1 2 – 02 – 289 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja „08“november 2006.a. Jõhvi linnas koht: Tsiviilasja number: 2 – 02 – 289 Tsiviilasi: J V hagi Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus vastu 480.krooni materiaalse kahju ja 2 000 000.- krooni moraalse kahju nõudes; Menetlusosalised nende esindajad: ja Hageja: J V (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja kohtu poolt määratud korras: vandeadvokaat K K; Kostja: Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukoht: Ritsika 1, Kohtla – Järve linn, 31027, konto nr.221010568777 Hansapangas); Kostja lepinguline esindaja: R S (isikukood: xxx); Kohtuistungi toimumise „27“september 2006.a. aeg: Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk Valentina Michelson, hageja, J V ja tema lepinguline esindaja, vandeadvokaat K K ning kostja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja R S; RESOLUTSIOON: Jätta J V hagi Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus vastu 480.krooni materiaalse kahju ja 2 000 000.- krooni moraalse kahju nõudes kõigi nõuete osas rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 55 500.- krooni (viiskümmend viis tuhat viissada krooni ja 00 senti), J V ja tema alaealise lapse D V kohtuarstliku komisjonilise ekspertiisi tasu summas 9 500.krooni (üheksa tuhat viissada krooni ja 00 senti) ning riigi õigusabi korras osutatud advokaadi õigusabi eest tasu summas 4 690.50 krooni (neli tuhat kuussada üheksakümmend krooni ja 50 senti) jätta Eesti Vabariigi kanda kuna J V oli 2 hagiavalduse esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest ning Ida – Viru Maakohtu 25.veebruari 2005.a. määrusega määrati maksujõuetule J V esindajaks riigi arvelt vandeadvokaat K K. Ülejäänud kohtukulud, samuti tulevikus tekkida võivad kohtukulud (sealhulgas riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamise eest) panna J V enda kanda põhjendamata hagi kohtusse esitamise eest. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada tagaseljaotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD J V on esitanud kohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus vastu 480.- krooni materiaalse kahju ja 2 000 000.- krooni moraalse kahju nõudes põhjusel, et 26.jaanuaril 2001.a. lülitas kostja, Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus, sama äriühingu juhatuse esimehe käskkirja nr.8 alusel, välja soojusenergiaga varustamise paljukorterilises elumajas aadressiga: xxx. Hageja, J V, hinnangul oli Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus tegevus soojusenergia väljalülitamisel ebaseaduslik, kuna, hagiavalduse kohaselt, ei andnud soojusenergia väljalülitamise õigust Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus mitte ükski õigusakt ega ka Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ja Korteriühistu xxx vahel sõlmitud kirjalik soojusenergia ostu – müügileping. Hageja asus seisukohale, et kõik soojuse tarbimisega ja selle eest tasumisega seotud küsimused oleks tulnud lahendada kohtu korras, mitte aga ühepoolsete aktsioonidega. Hageja, J V, Korteriühistu xxx esindajana hoiatas soojusenergiat välja lülitama tulnud Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajaid selle eest, et J V võivad tekkida soojusenergia väljalülitamisest tingitud külma tõttu operatsioonijärgsed tüsistused, kuid kostja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, töötajaid see argument ei peatanud. Hagiavalduse kohaselt oli J V esimene operatsioon 05.jaanuaril 2001.a., mis oli edukas. Operatsiooni tulemusena sai J V jälle oma last rinnaga toita. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt soojusenergia väljalülitamise tulemusena J V külmetas, mille tulemusena haigestus ning temale tehti 28.jaanuaril 2001.a. uus operatsioon. Pärast operatsiooni J V oma last enam rinnaga toita ei saanud. Operatsiooniga tekitati J V neli haava, mille 3 armid jäävad J V kehale alatiseks. J V tekkisid uuesti tüsistused ning 06.veebruaril 2001.a. tehti J V juba kolmas operatsioon. Külmetuse tagajärjel J V tekkinud tüsistuste tõttu oli J V sunnitud oma last toitma rinnapiima asendava toiduga, rinnapiima asemel. Uute tüsistuste tekkimise tõttu pandi J V arvele Hiiu Onkoloogiakeskusse, kus soovitati