MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 26.oktoober 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-540 Haldusasi E.S kaebus Tallinna Linnavalitsuse tegevusele maa erastamisel Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18.septembri 2006 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus E.S määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja E.S Vastustaja Tallinna Linnavalitsus RESOLUTSIOON
- Rahuldada E.S määruskaebus osaliselt.
- Tühistada Tallinna Halduskohtu 18.septembri 2006 määruse resolutsiooni punkt 3 muus kui M.K kolmanda isikuna menetlusse kaasamata jätmise osas.
- Saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale edasi kaevata ei saa (HKMS § 14 lg 41). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- E.S esitas 16.märtsil 2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1-2), milles palus tunnistada õigusvastaseks ja tühistada kõik Tallinna Maa-ameti koostatud dokumendid, mis on esitatud Tallinnas, x asuva 25 korteriga elamu koos raamatukoguga raamatukogu osa (aadress x) eraldi kinnistamiseks OÜ T taotlusel. Vastuseks kaebuse käiguta jätmise 17.märtsi 2006 määrusele esitas kaebaja 30.märtsil 2006 kaebuse täienduse (tl 24-26), milles palus tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Tallinna Maa-ameti 17.veebruari 2006 maa maksustamishinna akt nr
- Nimetatud aktiga (tl 28) on 3-06-540 määratud MaaRS § 223 lg 1 kohaselt maa maksustamishind x asuva 403 m2 suuruse maatüki ostueesõigusega erastamiseks. Samuti paluti kaebuse täienduses kohustada Maa-ametit lõpetama x tervikkrundi tükeldamine elamu raamatukogu osale eraldi krundiosa maakatastrisse kandmiseks ja kinnistamiseks ning taastama x krundi terviklikkus kokku pindalaga 2146 m2 ja sihtotstarbega 100 % elamumaa. Vastuseks kaebuse käiguta jätmise 31.märtsi 2006 määrusele esitas kaebaja kaebuse täienduse täpsustuse (tl 42-43), milles taotles Tallinna Linnavalitsuse 22.novembri 2000 korralduse nr 4473-k tühistamist. Nimetatud korraldusega määrati x ehitiste teenindamiseks vajalik maa korteriomandi seadmiseks. Korralduse kohaselt on krundi pindala 1743 m2, sihtotstarve 90 % korruselamumaa ja 10 % ärimaa, korteriomandi seadmist taotlevaks isikuks on T Korteriühistu (tl 44). Lisaks taotles kaebaja Tallinna Linnakohtu 13.oktoobri 2004 otsuse tsiviilasjas nr 2/4/254-3178/00 tühistamist ning jäi ka oma kaebuses ja selle täienduses varem esitatud taotluste juurde. Tallinna Halduskohtu 6.septembri 2006 määrusega tagastati kaebus Tallinna Linnakohtu otsuse tühistamise nõudes ning kaebus jäeti veelkord käiguta. Nimetatud määruse kohaselt tuli kaebajal selgitada, milliseid tema subjektiivseid õigusi rikub vaidlustatud haldusakt – KÜle T suunatud Tallinna Linnavalitsuse 22.novembri 2000 korraldus, samuti teatada haldusaktist teadasaamise aeg ja vajadusel esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja vastas kohtumäärusele 15.septembril 2006 ja 18.septembril 2006 (tl 66-69). Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Tallinnas, x asub 25 korteriga elamu koos raamatukoguga, mille juurde kuuluva maa suuruseks ehitusprojekti asendiplaani järgi oli 2090 m
- Kaebaja erastas 21.septembri 1995 ostu-müügilepinguga korteri nr 15 koos sellele vastava elamu muu osaga. Muu osa hulka kuuluvad keldrikorruse ruumid, sh elamu raamatukogu osa keldriruumid. Elamu raamatukogu osa I ja II korrusel asuvate ruumide kui mitteeluruumide erastamisel on kaebajal ostueesõigus koos teiste elamu korteriomanikega. OÜ T ostis 17.juunil 2005 AS E ebaseaduslikus omandis olnud x elamu erastamata mitteeluruumid pinnaga 316 m2 (asuvad elamu raamatukogu osa I ja II korrusel) ning korteriomanike ja riigi kui elamu mitteeluruumide omaniku kaasomandis olevad keldriruumid pinnaga 139 m
- Eluruumide ja mitteeluruumide erastamise kohustatud subjekt taotles omakasu eesmärgil elamu ja selle juurde kuuluva maa tükeldamist. Omanike tahte vastaselt on elamu juurde ettenähtud territooriumist eraldatud 403 m2 suurune maatükk ja sellele on pettuse teel püütud omistada uut aadressi x. Eluruumide ümberhindamise akti ei ole koostatud. Nii kaebuses kui selle täiendustes palus kaebaja kaasata menetlusse kolmandate isikutena OÜ T, S. K, M.K ja M.K.
