omandiõigus kinketehingu sooritamise hetkest. E.H. kaotas õiguse ostueesõigusega maa erastamiseks elamu omandiõiguse üleandmisega oma pojale E.H.le. 20.02.1999 E.H. ostueesõigusega erastamise subjektina esitas avalduse 50 ha maa erastamiseks. E.H.le on jäänud õigus erastada temale Taluseaduse alusel kasutada antud maad 4,7 ha, millest ca 2 ha saab erastada E.H. eluasemekohana tema omandis oleva elamu juurde Maareformi seaduse (MRS) § 8 lg 3 alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja väidab oma kaebuses, et Juuru Vallavalitsuse 11.06.2001 korraldusega on rikutud tema õigust erastada 17 ha maad ning piirati tema õigust maad harida. Kaebaja väitel Juuru Vallavalitsus ei arvestanud oma 12.05.1998 korralduse nr 159 p 1 tühistamisel tema usaldust, et nimetatud korraldus jääb kehtima, mida vallavalitsus oli ja on kohustatud tegema vastavalt HMS §-le 67 lg 1, sama paragrahvi lg 2 ei luba haldusakti kehtetuks tunnistada isiku kahjuks, kes on haldusakti kehtima jäämist usaldades muutnud elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Kaebuse täienduses on toodud põhjendatud huvina asjaolu, et rikutud on kaebuse esitaja õiguspärast ootust korralduses nr 159 p-s 1 nimetatud maatükkide erastamiseks, kaebaja väitel on ta neid maatükke 10 aasta jooksul tegelikult kasutanud, sest ta on talupidaja ja saab kogu oma vähese sissetuleku talupidamisest ning on teadmisega, et vald lubab maatükke erastada, soetanud enda talumajapidamisele täiendavalt kariloomi, ostnud põllumajandustehnikat, teinud agrotehnilisi töid jms. Kaebaja esindaja 13.04.2005 kohtuistungil selgitas kohtule, et põhjendatud huvi vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb tulevikus kahjunõude esitamise soovis. Kaebaja pool taotleb vaidlustatud korralduse õigusevastaseks tunnistamist. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu:
- Kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi kaevatava õigusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohtule on kaebaja andnud eksitava selgituse selle kohta. 1.1.12.05.1998.a. Juuru Vallavalitsuse korraldusega nr.159 otsustati 17 ha maa ostueesõigusega erastamine E.H.le endise Tamme, Jõepere ja Sillaotsa talu maadest. 1.
- 19.02.1999.a.kinkis E.H. elamu oma pojale E.H.le. (Lisame Rapla notar Helje Päivili teatise ehitise võõrandamise kohta), kaotades seega elamu omanikuna elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise õiguse. 1.
- 20.02.1999.a. esitas E.H. 50 ha maa ostu-eesõigusega erastamise avalduse vastavalt Maareformi seaduse § 9 lg
- 1.
- E.H.le jääb erastamiseks temale Taluseaduse alusel kasutada antud 4,7 ha maad, millest on võimalik rahuldada umbes 2,7 ha, sest 2 ha maast saab E.H. ehitise omanikuna erastada Maareformi seaduse § 8 lg 3 alusel. Seega on eksitav kaebuse esitaja tuginemine õiguspärasele ootusele, kuna tegelikult on ta ise suuremast osast maa erastamisest juba 1999.a. loobunud, kinkides elamu oma pojale.
- Juuru Vallavalitsuse poolt on lõpule viimata E.H.le maa erastamise eeltoimingud, kuna saamata on piiride kulgemise kooskõlastus. Seega kaevatav korraldus puudutab elamu omanikuna maa erastamise õigustatud subjekti E.H. õigusi. 3.Riigikogu liikme Andres Variku korraldusel teostas Rapla Maavalitsus järelevalvemenetluse E.H. ka E.H. maa erastamise korralduste üle. (Lisame Rapla Maavalitsuse poolt teostatud järelvalve tulemused). Rapla Maavalitsus tegi 06.06.2001.a. järelvalve tulemusena Juuru Vallavalitsusele ettepaneku tühistada 12.05.1998.a. korraldus nr. 159 p 1, sest piirkonnas on olukord muutunud ning vastu võetud uus piiride kulgemise ettepanek, eelnev aga unustatud tühistamata. Põhjus: ekslikult oli korraldusega nr.159 lahendamata jäänud L. M. 7 ha maa erastamise soov ja samuti oli määramata Lõiuse ridaelamu lauda (laut 7-l kaasomanikul) juurde erastatava maa suurus ja piirid. Ka ei vastanud E.H. maa piiride kulgemise ettepanek maakorralduse nõuetele. Lisaks kinkis 19.02.1999.a. E.H. oma elamu ja kuuri pojale E.H.le, kes esitas avalduse erastada elamu juurde 50 ha maad. Juuru Vallavalitsus oli kohustatud arvestama järelvalvet teostanud Rapla Maavalitsuse ettepanekut ja 11.06.2001.a. korraldusega nr.167 tühistati Juuru Vallavalitsuse 12.05.1998.a. korralduse nr.159 p 1, kuna see ei arvesta L. M. avaldusega maa ostueesõigusega erastamiseks. Vastustaja leiab, et kaevatav Juuru Vallavalitsuse otsus on põhjendatud ja seaduslik. Vastustaja esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata. Kohtu poolt arvamuse andmiseks kaasatud järelevalvet teostava isikuna Rapla maavanem leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. E.H.le on Rapla Maavalitsuse 19.02.1991.a määrusega nr 36 eraldatud ENSV Taluseaduse alusel kasutamiseks 4,7 ha maad ja tema omandis olid samal maal asuvad ehitised. 