← Eesti

2-06-15754/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Tiit Kollom, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-15754 Tsiviilasi I.S kaebus kohtutäitur K.Pi 12.06.2006 otsuse peale Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.09.2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.S määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon
  2. Tühistada Harju Maakohtu 15.09.2006 määrus ja saata asi uueks lahendamiseks määruse teinud kohtule.
  3. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Kaebuse esitamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
  4. 11.05.2006 müüs kohtutäitur K.P enampakkumisel kinnistu asukohaga x hinnaga 12 000 000 krooni. 12.05.2006 koostas kohtutäitur müügist laekunud tulemi jaotamise akti nr
  5. Akti kohaselt tagastatakse võlgnikule täitemenetluses vara müügist saadud rahast pärast täitekulude katmist ja sissenõude rahuldamist järelejäänud summa viie tööpäeva jooksul alates raha jaotamisest. Tagastamisele kuuluv summa on 8 210 564,73 krooni. Raha väljamaksmiseks kohtutäituri deposiitarvelt tuli I.Sl ja J. Š kui endistel abikaasadel esitada kohtutäiturile kokkulepe raha jagamise kohta (t/lk 12). Kaebus kohtutäituri tegevuse peale
  6. I.S ei nõustunud kohtutäituri koostatud tulemi jaotamise aktiga ning esitas selle peale kaebuse, paludes temale tagastada kinnistu omandi osa (1/2) müügist saadud 6 400 000 krooni. Kaebust põhjendas ta asjaoluga, et kinnistu oli abikaasade ühisomand ja I. S oli laenu, mille täitmiseks kinnistu müüdi, käendaja. 2 Kohtutäituri otsus
  7. Kohtutäitur jättis 12.06.2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et I.S ja J. Š olid müüdud kinnisasja ühisomanikud. Nende osad ühisomandis olid kindlaks määramata. Lähtuvalt perekonnaseaduse (PKS) § 18 mõttest on ühisvara jagamise õigus abikaasadel endil või kohtul. Kohtutäituril ei ole õigust teha otsustusi, millised puudutavad abikaasade osade suurust ühisvaras. Kohtutäiturile ei ole esitatud ühisvara jagamise kokkulepet ega vastavat kohtulahendit. I.S kaebuse nõue ja põhjendused
  8. I.S palus Harju Maakohtule esitatud kaebuses kohtutäitur K.Pi 12.06.2006 otsuse tühistada, lõpetada seadusliku aluseta raha hoidmine kohtutäituri kontol ning tagastada temale kinnistu müügist saadud 6 400 000 krooni. I. S leiab, et kohtutäituri otsus arvestada tulemi osa kui endiste abikaasade ühisvara, eirates laenaja ja käendaja vahekorda ning müüdud kinnisasja omandiseisundit, on väär ning vastuolus seadusega. Kohtutäitur on ületanud oma kompetentsi, jättes I. Sle kui käendajale kinnistu müügist saadud raha seadusliku aluseta tagastamata. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
  9. Harju Maakohtu 15.09.2006 määrusega jäeti I.S kaebus kohtutäituri 12.06.2006 otsuse peale rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 57 kohaselt tagastatakse täitemenetluses vara müügist saadud rahast pärast täitekulude katmist ning sissenõude rahuldamist ülejäänud summa võlgnikule viie tööpäeva jooksul alates raha jaotamisest. Müüdud kinnistu x oli I.S ja J. Š ühisomand. Seega ühisomandi müügist kohtutäituri deposiitarvele laekunud ning pärast täitemenetluskulude katmist ja sissenõude rahuldamist järelejäänud raha tuleb käsitleda samuti I.S ja J. Š ühisomandina. Vastavalt PKS § 18 lg-le 3 jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel ning sama paragrahvi 5.lõike kohaselt vaidluse korral jagab ühisvara kohus ühe või mõlema poole nõudel. Seega vastab tulemi jaotuse akt seaduses sätestatule. Seadus ei anna kohtutäiturile õigust ühisvara jagamiseks või abikaasade osa suuruse kindlaksmääramiseks ühisvaras. Seega toimis kohtutäitur K. P vastavuses seadusega, kui nõudis järelejäänud raha väljamaksmiseks võlgnikelt kokkuleppe esitamist osade suuruse kohta. Asjaolu, et AS S ja J. Š vahelises võlaõiguslikus suhtes oli hageja käendaja, ei oma antud vaidluses tähtsust. Määruskaebus ja selle põhjendused
  10. I.S palus maakohtu määruse tühistada, tühistada kohtutäitur K. Pi 12.06.2006 otsus käendaja I.S kaebuse rahuldamata jätmises, lõpetada kohtutäituri poolt ilma seadusliku aluseta (täitedokumendita) raha hoidmine oma kontol ja tagastada käendajale I.Sle kinnistu x omandi osa (1/2) enampakkumise müügist saadud raha 6 400 000 krooni. Määruskaebuses esitab I.S samad põhjendused, mis ta esitas kohtule esitatud kaebuses kohtutäituri 12.06.2006 otsuse peale.
  11. Esimese astme kohus võttis 13.10.2006 määruskaebuse menetlusse ja jättis selle samal päeval rahuldamata, edastades selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused 3
  12. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel uueks lahendamiseks määruse teinud kohtule olenemata määruskaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest, kuna asja lahendamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa määruse tühistamise.
  13. Alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 475 sätestab hagita asjad. Nimetatud paragrahvi 1.lõike p 15 järgi on hagita asjad muuhulgas ka kaebused kohtutäituri otsuse peale. Hagita asjas on menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (TsMS § 198 lg 1 p 2). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3 sätestab, et kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse. Eeltoodust järeldub üheselt, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse asjas on puudutatud isikuks ka kohtutäitur, kelle otsust on vaidlustatud. Kuna käesolevas asjas on kaebus esitatud I.S ja J. Š ühisvaraks olnud kinnistu realiseerimisest saadud tulemi jaotamise akti (raha väljamaksmise) peale, leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikuna oleks pidanud menetluses osalema ka J. Š. Maakohus nimetatud isikuid menetlusse ei kaasanud.
  14. Kuna kohus menetles kaebust kohtutäituri otsuse peale puudutatud isikuid kaasamata, rikkus ta sellega oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtul ei ole võimalik seda rikkumist kõrvaldada, mistõttu tuleb asi saata uueks lahendamiseks määruse teinud esimese astme kohtule. M. Klaar T. Kollom A. Tänav

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.