- Tallinna Halduskohtu 18.septembri 2006 määrusega võeti E.S kaebus menetlusse (resolutsiooni p 1), vastustajaks tunnistati Tallinna Linnavalitsus (p 2), kaebaja taotlus OÜ T, M. K, S. K ja M.K kolmandate isikutena protsessi kaasamiseks jäeti rahuldamata (p 3). Põhjendades määruse apelleeritud osa, so kolmandate isikute kaasamise taotluse rahuldamata jätmist, märkis kohus järgmist. Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, et see oleks suunatud kaebuses märgitud kolmandatele isikutele ning seetõttu ei otsustata asja arutamisel OÜ T, M. K, S. K ja M.K seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. 2
(5)3-06-540
- Tallinna Halduskohtu 12.oktoobri 2006 määrusega edastati E.S määruskaebus lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kohus ei pidanud põhjendatuks oma määrust ise tühistada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- E.S määruskaebuses paluti Tallinna Halduskohtu 18.septembri 2006 määruse punkt 3 tühistada ja kaasata OÜ T, M.K, S. K ja M. K kolmandate isikutena menetlusse. Määruskaebuse põhjendused: Kuigi vaidlustatud haldusaktist ei nähtu esmapilgul otseselt, et see oleks suunatud kaebuses märgitud kolmandatele isikutele, on nende huvid korraldusega seotud. Tallinna Linnavalitsuse 22.novembri 2000 korraldus nr 4473-k oli koostatud AS E huvides. Selleks, et x elamu raamatukogu osa erastamisele kuuluvast varast välja arvata ja AS E omandisse vormistada, esitas AS E taotluse raamatukogu osale uue aadressi (x) määramiseks, kasutades linnavalitsusse ja hooneregistrisse saadetud väärinfoga dokumente. Samas olid elamu raamatukogu osa keldriruumid pinnaga 139 m2
- aastal koos eluruumidega ostetud elanike kaasomandisse ning kaasomandisse kuuluvad ruumid ei saa omada kahte aadressi. Kolmandate isikute huvid on vaidlustatud korraldusega seotud ajast, kui AS E müüs oma väidetava omandi – x elamu raamatukogu osa – OÜ-le T, kelle osanikuks on M.K. Viimase ema S. K ja isa M. K olid T KÜ revidendid 1995 kuni
- S. K oli R ja on AS E ning AS K.S. audiitoriks ja ta peaks selgitama, kuidas riigile kuulunud elamu raamatukogu osa I ja II korrusel paiknevad mitteeluruumid eraaktsiaseltsi AS E omandisse arvati. Elamu raamatukogu osas, samuti selle all olevates keldriruumides toimub ebaseaduslik ehitustegevus. Tänaseni ei ole suudetud läbi viia elamu mitteeluruumide erastamist, nagu mitteeluruumide erastamise seadus ette näeb. Kaebaja palub kohtu abi ebaseadusliku lammutus- ja ehitustegevuse peatamiseks, elamu mitteeluruumide erastamisprotsessi algatamiseks ning elamu juurde kuuluva krundi korteriomanike tahte vastase tükeldamise peatamiseks.