03.04.1992 esitas E.H. maa ostueesõigusega erastamise avalduse 65 ha-le. Vastavalt “Maa ostueesõigusega erastamise korra” punktile 13 lg 2 tegi Juuru Vallavalitsus 12.05.1998.a korraldusega nr 159 punktis 1 ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride kulgemise ettepaneku E.H.le, H.-J. T., I. K.le, A. T.le ja E. L.le. Maa erastamise vormistamiseni jõudis I. K.. Ülejäänud ei soovinud veel erastamise protsessiga jätkata, mõned rahapuuduse tõttu ja HE.H. vaidlusaluse Rapla Autobaasi suvilakrundi kuuluvuse küsimustes. Ekslikult oli korraldusega nr 159 lahendamata jäänud L. M. 7 ha maa erastamise soov ja samuti oli määramata Lõiuse ridaelamu lauda (laut 7 kaasomaniku omandis) juurde erastatava maa suurus ja piirid. E.H. maa piiride kulgemise ettepanek ei vastanud Maareformi seaduse §le 221 lg 2: väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Kinnistu võib koosneda elamualuse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja -rajatiste alune maa. Nimelt endised Jõepere ja Tamme talude ja elamu vahel asub Pirgu-Seli vallatee ja Seli-Kivi vallatee (vt lisatud plaani). Ka ei vastanud piiride kulgemise ettepanek maakorralduse nõuetele (Maakorraldusseaduse § 5 lg 2 punktid 5 ja 6 – lihtsad selged piirid, looduslike piiridega arvestamine, kiildumise ja ribasuse vältimine). Lisaks kinkis 19.02.1999.a E.H. oma elamu ja kuuri pojale E.H.le, kes esitas avalduse erastada 50 ha elamu juurde maad. 09.09.1999 omandas M. H. Eesti Vabariigilt elamu ja soovis erastada 3 ha maad. 10.09.1998 müüs Juuru vald elamu A. M.le, kes soovis erastada 27 ha maad. Juhindudes Maareformi seaduse § 221 lõikest 2, et mitte rikkuda kellegi maa ostueesõigust omava isiku õigusi, Juuru Vallavolikogu oma otsusega nr 37
- märtsist 2000 tegi uue piiride kulgemise ettepaneku Pirgu ja Lõiuse küla Seli piirkonnas (kokku 10 maaüksust). Määramata jäi E.H. Taluseaduse alusel kasutatava maa suurus ja piirid ostueesõigusega erastamiseks. 24.05.2001 Juuru Vallavolikogu otsusega nr 115 määrati E.H. Taluseaduse alusel kasutatavast maast E.H.le elamu juurde erastatava maa piirid. 06.06.2001 tähitud kiri E. ja E.H.le eelnimetatud piiride kulgemise ettepaneku kohta. Kirja ei võetud vastu. 06.06.2002 uus tähitud kiri piiride kulgemise ettepaneku kohta, mis on seni vastuseta ja tähendab, et erastajad on nõustunud piiridega. 2004.a suvel selgus, et maal, mis on E.H.le antud Taluseaduse alusel, asub veel laut (E.H. sõnutsi kuulub see temale ja seal asuvad tema loomad), mille kohta andmed ehitisregistris puuduvad ja mille omanik tuleb enne erastatavate maade suuruse ja piiride määramist välja selgitada. Rapla maavanem leiab, et Juuru Vallavalitsuse 11.06.2001 korraldus nr 167 on õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi ja tunnistaja ütlusi ning hinnanud haldusasjas olevaid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on ilmselt põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele järgnevatel motiividel: Juuru Vallavalitsuse 12.05.1998 korraldusega nr 159 määrati ostueesõigusega erastatava maa suurus Sillaotsa talu, Jõepere talu ja Tamme talu maadest, mille alusel E.H.le eraldati kokku 17 ha maad eelnimetatud talumaadest. Nimetatud korraldusest nähtuvalt Juuru Vallavalitsus jagas Pirgu külas ostueesõigusega erastatavad maaüksused, arvestades erastajate avaldusi ja maakorraldusnõudeid järgnevalt: Sillaotsa talu maast E.H.le ca 3,0 ha ja H.