Lahustükile pretendeerivad kolm isikut. Kaks neist on maade tagasisaajad- Kid ja S. ja kolmas on erastaja I. K, kellele kuuluvad maal asuvad ehitised. Kaebaja on seisukohal, et enne tuleks läbi viia erastamine ja siis tagastamine. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, kas tükid, mida kavatsetakse tagastada, on üldse need, mida taotleti tagasi. Antud vaidluses olulisteks asjaoludeks tuleks lugeda seda, et jagamisele kuulub maatükk suurusega 1,51 ha, millel käesoleval ajal asuvad ainult ühe omaniku ehitised; jagamisele kuuluva maatüki puhul on tegemist järveäärse maaüksusega, mille pärast tuleks arvestada kõigi omanike soovi omada juurdepääs järvele ning maa kasutamise pikaajaline traditsiooni vastavalt kohalikele tavadele, mis tähendab, et E. K. ja J. S. jaoks jagatav maatükk oli ja on toidu saamise allikas. Vastustaja pidi jagamisel arvesse võtma ka seda, et kõigil menetlusosalistel on põhjendatud huvid omada juurdepääsu järvele ja samal ajal kokkupuuted teistega peavad olema minimaalsed. 2 Vaidluse optimaalseks lahendiks on kaebaja teinud piiride kulgemise ettepaneku. Kaebaja ettepaneku kohaselt jagatakse maa elamute omanike ja õigustatud subjekti vahel võimalikult võrdsetes osades, antud vaidluses osade võrdsus ei tähenda nende osade suuruse võrdsust vaid tähendab osade asukoha võrdsust. Kaebuse esitaja taotleb Mikitamäe Vallavalitsuse 16.01.2006.a korralduse nr 10 tühistamist. Kohtukulude väljamõistmist kaebuse esitaja ei soovi. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 3.Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja korraldus on seaduslik. Vastustaja märgib, et maa tagastamine õigustatud subjektidele just sellisel kujul on tingitud asjaolust, et vaidlusalune kinnistu nr 148 „GORA NR 2" koosneb neljast lahustükist: Gora I, suurusega 1,51 ha, Gora II, suurusega 0,15 ha, Gora III, suurusega 5,39 ha ja Gora IV, suurusega 2,35 ha. Lahustükk Gora II on Mikitamäe Vallavalitsuse 07.06.2004.a korraldustega nr 107 ja 108 tagastatud ja ostueesõigusega erastatud kaasomandisse, nimetusega GARA, suurusega 1626 m2 järgmistes mõttelistes osades: Mikitamäe vald 1/3 (542 m2), M. S. 1/3 (542 m2), J. S. 1/36 (45 m2), E. K. 13/72 (293 m2), I. S. 9/144 (102 m2) ja A. B. 9/144 (102 m2). Mikitamäe Vallavalitsuse 28.04.2005.a korraldusega nr 46 kompenseeriti õigustatud subjektile M. S. tema osast 1/3 (3,1333
) §-de 9 lõike 1 punktile 1, 12 lõike 1 3 ja 14 lõikele 1.