- Vastustaja Tallinna Linnavalitsuse vastuses määruskaebusele ei peetud kaebaja poolt loetletud isikute protsessi kaasamist vajalikuks. Samas jäeti küsimus kohtu otsustada, kui kohus peaks nende kaasamist vajalikuks pidama. Vastuses selgitati järgmist: 1) Tallinna Linnavalitsuse 22.novembri 2000 korralduse nr 4473-k „x ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine korteriomandi seadmiseks“ koostamisel võeti aluseks T KÜ 23.detsembri 1997 avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks, mida täiendati korteriühistu poolt 28.juuni 1999 avaldusega korteriomandi seadmiseks vajaliku krundi määramiseks. 2) OÜ T on ehitise aadressiga x omanik, kes omandas ehitise 17.juunil 2005 OÜ-lt L. Viimane omandas ehitise AS-lt E. 3) x katastriüksuse moodustamise toimikust korteriomandi seadmiseks ei nähtu, et OÜ T, M.K ja M. K oleks olnud x ehitise omanikud või vallanuks selles elamus asuvaid ruume. 4) Kaebus puudutab S. Kd kui x korteri 6 omanikku. Sel juhul tuleks aga vaidlusesse kaasata kõik korteriomanikud, kuna vaidlustatud 22.novembri 2000 korraldus nr 4473-k on suunatud ka teistele korteriomanikele. Vastustajale teadaolevalt ei ole korteriomanikud E. Sit volitanud kaebust esitama ega ole ka ise kõnealust haldusakti vaidlustanud. E. S ei ole T KÜ esindajaks, kuna teda ei ole selleks volitatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
(5)3-06-540
- Halduskohus on kolmandate isikute kaasamise küsimuse lahendamisel lähtunud ebaõigest eeldusest, et vaidluse esemeks on üksnes Tallinna Linnavalitsuse 22.novembri 2000 korraldus nr 4473-k, millega määrati x ehitiste teenindamiseks vajalik maa korteriomandi seadmiseks. Kaebuse sisu ja eesmärki arvestades on ilmne, et üksnes selle korralduse tühistamine ei saa viia kaebajat sihile ning korralduse tühistamise taotlusega ei ole kaebuses sisalduvad nõuded hõlmatud.
- Isegi kui lähtuda eeldusest, et kaebuse esemeks on üksnes haldusakt x teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta korteriomandi seadmiseks, võib selle korralduse tühistamistaotlusest puudutatud isikuks olla S. K, kes vastustaja sõnul on x korteri nr 6 omanik. Määruskaebuses märgitu kohaselt elab M. K x korteris nr
- Pole välistatud, et ka tema on sama korteri omanik ja seega puudutatud isik. Ringkonnakohus ei jaga määruskaebuse esitaja seisukohta, nagu tingiks S. K menetlusse kaasamise asjaolu, et ta oli R audiitor ning on AS E ja AS K.S. audiitor ning oli ajavahemikus 1995 kuni 2004 T KÜ revident, ning M. K kaasamise asjaolu, et ta oli samuti ajavahemikus 1995 kuni 2004 T KÜ revident. Audiitori ja revidendi ülesannete täitmine ei viita asjaolule, et haldusvaidlus võiks riivata nende kohustuste täitjate subjektiivseid õigusi.