-J. T.le ca 4,0 ha; Jõepere talu maast E.H.le ca 8,0 ha ja I. K.le ca 9,0 ha ning Tamme talu maast E.H.le ca 6,0 ha, A. T. ca 6,0 ha ja E. L. ca 4,0 ha (korralduse punkt 1). Rapla maavanem teostas järelevalvet E.H. ja E.H. maa erastamise korralduste üle, mille tulemusel selgus, et ekslikult on Juuru Vallavalitsuse 12.05.1998 korraldusega nr 159 lahendamata jäänud L. M. 7 ha maa erastamise avaldus, samuti jäi määramata Lõiuse ridaelamu lauda juurde erastatava maa suurus ja piirid. Rapla maavanem järelevalve korras tegi ettepaneku tühistada Juuru Vallavalitsuse 12.05.1998 korralduse nr 159 punkt 1 ning üle vaadata Juuru Vallavolikogu 16.03.2000 otsus nr 37, kuna lahendamata jäi E.H.le Taluseaduse alusel kasutada antud maa erastamise küsimus. 4,7 ha maad on E.H.le eraldatud Rapla Maavalitsuse 19.02.1991 määrusega nr
- Samuti on 16.03.2000 otsusega nr 37 määramata E.H. elamu ja kuuri juurde erastatava maa suurus ja piirid (avalduse kohaselt 50 ha). Tunnistajana vande all üle kuulatud Juuru valla maakorraldaja P. T.´e ütluste kohaselt ekslikult ei arvestatud L.M. esitatud erastamisavaldusega, mis oli ka registreeritud. E.H.l on Taluseaduse alusel võimalik erastada 4,7 ha maad, millest osa peaks saama E.H., st ca 3 ha E.H.le ja ülejäänud osa maast ca 1,7 ha E.H.le. Kui E.H. seadustaks tema kasutuses oleva laudahoone, siis tuleks nimetatud maad jagada E.H.ga. Välimõõtmine on teostatud ja vormistamisel, piirid on paika pandud E.H. nõusolekul. Kui laudahoone jääb ehitusregistrisse kandmata, siis maareformi seisukohalt jääb E.H.le õigus lauda juurde kuuluvat maad kasutada seda erastamata, mis tähendab, et omandiõigust sellele maale tal ei teki, üksnes kasutusõigus. Käesoleva haldusasja materjalist nähtuvalt Juuru valla vabadele põllumajandusmaatükkidele on esitanud avaldused E.H.. Maareformi seaduse § 221 lg 1 sätestab, et ostueesõigusega võib maad erastada käesoleva seaduse §-des 7, 8, 9, 10, § 20
- ja
- lõikes ning §-s 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Kinnistu võib koosneda elamualuse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja -rajatiste alune maa. Juuru Vallavalitsus, võttes arvesse järelevalvet teostanud Rapla maavanema ettepanekud, oma 11.06.2001 korraldusega nr 167 tühistas 12.05.1998 korralduse nr 159 p 1, kuna sellest jäi ekslikult välja L. M., kes oli esitanud avalduse 7,0 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Juuru Vallavalitsuse poolt oli tehtud viga ja see tuli parandada. Juuru Vallavalitsus peab arvestama kõigi maa ostueesõigusega erastamise subjektidega ning lahendama kõik esitatud maa erastamise avaldused. Kui on kellegi erastamisavaldus tähelepanuta jäänud, siis on eksituse kõrvaldamine vallavalitsuse kohustus, mitte õigus. Asjaolu, et L. M. oli ekslikult välja jäetud maa ostueesõigusega erastajate ringist ning vea tõttu jäi temale erastatav maa määramata, ei riku kaebuse esitaja E.H. õigusi ega piira tema vabadusi. Samas peab kohus vajalikuks ära märkida, et omaniõiguse ülemineku tõttu kaotas kaebaja õiguse vaidlustada ostueesõigusega erastatava maaga seotud asjaolusid (maa suurus jms), sellekohane õigus läks üle tema pojale E.H.le kinkelepingu alusel. Seda on kaebuse esitajale korduvalt selgitatud, kes aga jätkuvalt ei soovi sellega leppida. Kohus eelnimetatud asjaolude ilmnemisel ei pea andma sisulist hinnangut kaebuse motiividele. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ja kaasatud järelevalvet teostava isiku antud arvamusega neid üle kordamata. Kohtu hinnangul kaevatav haldusakt ei ole õigusvastane, ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega riiva tema põhiõigusi, seega puudub alus selle õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse esitajale riigi kulul määratud esindaja adv Oleg Nišajev esitas kohtule taotluse kohtukulude hüvitamiseks riigieelarvest Advokaadibüroole JUNIK summas 3088,65 krooni, mis koosneb halduskohtumenetluse ettevalmistamises1687,50 krooni ja halduskohtumenetluses osalemises- 930 krooni (4 x 0,5 t), kokku 2617,50 krooni, millele lisandub käibemaks 471,15 krooni. Kohus lahendab kohtukulude hüvitamise taotluse eraldi kohtumäärusega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS §-ist 26 lg 1 p 6; §-ist 31 lg 1, 4 ja 5, kohus otsustas: Jätta E.H. kaebus rahuldamata. Elle Kask Kohtunik