KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1620 Haldusasi A.K (K) kaebus Pärnu Vangla direktori 26.05.2006 käskkirja nr 49 õigusvastaseks tunnistamise ja 6500 krooni moraalse kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25.10.2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 25.10.2006 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A.K esitas 15.08.2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Pärnu Vangla direktori 26.05.2006 käskkiri nr 49 ja välja mõista Pärnu Vanglalt ebaseadusliku kartserisse paigutamisega tekitatud mittevaraline kahju 6500 krooni. Koos kaebusega esitas A.K taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabiks ning taotluse Pärnu Vanglalt dokumentide väljanõudmiseks. Tallinna Halduskohtu 25.10.2006 määrusega haldusasjas nr 3-06-1620 jäeti A.K kaebus käiguta ning riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata. Kaebus ei vastanud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 10 sätestatud nõuetele. Kaebusele ei olnud lisatud vaidlustatud haldusakti ning kaebuses märgitud Justiitsministeeriumi vaideotsust. Kohus palus A.Kl tulenevalt riigivastutuse seaduse § 9 lg-st 1 selgitada, milles seisnes vastustaja tegevuse süülisus. Kahju hüvitamise nõuete puhul on riigilõiv 3 % taotletavast summast. Avaldaja on riigilõivu tasumisest vabastamise taotluses märkinud, et viibib vanglas ja on seetõttu maksevõimetu. Kaebusele lisatud väljavõttest nähtub, et 01.08.2006 oli avaldaja kontol 351 krooni ja 95 senti. 3-06-1620 Pärnu Vangla 23.10.2006 õiendist nähtub, et 20.10.2006 laekus A.K arvele 2000 krooni ja 30 % on võimalik sellest kasutada. Seega ei saa teha järeldust, et kaebaja oleks maksejõuetu. Esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks ei ole üheseltmõistetav ega selge ning see ei ole kooskõlas riigi õigusabi seaduse §-dega 12 ja
- Taotlus riigi õigusabiks peab olema põhjendatud ning vastavalt vormistatud. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES Määruskaebuses palub A.K vabastada end riigilõivu tasumisest, sest kaebuse esitamise ajal oli ta maksejõuetu. Hetkel, kui halduskohus kontrollis, oli kaebaja isiklikul arvel raha. Kuid tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kohus kontrollis rahaliste vahendite olemasolu alles viis kuud pärast kaebuse esitamist. Tallinna Halduskohtu 07.11.2006 määrusega haldusasjas nr 3-06-1620 jäeti määruskaebus rahuldamata ning edastati see läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebajal on tulenevalt tema majanduslikust seisust käesoleval ajal võimalik riigilõivu summas 195 krooni tasuda. Kaebaja arvel oli kaebuse esitamise hetkel 350,15 krooni, millest kasutada võis ta 15 senti. Seega sel ajal kaebajal riigilõivu tasumiseks vahendeid poleks jätkunud. 20.oktoobril 2006 laekunud 2000 krooni, millest kaebajal on võimalik kasutada 30% s.o 600 krooni, võimaldab kaebajal riigilõivu tasuda. Kaebaja leiab, et taotluse lahendamisel tuleb arvesse võtta tema majanduslikku seisu kaebuse ja taotluse esitamise hetkel. Kohus lähtus riigilõivu tasumisest vabastamisest keeldumisel andmetest, mis ta sai taotluse põhjendatuse täiendaval kontrollimisel. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui kohtul endal on õigus kontrollida kaebaja majanduslikku seisu enne taotluse rahuldamisele asumist, on kohtul õigus kontrolli tulemustest lähtuda ka siis, kui selgub, et taotluse esitamise ja lahendamise vahelisel perioodil on kaebaja majanduslik seisund paranenud. Tulenevalt HKMS § 94 toimub riigi poolse menetlusabi andmine tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud korras, kui halduskohtumenetluse seadustikus pole sätestatud teisiti. HKMS § 91 lg 1 näeb ette üksnes võimaluse isiku vabastamiseks riigilõivu tasumisest juhul, kui isik on maksejõuetu. TsMS § 186 lg 5 kohaselt võib kohus menetlusabi taotlejalt nõuda esitatud andmete põhistamist või täiendavate dokumentide esitamist või nõuda teistelt isikutelt või asutustelt teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Seega on kohtul õigus iseseisvalt kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit enne taotluse lahendamisele asumist ning järelikult võib kohus lähtuda andmetest, mis näitavad kaebaja majandusliku seisundi paranemist peale taotluse esitamist. Selline seisukoht on põhjendatud, sest riigilõivu tasumisest vabastamisest keeldumine ei piira isiku maksejõulisuse korral kaebeõigust, mille tagamiseks ongi menetlusabi instituut ette nähtud. Kohus on viivitanud menetlusabi taotluse lahendamisega, kuigi mitte viis kuud, nagu kaebaja väidab. Ka viivitus kaebaja taotluse lahendamisel ei anna alust sisuliselt põhjendatud määruse tühistamiseks. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 2
(2)