- Kuivõrd kaebuse eesmärgiks on tõrjuda OÜ-le T OÜ maa erastamist ja saavutada olukord, kus korteriomandi seadmisel arvestataks ka praegusel aadressil x asuvat nn raamatukogu osa alust maad, võib nimetatud äriühingu näol olla tegemist kolmanda isikuga, kelle subjektiivseid õigusi vaidlus puudutab. Halduskohus on kaebuse käiguta jätmise 31.märtsi 2006 määruses õigesti selgitanud, et Tallinna Maa-ameti poolt 17.veebruaril 2006 koostatud maa maksustamishinna akt nr 2666 ei ole haldusakt, vaid toiming ostueesõigusega erastatava maa müügihinna määramiseks. Menetlustoimingud on reeglina vaidlustatavad koos haldusaktiga. Seni kohtule esitatust ei selgu, kas vastustaja on juba andnud haldusakti OÜ-le T maa ostueesõigusega erastamiseks, mida kaebajal oma eesmärgi saavutamiseks tuleks vaidlustada. Küll aga võib kaebaja selgitustest järeldada, et vastustaja on teinud 3.novembril 2005 x krundi piiride kulgemise ettepaneku (vt kaebaja 5.aprilli 2006 avaldus Põhja Politseiprefektuurile, p 3.9.1, tl 83; nimetatud avalduse lisade nimekirja p 35, tl 90). Piiride kulgemise ettepanek on eelhaldusakt ning isik, kes leiab, et tema õigusi on selle eelhaldusaktiga rikutud, võib piiride kulgemise ettepaneku halduskohtus vaidlustada.
- M.K on Harju Maakohtu registriosakonna registriandmetest nähtuvalt OÜ T juhatuse liige ja määruskaebuse esitaja väitel ka nimetatud äriühingu osanik. Kaebuses kirjeldatud õigussuhetest (eluruumide, mitteeluruumide ja maa erastamine) lähtudes ei näe ringkonnakohus võimalust, et algatatud haldusvaidlus saaks puudutada M.K subjektiivseid õigusi. Selleks ei anna alust pelgalt asjaolu, et ta on asjast tõenäoliselt puudutatud juriidilise isiku seaduslik esindaja ja väidetavalt ka osanik. Seetõttu ei tühista ringkonnakohus halduskohtu määrust osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus M.K kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks. Olukorras, kus kaebuse eesmärgi saavutamist võimaldavad taotlused, va Tallinna Linnavalitsuse 22.novembri 2000 korralduse tühistamine, ei ole formuleeritud selgelt, on menetlusosaliste ringi määratlemine teiste, tõenäoliselt vaidlusest puudutatud isikute suhtes ennatlik. Seetõttu ringkonnakohus küll tühistab OÜ T, S. K ja M. K menetlusse kaasamata jätmise osas halduskohtu määruse, kuid ei otsusta uue määrusega nende kaasamist, vaid saadab asja esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks. 4
(5)3-06-540 10. Ehkki kaebaja on oma senised nõuded suunanud Tallinna Linnavalitsuse vastu, peab ringkonnakohus uurimisprintsiibist lähtudes ning kaebuse sisu ja eesmärki silmas pidades vajalikuks lisada ka järgmist. Vastuseks kaebuse käiguta jätmise 6.septembri 2006 määrusele märgib kaebaja 15.septembri 2006 avalduses (p 8, tl 67), et tänaseni ei ole eluruumide mõtteliste osade ümberhindamise akti elamu kohta koostatud. Samas on kaebaja 5.aprilli 2006 avalduses Põhja Politseiprefektuurile väitnud (p 4.3, tl 84), et AS ETRE on 11.juunil 2001 ühepoolselt koostanud erastatud eluruumide mõtteliste osade ümberhindamise akti, mis on puudulikult vormistatud, valede arvnäitajatega ja algusest peale kehtetu. Ehitisregistri avalikult kättesaadavad andmed x elamu kohta kajastavad dokumentide loetelus 18.oktoobri 2005 teatist nimetusega „Ehitise ümberhindamisakt“. Seega pole asjas üheselt selge, kas ja millal on eluruumide erastamise kohustatud subjekt teinud ümberarvestuse ja kas sellisest ümberarvestusest on korteriomanikke teavitatud. Vajab märkimist, et vaidlused eluruumide ja mitteeluruumide erastamise kohustatud subjektiga alluvad samuti halduskohtule ning selleks tuleb esitada kaebus erastamise kohustatud subjekti haldusaktile või toimingule. Kohalik omavalitsus ei ole asjast nähtuvalt antud juhul eluruumide ja mitteeluruumide erastamise kohustatud subjekt, mistõttu nõuete suunamine üksnes Tallinna Linnavalitsuse kui maa erastaja vastu ei pruugi kaebajat viia sihile. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 5
(5)