lõike 1 punkt 1 sätestab, et kui väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal asub teise füüsilise isiku omandis olev ehitis ja kui õigustatud subjekt ning ehitise omanik ei lepi kokku hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitise võõrandamises õigustatud subjektile, ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad elamu juures kuni 2 ha ulatuses, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti. 23.05.2003.a ehitise müügilepinguga ja teiste asjas kogutud kirjalike tõenditega on tõendatud, et I. K. kuuluvad Mikitamäe vallas L. külas ehitised saun-kuur ja elamu, mis asuvad endisel Gora 2 kinnistul nr 148 lahustükil Gora I . Mikitamäe vallvanema 24.03.2005.a kirjaga nr 251 on tõendatud, et Mikitamäe Vallavalitsus määras I. K. ehitiste kordategemise tähtajaks 01.11.2006.a. Mikitamäe Vallavalitsuse 09.12.2005.a kirjaga nr 5.2-1.3 on kaebuse esitajat informeeritud I. K. kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse määramisest 1, 05 ha, millest 0,45 ha on endisest Gora nr 2 kinnistust ja 0, 60 ha vabast piirnevast maast. Kohus on seisukohal, et neil faktilistel asjaoludel oli vastustaja vaidlusaluses korralduses õigustatud tuginema
lõike 1 punktile 1 0,45 ha maa õigustatud subjektidele, sh kaebuse esitajale tagastamata jätmisel. Kuna vastustaja kinnituse kohaselt on I. K. väljastatud ka ehitusluba, siis ei riku kaebuse esitaja õigusi asjaolu, et maa tagastamise küsimus on lahendatud enne kui I. K. määratakse haldusaktiga lõplikult ostueesõigusega erastatav maa.
lõige 1 3 esimene lause sätestab, et kui väljaspool linna piire asuv ühe õigustatud subjekti omandis olev ehitis paikneb tagastatava maa lahustükil ja maa tagastamise õigustatud subjekte on mitu, tagastatakse ehitise omanikule maa vastavalt tema nõudeõiguse osale tagastatavast maast eraldi kinnistuna ehitise juurde kuuluva või ehitise teenindamiseks vajaliku maana sellest lahustükist või kui lahustükk on väiksem kui nõudeõiguse osa tagastatavast maast, siis lahustüki ulatuses.
lõige 1 sätestab, et kui maa, sealhulgas eluasemekoha tagastamist nõuavad mitu õigustatud subjekti, 4 tagastatakse maa nende kaasomandisse vastavalt nende osadele, kui õigustatud subjektid ei lepi kokku teisiti. Kokkuleppe sõlmimiseks annab kohalik omavalitsus õigustatud subjektidele ühekuulise tähtaja. Kui õigustatud subjektid nimetatud tähtaja jooksul kokkulepet ei sõlmi, tagastatakse maa kaasomandisse. Kui õigustatud subjektid lepivad kokku maa jagamises, tagastatakse maa vastavalt õigustatud subjektide kokkuleppele ning tagastatava maa jagamisega seotud kulud kannavad maa jagamist taotlenud isikud. Kohus on seisukohal, et vastustaja on õigesti tuginenud
lõikes 1 3 ja
lõikes 1 sätestatule, kuna vaidlusalusel 1, 51 ha suurusel lahustükil Gora I asuvad E. K. ja V. K. võrdsetes mõttelistes osades kuuluvad hooned, samuti hoone, mis kuulub E. K. Kuna kaebuse esitajale ei kuulu vaidlusalusel lahustükil Gora I hooneid, siis puudus vastustajal õiguslik alus arvestada selle lahustüki puhul kaebuse esitaja soovi, et ka temale tagastatav maa saaks piirneda järvega. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajale tagastatava maa mitte piirnemine järvega, ei ole käsitletav võrdsuse põhimõtte eiramisena. Endise Gora 2 kinnistu plaanil kaebuse esitaja omakäelise allkirjaga varustatud kinnitusega on tõendatud, et kaebuse esitaja on 03.01.2006.a avaldanud soovi temale kuuluva 1/6 mõttelise osa(1,5667 ha ) maa tagastamiseks lahustükist Gora IV, kirjutades kaardile: "1/6 osa", mille tõttu vastab vaidlusalune korraldus kaebuse esitaja poolt avaldatud tahtele korralduse punkti 4 osas, kuna nn soomaa on kaebuse esitajale tagastatud tema enda soovi kohaselt. Neil õiguslikel ja faktilistel asjaoludel on kohus seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane haldusakt, kuna ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega puudub vastuolu HMS §-s 54 sätestatuga. HKMS § 26 lõike 1 punkti 6 kohaselt tuleb kaebus jätta rahuldamata. Roby Koik Kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.