konsultatsiooni käigus J V teha veel üks operatsioon, kuid J V ei ole uueks operatsiooniks nõusolekut andnud, kuna kardab operatsiooni ebaõnnestumist. Täiendavalt lisas J V, et temale 28.jaanuaril 2001.a. tehtud operatsiooni tegemiseks pandi J V narkoosi alla, mis on iseenesest tervisele kahjulik. Operatsioonijärgsel perioodil toimusid J V operatsiooni käigus tekitatud haavade korduvad sidumised, mis põhjustasid J V valu ja kannatusi. Seoses tervise halvenemisega oli J V sunnitud võtma akadeemilist puhkust kõrgkoolist LEX. Hiljem katkestas J V tervise halvenemise tõttu õpingud kõrgkoolis LEX. J V asus hagiavalduses seisukohale, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus tekitas oma ebaseadusliku tegevusega temale kui hagejale materiaalset kahju 480.- krooni (sõitudeks Tallinna ja tagasi rentis J V G. Z kuuluvat sõiduautot 4 korda ´a – 100.- krooni ja ühel korral sõitis J V Tallinnasse bussiga ´a – 80.- krooni), aga samuti ka moraalset kahju summas 2 000 000.- krooni, millise kahju peab Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus J V hüvitama. 12.juulil 2001.a. teatas Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus J V kirjalikult, et paljukorteriline elamu, aadressil: xxx, lülitati soojusvõrgust välja õiguspäraselt ning Aktsiaseltsil Kohtla – Järve Soojus puudub igasugune alus J V poolt esitatud kahjunõuete rahuldamiseks. Menetluse kestel täiendas J V kirjalikult oma hagiavaldust Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus vastu (tl.48) formuleerides täiendavalt oma moraalse kahju nõude Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus vastu. J V poolt esitatud täienduste kohaselt tekitas Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus J V moraalse kahju ning alates soojusenergia väljalülitamisest on asja lahendamisele kulunud aastatega suurenenud J V isiklikud kannatused, samuti on J V elukvaliteet oluliselt veelgi langenud, võrreldes perioodiga enne soojusenergia majast väljalülitamist. J V elukvaliteedi langus ja kannatused seisnesid järgnevas: 1) tekkinud tüsistuste tõttu ei olnud J V rinnapiima, mille tõttu oli J V sunnitud toitma last asendus toiduga, mis omakorda põhjustas lapse immuunsüsteemi nõrgenemise. 2) Tervisliku seisundi tõttu oli J V sunnitud lõpetama õppimise kõrgkoolis, selle tulemusena ei omandanud J V kõrgharidust valitud erialal, mis omakorda tingis J V elukvaliteedi languse. 3) Külmetamisest tingitud tüsistuste tõttu võeti J V arvele Tallinna Onkoloogiakeskusesse, kus iga kuue kuu tagant tehakse J V uuringuid, sealhulgas biopsiat. 4) Käesoleva juhtumi lahendamisega seoses on J V pidevas stressis, millest tingitult haigestus J V veel ka astmasse ning omandas invaliidsuse. 5) J V alaealine laps on läbielamistest tingitud stressi tulemusena astmahaige ja lapsinvaliid. 6) J V tervislik seisund halveneb kogu aeg. 7) J V ei ole võimeline töötama täie jõuga, vähemagi erutuse korral tekivad J V spasmid ja J V lämbub, J V saab elada ainult kallite arstimite toel, mis põhjustab lisakulutusi J V pere eelarves. 8) J V alaealine laps elab alates kaheksandast elukuust ainult inhalaatoriga. 9) J V 4 tekitab pidevalt stressi pealesunnitud sõidud Hiiule Onkoloogiakeskusesse, kus J V peab pideval ootama nn. „kohtuotsust“, kus öeldakse, et „Teil J V on vähk, kuna analüüside vastused näitavad muutusi haige piimanäärme rakkudes“. Palub hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus, kirjalikus vastuses kohtule (I.kd.,tl.21-24) vaidles hagile vastu ja palus J V hagi Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus vastu jätta rahuldamata, kuna J V poolt esitatud hagi on põhjendamata ja aluseta ning on kantud J V püüdest saada põhjendamatut kasu Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus ei tunnista hagi järgmistel põhjustel. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ja Korteriühistu xxx sõlmitud 08.oktoobril 1998.a. soojusenergia kirjalik ostu – müügileping nr.2263, mille kohaselt oli Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus kohustatud varustama soojusenergiaga paljukorterilist elamut, asukohaga: xxx. 08.detsembril 1998.a. esitas Korteriühistu xxx kirjaliku teate selle kohta, et xxx soovib lõpetada soojusenergia ostu – müügilepingut nr.
- Lepingu p.8.
- kohaselt oli mõlemal poolel õigus lõpetada leping ennetähtaegselt, teatades lepingu lõpetamisest kirjalikult teisele poolele ette vähemalt 1 – kuu. 15.detsembril 1998.a. teatas Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus Korteriühistule xxx, et aktsepteerib viimase soovi lõpetada ennetähtaegselt soojusenergia ostu – müügileping ning palus Korteriühistul xxx Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus aja – ja koha, millal on võimalik läbi viia Korteriühistu xxx soojusenergiaga varustamise lõpetamise protseduurid. Ühtlasi teatas Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus, et varustab Korteriühistut xxxx, kuni vastavate protseduuride läbiviimiseni, soojusenergiaga endistel alustel. Korteriühistu xxx Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus ei teatanud kirjalikult, kus ja mis ajal on võimalik teostada Korteriühistu xxx soojusenergiaga varustamise lõpetamine. 17.novembril 2000.a. esitas Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus Korteriühistule xxx kirjaliku teate, et soojusenergia ostu – müügileping on katkestatud ning soojusenergia edasine tarbimine on Energiaseaduse §30 lg.1 p.3 kohaselt energia omavoliline tarbimine. Samas teates palus Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus kirjalikult tagada Korteriühistul xxx 21.novembril 2000.a. elumaja soojussõlme sissepääs selleks, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajad saaksid sulgeda soojussõlme siibrid ning kontrollida mõõtesüsteeme. 24.novembril 2000.a. koostasid Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus esindajad ja Korteriühistu xxx esindajad akti selle kohta, et vaatamata varem kokkulepitud tähtpäevale ei võimaldanud Korteriühistu xxx Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajatel sissepääsu elumaja soojussõlme. 10.jaanuaril 2001.a. esitas Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus Korteriühistule xxx uue kirjaliku teate, et Korteriühistu xxx poolt on soojusenergia tarbimine omavoliline ja ebaseaduslik, kuna soojusenergia ostu – müügilepingu kehtivus on poolte vahel katkestatud. 5 Samuti palus Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus Korteriühistul xxx tagada 12.jaanauril 2001.a. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajatel sissepääsu elumaja soojussõlme selleks, et sulgeda soojussõlme siibrid ning kontrollida mõõtesüsteeme. 12.jaanauril 2001.a. ei võimaldanud Korteriühistu xxx Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajatel siseneda elumaja soojussõlme vajalike toimingute tegemiseks, mille kohta koostasid mõlema poole esindajad kahepoolse akti. 17.jaanauril 2001.a. teatas Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus Korteriühistule xxx kirjalikult, et kuna soojusettevõtte töötajaid ei ole korduvalt lubatud elumaja soojussõlme, siis katkestab Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus elumaja, aadressiga: xxx, Kohtla – Järve linnas, soojusenergiaga varustamise soojustrassi kambri kaudu. 26.jaanuaril 2001.a. katkestaski Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus elumaja, aadressiga: xxx, Kohtla – Järve linnas, poolt soojusenergia ebaseadusliku ning omavolilise tarbimise soojustrassi kambri kaudu. Kuni 09.augustini 2002.a. kehtinud soojusvõrguga liitumise korrale, võis soojusettevõte katkestada soojustarned, kui tarbija poolt tehakse takistusi tarbija territooriumil paikneva mõõtesüsteemi kontrollimiseks. Antud juhul takistatigi Korteriühistu xxx poolt Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajatel sisenemast elumaja soojussõlme, kus asusid soojatootja jaoks olulised mõõtesüsteemid. Kirjalikus vastuses asub Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus seisukohale, et soojusenergiaga varustamise katkestamise tingis käesoleval juhul Korteriühistu xxx ebaseaduslik tegevus soojusenergia omavolilisel tarbimisel ja Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajate seaduslike nõuete eiramine, mis seisnes selles, et soojafirma töötajaid ei lubatud ebaseaduslikult elumaja soojussõlme mõõtesüsteemide kontrollimiseks, mille tõttu peaks J V, Korteriühistu xxx liikmena, pöörduma kahju hüvitamise nõudega hoopis kahju tekitanud isiku, Korteriühistu xxx, poole. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus J V ei materiaalset ega ka moraalset kahju tekitanud ei ole. Samuti asus Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus kirjalikus vastuses seisukohale, et hagejal, J V ja tema alaealisel lapsel esinevad ning hagiavalduses nimetatud haigused olid olemas juba enne soojusenergia väljalülitamist, mille tõttu ei ole soojusenergia väljalülitamine ja J V ning tema lapsel haiguste tekkimine ning ägenemine omavahel põhjuslikus seoses. Samuti on J V ise süüdi soojusenergiaga varustamise lõpetamises, sest just J V, Korteriühistu xxx juhatuse liikmena, esitas kirjaliku taotluse Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus soojusenergiaga varustamise lepingu lõpetamiseks, mis tõigi endaga kaasa lepingu lõpetamise loomuliku tagajärje – milleks oli elumaja, aadressiga: xxx, Kohtla – Järve linnas, soojusenergiaga varustamise lõpetamise. Korteriühistu xxx juhatuse liikmena oli J V endal kohustus ette näha, mida sellise avalduse allkirjastamine endaga kaasa võib tuua. Aktsiaseltsil Kohtla – Järve Soojus oli täielik alus arvata, et Korteriühistul xxx on soojusenergia ostu – müügilepingu lõpetamisel Aktsiaseltsiga Kohtla – Järve Soojus teised, alternatiivsed, võimalused paljukorterilise elumaja, aadressiga: xxx, Kohtla – Järve linnas, kütmiseks ning soojusenergiaga varustamiseks. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus täiendas oma kirjalikku vastust kohtule (tl.86- 6 87), milles Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus seisukohale, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus tegevus pole põhjustanud (puudub seos) J V väidetavalt halba tervislikku seisundit, samuti ei ole Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus põhjustanud J V lapse väidetavat halba tervislikku seisundit. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus pole põhjustanud ka J V kahju (puudub seos Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus tegevuse ja väidetava kahju vahel). Palus hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, J V ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat K K palusid kohtuistungil hagi rahuldada. Hageja, J V ja tema lepinguline esindaja, vandeadvokaat K K asusid kohtuistungil seisukohale, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus tekitas oma ebaseadusliku tegevusega hagejale, J V, kahju. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus tegevusest tingitud külmetamise tagajärjel halvenes J V ja tema tütre tervis, J V oli sunnitud tütart kunstlikult toitma, mille tõttu tekkis lapsel bronhiaalastma. Samuti oli bronhiaalastma tingitud stressist. Halvenenud tervise tõttu ei saa J V enam tööle minna. Hageja ja tema esindaja asusid kohtuistungil seisukohale, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on J V tekitanud 480.- krooni materiaalset kahju ning 2 000 000.- krooni moraalset kahju. J V ja tema esindaja avaldasid kohtuistungil täiendavalt, et nad ei usalda ekspertiisiakti. Hageja, J V ja tema esindaja, vandeadvokaat K K taotlesid kohtuistungil ekspertide kohtusse kutsumist ja ekspertide täiendavat ülekuulamist. Kohus jättis selle taotluse rahuldamata. Kostja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, R S, vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud panna J V enda kanda. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus lepinguline esindaja, R S, asus kohtuistungil seisukohale, et ekspertiisiakt on piisavalt selge ning eksperte täiendavalt kohtuistungil üle kuulata ei ole vaja. Leidis, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus ei ole J V kahju tekitanud, aga samuti puudub põhjuslik seos Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus tegevuse ning J V haigestumise vahel. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus varustas Korteriühistut xxx soojusenergiaga 1998.a. sõlmitud lepingu alusel. Korteriühistu xxx esitas Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus kirjaliku avalduse, milles soovis ühepoolselt lõpetada soojusenergia ostu – müügilepingu. Sellele kirjalikule avaldusele oli Korteriühistu xxx esindajana alla kirjutanud hageja, J V, ise. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus vastas Korteriühistule xxx, et neil on õigus lõpetada ühepoolselt soojusenergia ostu – müügileping, kuid koos lepingu lõpetamisega peatab Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus ka elamu soojusenergiaga varustamise. Kuni kütmise lõpetamise protseduuride läbiviimiseni (soojussõlme siibri sulgemine ja kinniplommimine jt. abinõud) varustati Korteriühistut xxx soojusenergiaga edasi. 17.novembril 2000.a. teatas 7 Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus Korteriühistule xxx, et vana leping on lõpetatud, uut lepingut sõlmitud ei ole, mille tõttu on soojusenergia tarbimine ilma lepinguta ebaseaduslik ja omavoliline ning palus, et Korteriühistu xxx lubaks Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajaid soojussõlme mõõtesüsteeme kontrollima ja plommima selleks, et lõpetada ka faktiliselt ilma lepinguta Korteriühistu xxx poolt soojusenergia tarbimine. Korteriühistu xxx ei lubanud Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajaid soojussõlme, mille tõttu oli Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus sunnitud lõpetama soojusenergia omavolilise tarbimise soojustrassi kambri kaudu. Soojusenergia oli välja lülitatud ainult ühe päeva jooksul, kuna Korteriühistu xxx astus kiiresti vajalikud sammud selleks, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus taastaks elumaja, aadressiga: xxx, Kohtla – Järve linnas, soojusenergiaga varustamise. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus esindaja R S asus kohtuistungil seisukohale, et J V, Korteriühistu xxx esindajana, endal oli olemas kõik võimalused vältida soojusenergia väljalülitamist Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt ning vältida sellega ka endale väidetava kahju tekitamise. J V oma võimalusi ei kasutanud. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Tunnistaja, J T, 09.novembril 2005.a. toimunud kohtuistungil antud ning käesoleval kohtuistungil avaldatud ütluste kohaselt (I. kd., tl.124-130) teab tunnistaja, et terves elumajas, aadressil: xxx, Kohtla – Järve linnas, lülitati välja talvel, umbes jaanuari – veebruari kuu paiku (aastat täpselt tunnistaja ei mäleta), keskküte. Tunnistaja ise keskkütte väljalülitamist pealt ei näinud, kuid teab, et keskküte lülitati välja maja eest kaevust. Tunnistaja teab, et eelnevalt oli mitmel korral Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajad käinud kohapeal, et soojusenergiat välja lülitada maja soojussõlmest. Seda ei lubanud Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajatel teha elumaja, aadressiga: xxx, Kohtla – Järve linnas, elanikud. Keskkütte väljalülitamise päeval oli väljas külma umbes -15 kraadi ja keskküte oli välja lülitatud umbes kaks päeva. Miks keskküte välja lülitati, seda tunnistaja täpselt ei tea, kuid kuulduste järgi teab tunnistaja, et keskküte lülitati arvatavasti välja võlgade pärast. Elumaja, aadressiga: xxx, Kohtla – Järve linnas, elanikud olid keskkütte väljalülitamisele vastu ning tunnistaja arvates ei olnud Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus tegevus keskkütte väljalülitamisel seaduslik. Tunnistaja arvates põhjustas soojusenergia ja keskkütte väljalülitamise majast nii võlgade probleem, kui ka lepinguline vaidlus Aktsiaseltsiga Kohtla – Järve Soojus. Korteriühistuga xxx oli sõlmitud üks kollektiivne leping maja soojusenergiaga varustamiseks. Maja elanikud tahtsid, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus sõlmiks kollektiivse soojusenergia ostu – müügilepingu asemel soojusenergia ostu – müügilepingud iga korteriomanikuga eraldi. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus ei olnud sellega nõus, sest ta on monopolist. Kohe pärast soojusenergia väljalülitamist hakati pidama Aktsiaseltsiga Kohtla – Järve Soojus läbirääkimisi soojusenergia 8 sisselülitamiseks. Korteriühistu xxx poolt olid läbirääkijateks tunnistaja ise, V, S ning keegi veel, kelle nime tunnistaja enam ei mäleta. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus nõudis korteriühistult osa võla tasumist ja lubas, et siis lülitatakse keskküte sisse tagasi. Korteriühistul xxx olid soojusenergia eest võlad Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees. Läbirääkimistel rääkis J V sellest, et tal on imik ja et J V ise jäi külmetamise tagajärjel haigeks. Samuti selgitas J V, et tema tervislik seisund halvenes peale keskkütte väljalülitamist tunduvalt. J V oli ka siis palavik, kui toimusid läbirääkimised Aktsiaseltsiga Kohtla – Järve Soojus keskkütte tagasi sisselülitamiseks. Tunnistaja teada sellel ajal elumajas, aadressiga: xxx, Kohtla – Järve linnas, alternatiivküttele üleläinud kortereid ei olnud, ka ei olnud elumajas ahjusid, millega saaks kütta. Tunnistaja, L U, 09.novembril 2005.a. toimunud kohtuistungil antud ning käesoleval kohtuistungil avaldatud ütluste kohaselt (I. kd., tl.124-130) teab tunnistaja, et umbes jaanuaris – veebruaris (aastat tunnistaja ei mäleta) lülitati elumajas, aadressiga: xxx, Kohtla – Järve linnas, soojus välja. Tunnistaja tuli just töölt ja avastas, et soojus on välja lülitatud. Järgmisel päeval lülitati soojus sisse tagasi. Kui soojus oli välja lülitatud, siis tunnistaja korteris köeti elektriga ja gaasiga. Tunnistaja pani soojalt riidesse, kuid ikkagi oli külm. Korteris oli nii külm, et väljahingatav õhk muutus nähtavaks. Hommikul läks tunnistaja tööle ja kui ta peale kella kuut õhtul tagasi tuli, siis oli juba korteris soe. Kas soojusenergia lülitati välja ainult üks kord või tehti seda mitu korda, seda tunnistaja täpselt ei mäleta. Räägiti, et soojusenergia lülitati majas välja selle tõttu, et majas oli palju soojusenergia võlgnike. Tunnistaja ise soojusenergia eest võlgu ei olnud. Tunnistaja oli temale esitatud küttearved tasunud õigeaegselt. J V on tunnistaja naaber ja hiljem kuulis tunnistaja, et J V ja tema väikene laps jäid soojuse väljalülitamise pärast haigeks. Tunnistaja oli solvunud, et ka temal lülitati soojusenergia välja, kuigi ta oli kõik soojusenergia arved ära maksnud. Kohus luges tõendatuks, et hageja on tõendanud oma nõudeid ning kostja on tõendanud oma vastuväiteid järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Tsiviiltoimiku nr.2 – 03 – 289 I. köide: Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ja Korteriühistu xxx vahel sõlmitud soojusenergia ostu – müügilepinguga nr.2263 08.oktoobrist 1998.a. (tl.3-7). Korteriühistu xxx poolt oli lepingule alla kirjutanud J V. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus käskkirjaga nr.8 17.jaanuarist 2001.a. soojavarustuse lõpetamise kohta (tl.8-9); Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus vastusega pretensioonile nr.531 12.juulist 2001.a. (tl.10). J V poolt kohtule esitatud meditsiinilise iseloomuga dokumentidega, tema tervisliku seisundi kohta (tl.11-16). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kirjaliku vastusega J V hagile (tl.21-24). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kirjalike teadetega nr.898 17.novembrist 2000.a., nr.14 10.jaanuarist 2001.a. ja nr.49 17.jaanuarist 2001.a. (tl.25-27), mille kohaselt hoiatab Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus korduvalt Korteriühistut xxx, et võlgade mittetasumise korral lõpetab Aktsiaselts 9 Kohtla – Järve Soojus soojusenergia ostu – müügilepingu ning lõpetab soojusenergia tarnimise Korteriühistule xxx. Viimases teates teeb Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus ettepaneku, et kui Korteriühistu xxx tasub oma võlast 25% ja ülejäänu tasumiseks sõlmib maksegraafiku hiljemalt 22.jaanuariks 2001.a., siis jätkab Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus ka edaspidi Korteriühistu xxx varustamist soojusenergiaga. Võla 22.jaanuariks 2001.a. mittetasumisel lülitatakse elumaja soojusvõrgust välja ning Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus ei kanna vastutust niisuguse väljalülitamise tagajärgede eest. Soojusseadmete ülevaatuse aktidega (tl.28-30). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kirjaliku vastusega nr.5226 15.detsembrist 1998.a. Korteriühistu xxx avaldusele (tl.31), milles Korteriühistu xxx on avaldanud kirjalikult soovi lõpetada poolte vahel sõlmitud soojusenergia ostu – müügileping nr.2263 08.oktoobrist 1998.a.. Korteriühistu xxx kirjaliku avaldusega 08.detsembrist 1998.a. Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus (tl.32), milles Korteriühistu xxx soovib lõpetada soojusenergia ostu – müügilepingu (avaldusele on alla kirjutanud Korteriühistu xxx nimel hageja, J V). Meditsiinilise iseloomuga dokumentidega (tl.42-46), mis kajastavad J V tervislikku seisundit. J V haginõude suurendamise avaldusega (tl.48-49). J V taotlusega riigi õigusabi saamise kohta koos tema varanduslikku seisundit iseloomustavate materjalidega (tl.50-51). Ida – Viru Maakohtus 21.veebruaril 2005.a. toimunud eelistungi protokolliga (tl.61-64). Ida – Viru Maakohtu määrus 25.veebruarist 2005.a. (tl.65-66), millega määrati maksejõuetule J V esindajaks advokaat riigi arvelt. Esindajaks määrati vandeadvokaat K K. Ida – Viru Maakohtus 15.augustil 2005.a. toimunud eelistungi protokolliga ning samal eelistungil esitatud kirjalike tõendite ja taotlustega (tl.78-90). Meditsiinilise iseloomuga dokumentatsiooniga J V tervisliku seisundi kohta (tl.99-110). J V kirjaliku taotlusega kohtuarstliku ekspertiisi määramise kohta (tl.111). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus taotlusega dokumentaalsete tõendite väljanõudmise kohta (tl.115-117). Ida – Viru Maakohtus 09.novembril 2005.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.124-130). Ida – Viru Maakohtu kohtuekspertiisi määrusega 09.detsembrist 2005.a.(tl.132-134). Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja – Eesti osakonna kirjaga nr.1-7P/49 06.veebruarist 2006.a. (tl.145), milles teatatakse, et kohtu poolt püstitatud ekspertiisiülesanne on liiga keerukas selle lahendamiseks ühe eksperdi poolt. Palutakse kohtul määrata ainuisikulise ekspertiisi asemel kohtuarstlik komisjoni ekspertiis koosseisus: kohtuarst – ekspert Põhja – Eesti osakonna juhataja A. Adams, kohtuarst – ekspert H. Pallo ja eriarst – konsultant pullmonoloog kokkuleppel ekspertiisiasutusega. Viru Maakohtu kohtuekspertiisi määrus 21.veebruarist 2006.a. kohtuarstliku komisjoni ekspertiisi määramise kohta (tl.149-151). Tsiviiltoimiku nr.2 – 02 – 289 II. köide: Õiendiga kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse kohta (tl.2), mille kohaselt maksis J V ja tema alaealise lapse haigestumisega seotud kohtuarstlik ekspertiis käesolevas tsiviilasjas 9 500.- krooni. Isiku Kohtuarstliku komisjoniekspertiisi aktiga nr.12 20.märtsist 2006.a. (tl.3-13), mille kohaselt jõudis ekspertide komisjon 10 järgmisele arvamusele.
- J V esinesid järgmised somaatilised haigused: a) Bronhiaalastma. Esmakordselt kahtlustati bronhiaalastmat 10.juunil 2002.a., diagnoos on püstitatud oktoobris – novembris 2002.a. (eelandmete kohaselt lülitati küte välja 26.jaanuaril 2001.a.). Võib kinnitada, et J V põeb bronhiaalastmat, diagnoos kinnitub spetsiifiliste uuringute tulemuse lausel. Haigestumise kulgu on jälgitud kuni 2005.a. oktoobrini, tegemist on aeglaselt kulgeva ja progresseeruva bronhiaalastma keskmise raskusega vormiga, mis on põhjustanud püsiva töövõime kaotuse 40% ulatuses. Astma on krooniline põletikuline hingamisteede haigus, mida iseloomustab bronhiaalne hüperreaktiivsus (ülitundlikus) ja hingamisteede pöörduv obstruktsioon (ahenemine), kulgedes erinevate raskusastmetega, milledest sõltub astma ravi. J V ajavahemikus alates 26.jaanuarist 2001.a. kuni 07.maini 2001.a. külmetusnähtudega või viirushaigusega arsti poole pöördunud ei ole ja ambulatoorsest kaardist ei selgu, et soojuse katkestamise tagajärjel oleks temal tekkinud trahheobronhiit (hingamisteede põletik) pikaajalise köha ja näiteks vilistava hingamise episoodidega. Organismi külmetamine võib põhjustada juba olemasoleva astma ägenemist ja soodustada haigushoogude teket. J V bronhiaalastma objektiivseid sümptomeid enne 26.jaanuari 2001.a. ambulatoorses kaardis märgitud ei ole ja külmetamist kui astma riskifaktorit arvestada ei saa. b) J V diagnoositi 05.jaanuaril 2001.a. kaks rinnapõletikust (mastiidist) põhjustatud mädakollet (abstsessi) vasemas rinnas, millised vajasid operatiivset eemaldamist. 28.jaanuaril 2001.a. ja 06.veebruaril 2001.a. tuvastati uued mädakolded vasemas rinnas, rakendatud samuti operatiivset ravi. Rinnapõletiku põhjuseks on stafülokokkinfektsioon rinnanibude haavanditest, soodustavaks teguriks võib olla halvasti tühjendatud rind. Rinnapõletikust võib kujuneda rinnanäärme abstsess (mädanik), nagu see toimus J V. Peale sünnitust 10.novembril 2000.a. esines J V kõrge temperatuur, mis oli tõenäoliselt rinnapõletiku protsessi algus. Kuna J V pöördus rinnakaebustega arsti poole alles 05.jaanuaril 2001.a., siis oli tegemist väljakujunenud ulatusliku mädase mastiidiga vasemas rinnas, kusjuures oli toimunud mädase infektsiooni edasikandumine ja uute mädakollete teke (28.jaanuaril 2001.a. ja 06.veebruaril 2001.a. opereeritud). Külmetamine võib soodustada sünnitusjärgse rinnapõletiku teket, kuid otsest seost mädase rinnapõletiku edasikandumise ja uute mädakollete kujunemise ning 26.jaanuaril 2001.a. saadud külmetamise vahel tuvastada ei saa. J V arenesid mõlemas rinnanäärmes tsüstid ja proliferatiivne mastopaatia atüüpia tunnustega. Pahaloomulisuse tunnuseid tsütoloogiliste uuringutega ei leitud. c) 2001.a. juunis diagnoositi J V põie songa ja pingutuspidamatust; 2003.a. mais ägedat pankrease põletikku, milline kujunes 2005.a. krooniliseks pankreatiidiks; 2004.a. märtsis esines vasemas labajalas liigesevalu ja liigesepõletik ning vasema sääre krooniline veenipõletik, samuti vasema pöia ristivõlvi lamenemine. Lapsel D V diagnoositi 11.detsembril 2001.a. kopsuhaigus – bronhiaalastma, mis põhjustas keskmise puude. Laps on põdenud sagedasi külmetushaigusi – ülemiste hingamisteede infektsiooni, 11 keskkõrvapõletikku, ägedat põiepõletikku. Esmane sissekanne ravidokumentides peale 26.jaanuari 2001.a. on tehtud 15.mail 2001.a. – diagnoositud lapse kerget haiguslikku seisundit. 2001.a. veebruaris sedastati parema puusaliigese eemalduskontraktsioon (kaasasündinud arenguhäire).
- Esitatud ravidokumentide andmetel oli J V 2001.a. juunis diagnoositud vegetodüstooniat (närvisüsteemi toonuse langus) ja pingutuspidamatusest tingitud stressi. Teisi mittesomaatilisi haigusi J V ega tema lapsel D tuvastatud ei ole.
- J V ja lapsel D V tuvastatud ülalloetletud haigestumised ei ole põhjuslikus seoses paljukorterilise elumaja soojusenergiaga varustamise lõpetamisega 26.jaanuaril 2001.a..
- Raviandmete analüüsist ei ilmne J V ja tema lapsel D varem esinenud haiguste ägenemist 26.jaanuaril 2001.a. saadud külmetamise tagajärjel.
- Bronhiaalastma ei sega õppimast kõrgkoolis ega töötamast välismaal, jälgides määratud ravirežiimi.
- J V teine ja kolmas rinnaoperatsioon ei olnud tingitud 26.jaanuaril 2001.a. saadud külmetamisest ning
- J V ja tema alaealise lapse D V bronhiaalastmasse haigestumise seostamiseks 26.jaanuaril 2001.a. saadud külmetamisega või sellest tingitud stressiga ei ole objektiivset alust. Viru Maakohtu määrusega 22.augustist 2006.a. (tl.22), millega hüvitati Eesti Kohtuarstlikule Ekspertiisibüroole tehtud kulutused summas 9 500.- krooni. Viru Maakohtu määrusega 29.septembrist 2006.a., millega hüvitati vandeadvokaat K K riigi arvelt tasu J V esindamise eest 4 690.50 krooni. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt kohaldatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Vastavalt TsK §222 sätetele, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. TsK §227 kohaselt isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustist rikkunud. TsK §448 ja §449 kohaselt kodaniku isiksusele või varale, samuti ka organisatsioonile tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses, välja arvatud seadusandlusega ettenähtud juhud. Kahju tekitanu vabaneb selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Õiguspäraste tegudega tekitatud kahju kuulub hüvitamisele vaid seadusega ettenähtud juhtudel. Organisatsioon on kohustatud hüvitama kahju, mis on tekitatud tema töötajate süü läbi nende töö – (teenistus –) kohustuste täitmisel. Vastavalt TsK §463 vigastuse või muu tervisekahjustuse 12 tekitamise korral on kahju eest vastutav organisatsioon või kodanik kohustatud hüvitama kannatanule töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustusest tingitud kulutused (tugevdatud toit, proteesimine, kõrvaline hoolitsus, kulutused eriraviks jms.). Kannatanu surma korral hüvitatakse ülalpeetavatele kahju selle osa suuruses, mida nad said või mida neil oli õigus saada oma ülalpidamiseks tema eluajal. Kahju hüvitatakse: 1) alaealistele – kuni 18 – aastaseks saamiseni (päevases õppevormis õppijatele – kuni 24 – aastaseks saamiseni); 2) vanaduspensionieas isikutele – eluaegselt; 3) invaliididele – töövõimetuse kogu aja kestel; 4) ühele vanematest, abikaasale või muule perekonnaliikmele, kes ei tööta ja hoolitseb surnud toitja alla kaheksa – aastaste laste, vendade, õdede või lastelaste eest – kuni lapse kaheksa – aastaseks saamiseni. Hüvise suuruse kindlaksmääramisel kahju eest kuulub kannatanule pärast vigastust või muud tervisekahjustust määratud ja tegelikult väljamakstav pension tasaarvestamisele. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ning kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et J V on esitanud Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus vastu haginõude suures osas moraalse kahju hüvitamiseks (materiaalne nõue on ainult 480.- krooni), mis Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus tekitas J V soojusenergia väljalülitamisega elumajast talvetingimustes, mille tagajärjel J V ja tema alaealine laps, D V, haigestusid ning millega seoses tekkiski J V moraalne ja materiaalne kahju. Tollel ajal kehtinud Tsiviilkoodeks sätestas, et kahjutekitanu poolt kuulub hüvitamisele ainult süüliselt tekitatud kahju. Et kahju hüvitamise kohustis tekiks, peab olemas olema tsiviilõigusrikkumise koosseis st. kannatanul (J V) peab olema tekkinud kahju, (J V) tekkinud kahju ja kahjutekitanu (Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus) teo (soojusenergia talvel väljalülitamine) vahel peab olema põhjuslik seos, kahjutekitanu (Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus) tegu peab olema õigusvastane ja kahjutekitanu (Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus) peab olema kahju tekitamises süüdi. Sealhulgas süü juriidilises tähenduses, väljendab isiku suhtumist oma õigusvastasesse teosse (tegevusse või tegevusetusse) ja sellest tulenevalt õigusvastastesse tagajärgedesse. Kohtuistungil Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus ise eitas oma teo õigusvastasust ning selgitas, et soojusenergia väljalülitamine talvetingimustes oli õiguspärane tegevus, sest 1) Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ja Korteriühistu xxx vahel sõlmitud soojusenergia ostu – müügileping oli lõpetatud, sest korteriühistu liikmed ei soovinud nn „kollektiivset“ soojusenergia ostu – müügilepingut, vaid soovisid igaüks eraldi sõlmida Aktsiaseltsiga Kohtla – Järve Soojus soojusenergia ostu – müügilepingu; 2) Korteriühistul xxx lasusid võlad soojusenergia eest ning Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus äriühinguna ei saanud 13 osutada sotsiaalabiteenust Korteriühistule xxx ning tarnida soojusenergiat tasuta äriühingu enda majandustegevuse tulemite arvelt (sotsiaalabiteenuse osutamiseks on olemas kohalikud omavalitsused) ning 3) Korteriühistu xxx ei lubanud Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus töötajaid soojussõlme mõõtesüsteemide kontrollimiseks, mis oli vastuolus tollel ajal kehtinud seadusandlusega, mille eest nägi kehtiv seadusandlus ette soojatootja võimaluse tarbija (Korteriühistu xxx) soojusvõrgust väljalülitamise. Kohus asus seisukohale, et kohtuarstliku ekspertiisiga leidis tõendamist, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus tegevuse (tegevusetuse) ja saabunud tagajärje (J V haigestumise ning sellest tekkinud materiaalse ja moraalse kahju) vahel puudub põhjuslik seos, mistõttu ei ole Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus suhtes täidetud tsiviilõigusrikkumise kooseisu tingimused. Kohus ei anna hinnangut sellele, kas Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus tegevus soojusenergia väljalülitamisel oli õiguspärane või õigusvastane, sest, kuna puudub põhjuslik seos J V saabunud kahju ja soojusenergia väljalülitamise vahel, siis ei saa Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus panna J V tekkinud kahju hüvitamise kohustust. (Tulemus ei sõltu sellest, kas AS Kohtla – Järve Soojus tegevus (tegevusetus) oli õiguspärane või oli see hoopis õigusvastane). Kohus ei vaidlusta J V tekkinud kahju, kuid leiab, et J V tekkinud kahju ei pea hüvitama Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus, vaid kahju peab hüvitama selle tegelikult põhjustanud isik ja see isik on J V poolt veel kindlaks tegemata. Et J V esitas nõude Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus vastu, seda peab kohus J V poolseks loogika veaks, mis on inimlikult mõistetav, kuna J V haigestus põhiliselt peale soojusenergia väljalülitamist, siis pidas ta ekslikult oma kõigi haiguste põhjustajaks Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, kes teostas soojuse väljalülitamise. Juba kantud kohtukulud: riigilõivu, advokaaditasu ja ekspertiisitasu pidas kohus vajalikuks jätta riigi kanda. Tulevikus tekkivad kohtukulud (sealhulgas riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamise eest) tuleb panna J V kanda, kes esitas põhjendamatu hagi kohtusse. Johannes Külaots Kohtunik