Obsah (7)

§ 442§ 429§ 432§ 162§ 168§ 173§ 174

Tsiviilasi nr 2-06-9128 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 03.novembril 2006 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi KÜ (registrikood ,

§ 442lg 6, § 632 ja § 633).

I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on korteriomandi asukohaga Linnamäe tee 1-9 Tallinnas omanik IT 2 (edaspidi kostja). Elamule asukohaga osutab hooldus- ja kommunaalteenuseid KÜ (edaspidi hageja). Kostja on hageja poolt osutatud teenuseid tarbinud, kuid ei ole nende eest hagejale nõuetekohaselt tasunud. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 64 861.56 krooni, s h viivised 20 683.66 krooni. Hagiavalduse täienduses kinnitas hageja, et kostja tasus hagejale põhivõlgnevuse summas 44 177.90 krooni, kuid lisas, et kostja väited ei vasta tõele ja on paljasõnalised. Põhivõlgnevus oli tasumata täies ulatuses mitte osaliselt. Samuti on hageja seisukohal, et viivisenõue on õiglane. Sisulisel kohtuistungil jäid hageja esindajad viivise nõude ja selle põhjenduste juurde ning lisasid, et eelmine juhatus viivist ei nõudnud, kuid see ei võta hagejalt õigust seda nüüd teha. II Kostja seisukoht Kostja tunnistab hagi osaliselt. Nii kirjaliku vastuse kui istungitel antud seletuste kohaselt oli kostjal eelmise korteriühistu esimehega suuline kokkulepe, et kostja tasub põhivõlgnevuse ühe suurema summana ja et viiviseid ei nõuta. Käesolevaks ajaks on kogu põhivõlgnevus tasutud. Seetõttu on hageja poolt esitatud viivisenõue ja selle arvestus kostjale arusaamatu. Samuti on kostja seisukohal, et viivisnõue on põhjendamatult suur ja osaliselt aegunud. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et võlgnevus oli pikka aega tasumata, kuna tal ei olnud raha. Kostja ei ole nõus tasuma viivist tagantjärgi. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajate seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi viiviste osas on osaliselt põhjendatud ja kuulub seega ka rahuldamisele osaliselt.. Põhivõla osas võtta vastu loobumine ja menetlus selles osas lõpetada. 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 4 alusel ei võta kohus hagist loobumist vastu, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Antud tsiviilasjas ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi ja seega puuduvad takistused selle vastu võtmiseks.

