← Eesti

3-05-327/5

3-05-327 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Kaire Pikamäe, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2006, Tallinn Haldu

§ 502lõike 1 ja 6 alusel tasumiseks viivistasu summas 480 krooni.

Otsusest nähtuvalt oli viivistasu määramise faktiliseks aluseks sõiduauto Nissan Almera xxx XXX parkimine tasulisel parkimisalal („x tn y kõrval“) parkimistasu maksmata. 2. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotles R.K viivistasu otsuse tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt parkis kaebaja 30.03.2005 viivistasu otsuses märgitud 1

(3)3-05-327 sõiduauto x tn x maja vastu, et võtta peale selles majas elav poeg, kellega sõita Peterburi maanteel asuvasse ehituskauplusesse. Kaebuse esitaja ei jäänud poega autosse ootama, vaid sisenes x tn x majja, kolmandale korrusele. Kaebuse esitaja poeg oli sel ajal rõdul ja nägi, kuidas kaks AS F töötajat autole lähenesid. Kui poeg kaebuse esitajat parkimiskontrolöride tulekust teavitas, jooksis kaebuse esitaja trepist alla autosse ning käivitas masina, et autoga poja hoovi sõita. Samal momendil panid parkimiskontrolörid auto kojamehe alla trahvikviitungi. Kaebuse esitaja arvates ei olnud ta autost eemal kauem kui 45 sekundit. Kaebuse esitaja arvates ei oleks parkimiskontrolörid tohtinud trahvikviitungit kirjutada, kui autoomanik istub autos. 3. Tallinna Halduskohtu 08.12.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised. 1)

§ 501

lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.

§ 502

lg 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalve ametiisik parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral otsuse määrata viivistasu, mille määr sama paragrahvi lg 6 kohaselt ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja auto oli pargitud tasulisel parkimisalal ning kaebuse esitaja oli tasulisest parkimisalast teadlik. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja ei pannud auto esiklaasi alla parkimiskella ega tähistanud parkimise algust muul viisil. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas parkimiskontrolörid toimisid seadusega kooskõlas, kui nad kirjutasid välja trahvikviitungi ajal, mil kaebuse esitaja juba autoroolis istus. Samuti on vaidlus selle üle, kas trahvikviitungi väljakirjutamine autost lühikese eemalviibimise aja eest oli õigustatud. 2) Käesolevas haldusasjas ei ole oluline, mitu sekundit või minutit kaebuse esitaja autost eemal viibis, sest ta ei andnud parkimiskontrolöridele kirjalikult ega parkimiskella abil teada parkimise algusaega. Seetõttu ei saanud parkimiskontrolörid olla teadlikud ajast, millal kaebaja auto tasulisele parkimisalale parkis. Samuti väitis kaebuse esitaja kohtuistungil, et sel hetkel, kui ta autot parkis, ei olnud kontrolöre näha. Kaebaja väited selle kohta, nagu oleksid parkimiskontrolörid maja nurga taga eesmärgiga viivistasu otsus välja kirjutada passinud hetke, mil kaebuse esitaja auto juurest lahkub, on paljasõnalised ja tõendamata. Parkimise kontrolli ajaloost nähtuvalt ei olnud kaebuse esitaja ka mobiili vahendusel parkimise eest tasunud. Seega järeldasid AS F töötajad õigesti, et kaebuse esitaja ei olnud täitnud

§ 501

lg-st 4 tulenevat kohustust maksta parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Asjaolu, et kaebuse esitaja oli viivistasu otsuse kirjutamise ajaks naasnud sõiduautosse, ei võtnud AS F töötajatelt õigust talle

§ 501lg-st 4 tuleneva kohustuse täitmatajätmise tõttu viivistasu otsust väljastada.

Kaebaja naasmine autosse viivistasu otsuse kirjutamise ajaks ei seadusta ega õigusta kaebuse esitaja poolt eelnevalt parkimise eest tasumata jätmist. Jättes parkimiskella abil parkimise algusaja tähistamata, võttis kaebaja teadlikult endale riski saada parkimise eest tasumata jätmise eest trahvitud. Eeltoodud põhjustel on viivistasu otsus õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 2

(3)3-05-327
  1. R.Ki apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leiab kaebuse esitaja, et viivistasu otsus on tõlgendatav „avaliku röövimisena“, sest mingisugust parkimist ei toimunud. Kaebuse esitaja käis üksnes trepikoja paraadukse kellanupule vajutamas poja teavitamiseks saabumisest, läks trepikotta siis, kui tal sisetelefoni teel paluti korraks koera jalutada, ning jooksis alla kohe, kui pojanaine korteriuksel teatas talle vormiriietes isikutest auto juures. Kaebaja eemalolek autost oli tõesti vaid sekundite pikkune. AS F kontrolörid soovivad alusetuid viivistasu kviitungeid välja kirjutada eesmärgiga tõendada tööandjale oma vajalikkust. Sellest on heaks näiteks ka kaebaja pojale
  2. aprillil 2005 samas kohas alusetu viivistasu otsuse koostamine, olgugi, et kõik parkimistasu maksmist tõendavad dokumendid olid auto esiklaasi alla pandud ja hästi nähtavad. Solvav ja kaebajat valelikkuses süüdistav on kohtuotsuse seisukoht, nagu oleksid paljasõnalised ja tõendamata kaebuse esitaja väited, et kontrolörid passisid nurga taga hetke, mil kaebaja auto juurest lahkub.
  3. AS F vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Vastustaja märgib, et kuna haldusasja arutamisel leidis kinnitust, et mootorsõiduk oli pargitud avalikus tasulises parkimise alas ning parkimise eest ei olnud tasutud ja parkimise alguse aeg ei olnud tehtud teatavaks, pole apellatsioonkaebus põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ebaõige on apellandi väide, et mingisugust parkimist ei toimunud.

§ 50

lg 1 kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Apellandi enda selgitustest ilmneb, et ta jättis auto seisma ning läks kõrvalasuvasse majja, et viia koer jalutama. Nendel asjaoludel oli tegemist parkimisega, vaatamata sellele, et apellandi autost eemalviibimise aeg jäi lühikeseks. 7. Asjas puudub vaidlus selles, et auto asus tasulise parkimise alal ning apellant ei olnud parkimise algusajast kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud. 8. Seega oli parkimisjärelevalve ametiisikutel õigus

§ 502

lg 1 p 1 alusel teha viivistasu määramise otsus, sest selle otsuse tegemise kõik seaduses sätestatud tingimused olid antud juhul täidetud - tegemist oli auto parkimisega tasulise parkimise alas, tekkinud oli parkimistasu maksmise kohustus ning parkimistasu ei olnud makstud enne või vahetult peale parkimist. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust ka apellandi väide selle kohta, et parkimisjärelevalve ametiisikud jälgisid parkimiskoha juures apellandi autot, oodates võimalust viivistasu otsuse tegemiseks. Samuti ei oma käesolevas asjas vaidlusaluse parkimise viivistasu õiguspärasuse hindamisel tähtsust väide, et AS F ametiisikud on viivistasu otsuseid tihti koostanud alusetult. Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.