2-05-1587/8

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-1587 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi H. H.`i vastu 3 585,45 krooni nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: AS Kohtla-Järve Soojus (RK X, asukoht: Ritsika 1, 31027 KohtlaJärve linn) Hageja esindaja: P.P.(volikirja alusel) Kostja: H. H. (sünd. X, elukoht: X) Resolutsioon AS Kohtla-Järve Soojus hagi rahuldada. Välja mõista H. .ilt AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 3 585 (kolm tuhat viissada kaheksakümmend viis krooni 45 senti ning menetluskulud summas 499 (nelisada üheksakümmend üheksa) krooni 25 senti. Kohtu poolt väljamõistetud summad tuleb üle kanda AS Kohtla-Järve Soojus arvele nr 221010568777, Hansapank. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Ida-Viru Maakohtule 02.mail
2. a esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest talle kuuluvas korteris asukohaga X. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja on saatnud kostjale 1 pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemusest ja tasumata jätmise tagajärgedest. Kostja on seisuga 01.04.2005.a hageja arvelt alusetult säästnud 3 585,45 krooni. Hagi esitamisel on hageja tasunud kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni, õigusabi eest TÜ-le Soter 224,20 krooni ja riigilõivu 280 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud 3585,45 krooni ning kohtukulud. Kostja vastus Kostja oma vastuses selgitab, et alates 1996 aastast elab X, kus on uuest abiellunud. Kostja külastab aega ajalt Eestit, viimati käis 2004 aastal. Kostja oma vastuses vastuväiteid võlgnevuse osas kohtule ei esitanud. Kinnitab , et omab Eestis korterit aadressil X. Asja käik Kohus saatis menetlusosalistele seisukoha nõude ning menetlusosalistele kirjaliku menetluse teate, kus kohustas pooli 15 päeva jooksul esitama täiendavaid dokumente. Kohus teavitas, et täiendavate dokumentide ja vastuväidete esitamata jätmisel lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. Kostja esitas kohtule teate, et ei ela Eestis. Püüab lahendada probleemi. Hageja palub asja lahendada kirjalikus menetluses, kuna kostja vastuväiteid hagile ei ole esitanud, kuid võlgnevust ta likvideerinud ei ole. Hageja palub kostjalt välja nõuda võlgnevus ning menetluskulud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter asukohaga X, korter üldpinna suurusega 79,1 m2, alates
3. jaanuarist
4. Lepingut soojusettevõtjaga kostjal sõlmitud ei olnud. Elumaja X varustab soojusega hageja. Kostja hageja poolt osutatud teenuste eest tasunud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on lepinguta tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. Kohus leiab, et arveldustega keskkütte ja sooja vee kasutamise eest, ülevaadetega kliendile väljastatud arvetest ja nende laekumistest ning hageja seisukohaga on tõendatud soojusenergia ja kuuma vee teenuse osutamine kostjale ja selle eest võlgnevuse tekkimine summas 3 585,45 krooni. Kohus rahuldab hagi ja mõistab võlgnevuse summa kostjalt välja. Menetluskulude jaotus Hageja taotleb hageja kantud menetluskulude hüvitamist. TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 2 Hagi on esitatud kohtule
5. mail
6. Kooskõlas enne
7. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 krooni, 40 krooni omandiõiguse tõendi saamise kulu ning õigusabikulu 224,20 krooni. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv lähtuvalt hagi hinnast, mis käesoleva hagi puhul moodustab 280 krooni. Hageja on kohtule esitanud omandiõiguse tõendi. Enne
8. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hagiavalduses taotleb hageja 3 585,45 krooni ja õigusabikulude 224.20 krooni väljamõistmist kostjalt. Hagi hinnaks on 3 585,45 krooni ning 5% sellest moodustab 179,25 krooni, s.o. enam, kui hageja õigusabikulu ning seega kuulub hageja õigusabikulu välja mõistmisele osaliselt ning kostjalt kuulub väljamõistmisele õigusabikulud summas 179,25 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS § 1028, § 1032 lg 2, § 434, § 444, § 632 rahuldab kohus hagi. Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige: 3