§ 432

alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on asutamisest alates hageja liige. Ka puudub vaidlus, et perioodil kuni tasus kostja hageja poolt määratud makseid osaliselt ning et seisuga oli hagejal kujunenud võlgnevus suuruses 44 177.90 krooni. Kostja tasus nimetatud võlgnevuse (t lk 47). Ka puudub vaidlus asjaolu üle, et kuni ei esitanud hageja juhatus ei kostjale ega teistele liikmetele viivise arvestust. Nimetatud asjaolu on tõendatud nii juhatuse praeguste liikmete ja ka kostja selgitustega kohtuistungi, aga ka kostjale esitatud võlateatega (viivise suurusena märgitud „0.-krooni“), kommunaalteenuste teatisega (viiviseks märgitud „0,00 kr“) ja kommunaalteenuste teatisega (märgitud: “Toimib viivise arvestus 0,07% päevas, kel laekub makse alates peale alus arvestuseks veebruarikuu kommunaalteenuste teatis maksetähtaeg 10.03.2006“). 3 Eeltooduga on tõendatud, et vaatamata KÜ põhikirja punktis 3.2.9 ja korteriühistu seaduse (KÜS) § 7 lõikes 4 sätestatud õigusele arvestada majandamiskuludega viivitamise korral viivist määras 0,07% iga viivitatud päeva eest, hageja igapäevast tegevust juhtiv organ (juhatus) seda kuni ei teinud ning sellest oli ka kostjat teavitatud. Arvestades ka põhikirja punktis 3.2.9 juhatusele antud õigust vabastada ühistu liige viiviste tasumisest, on kohus seisukohal, et hageja poolt esitatud viivise nõue alates aastast 2001 on esitatud võlasuhetes rakendamisele kuuluvat hea usu põhimõtet rikkudes ja on sellest lähtuvalt vastuvõtmatu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 2 alusel ei kohalda kohus konkreetses vaidluses KÜS-i § 7 lõiget 4 kuni märtsikuuni
2. VÕS § 6 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ja võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Ei saa olla vaidlus, et kostja väga pika aja vältel rikkus kohustust tasuda KÜ liikmena majandamiskulusid ja muid põhikirja ning seadusega ettenähtud makseid. Samas on aga ka tõendatud, et väga pika perioodi vältel oli hageja juhatus kasutanud oma õigust ja vabastanud kostja viiviste tasumisest. Ei ole hea usu põhimõttega kohane võlausaldaja käitumine, kui esmalt teatatakse võlgnikule, et tema suhtes santsiooni ei rakendata ning seda ka viie aasta jooksul ei tehta, siis aga juhatuse koosseisu muutumisel rakendatakse sama santsiooni tagantjärgi kõigi nende viie aasta eest. Küll aga on kostja kohustatud tasuma viivist kohustuse rikkumise eest alates , kuna veebruarikuu teatiselt sai ja pidi saama kostjale teada, et juhatus on otsuse tema viiviste tasumisest vabastamise kohta ümber vaadanud ja kulude õigeaegse tasumata jätmise korral rakendatakse põhikirjas ja seaduses ettenähtud viivisemäära. Kohtuistungil ei vaielnud kostja vastu kohustusele tasuda viivist alates . Eeltoodust tulenevalt ja võttes aluseks hageja aritmeetilise arvestuse (t lk 37) kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele viivis järgmise arvestuse alusel: 1) perioodi kuni eest (viivitatud päevi 31, võlgnevus 41029.85 krooni) 41 029.85 x 0,07% x 31 = 890.35 krooni; 2) perioodi kuni eest (päevi 30, võlgnevus 42 501.70 krooni) 42 501.70 x 0,07% x 30 = 892.54 krooni; 3) perioodi kuni eest (päevi 58, võlgnevus 44 177.90 krooni) 44 177.90 x 0,07% x 58 = 1793.62 krooni. Kostja ei esitanud omapoolset viiviste aritmeetilist arvestust. Tema vastuväited suurusele piirdusid väitega, et hageja raamatupidamine on „sassis“. Kohtul puudub võimalus sellesisulist vastuväidet kontrollida ja seega lähtub kohus hageja poolt esitatud aritmeetilisest arvestusest. Lisaks on kohus seisukohal, et juhul, kui hageja viiviste nõue perioodi kuni eest oleks olnud esitatud hea usu põhimõtet järgides, oleks see kuulunud rahuldamisele täies ulatuses. Kostja väide selle ülemäärase suuruse ja vähendamise aluste olemasolu kohta ei ole põhjendatud. Vastavalt VÕS §-le 162 võib kohus vähendada kohustatud poole nõudmisel leppetrahvi mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise poole õigustatud huvi ja poolte majanduslikku seisundit. Antud asjas on viivist arvestatud tulenevalt seaduses (KÜS-s) sätestatud määrast. Kostja tasus enam kui viie aasta jooksul eluruumi majandamisega seotud kulusid vaid 11 228.40 krooni ulatuses, kusjuures tasumisele kuulus enam kui 62 000.00 krooni. Võlausaldajaks on korteriühistu, milline üldiselt teadaolevalt ei tegele majandustegevusega kasumi teenimise eesmärgil, vaid majandab elamut, kus asuvad liikmetele kuuluvad eluruumid eesmärgiga tagada nende eluruumide igapäevase kasutamise võimalused. Ajal, kui kostja oma eluruumiga seotud makse ei tasunud, pidi KÜ siiski täitma sooja jmt tarbimiseks sõlmitud lepinguid ning seega tulid vastavad rahalised vahendid teistelt liikmetelt (kostja sisuliselt kasutas oma korterit viie aasta jooksul teiste korteriomanike arvel). Kostja väited halvast majanduslikust olukorrast jäid paljasõnalisteks. 4

§ 162

lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 5 mõtte kohaselt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, jäävad hageja kohtukulud kostja kanda.

§ 173

lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et menetluskulud jäävad kostja kui poole, kelle kahjuks otsus tehti, kanda. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok