KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungite toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- november 2006, Jõhvi 3-06-1216 X kaebus ÕVVT K Ida-Viru Maakonnakomisjonile ettekirjutuse tegemiseks
- oktoober 2006 X, tema esindaja Jüri Leppik ning ÕVVTK Ida-Viru maakonnakomisjoni esindaja Tiina Harjo RESOLUTSIOON 1.Rahuldada kaebus täies ulatuses. 2.Kohustada ÕVVTK Ida-Viru maakonnakomisjoni vaatama ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates läbi X poolt komisjoni 14.03.1995 otsuse nr. 25-99 muutmiseks esitatud taotlus. 3.Mõista ÕVVTK Ida-Viru maakonnakomisjonilt X kasuks kohtukuluna välja 9037 (üheksa tuhat kolmkümmend seitse) krooni. 4.Selgitada, et kohtuotsuse võib vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED ÕVVTK Ida-Viru Maavalitsuse komisjoni 14.03.1995 otsusega nr. 25-99 (t.l. 12 ja toimik nr. 05608) tunnistati omandireformi objektiks Illuka vallas asuv 52,99 ha suurune Kaivo 6 maa, endisteks omanikeks Eduard Kollo ja Johannes Kollo ning õigustatud subjektideks Elsa-Margarete Peets, Karl Kollo, Endel Kollo, Viivi Pahka, Tiiu Viroilainen, Ene Jõeveer, Elle Remmelgas, Kalvi Kurve ja X. 08.05.2006 esitas X ÕVVTK Ida-Viru maakonnakomisjonile avalduse (t.l. 10) ning palus, et nimetatud otsus võetaks uuesti menetlusse ja lubas igati kaasa aidata asjaolude selgitamisele ja dokumentide otsimisele. Komisjoni 22.05.2006 vastuses (t.l. 11) viidati jõustunud kohtuotsusele haldusasjas nr. 3-05-344 ja kohtumäärusele haldusasjas nr. 3-183/2003 ning teatati avaldajale, et uueks menetluseks puudub seaduslik alus. 19.06.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2-8) ning palus, et ÕVVTK Ida-Viru maakonnakomisjoni kohustataks alustama 14.03.1995 vastu võetud otsuse nr. 25-99 muutmise menetlust lähtuvalt tema poolt täiendavalt esitatud materjalidele. Ta märkis, et tal on 11.11.2005 õnnestunud arhiivist saada rahukohtuniku 03.03.1933 kohtuotsus hoiukorra asjas nr. 26, millega on üheselt tõendatud 17.07.1928 surnud Johannes Kollo pärijate ring. Maakonnakomisjoni 1 vastuväiteid ei pidanud ta seadusest tulenevateks, viitas Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr. 161 kinnitatud korra punkt 36, 05.02.1993 määrusega nr. 36 kinnitatud korra punkt 16, haldusmenetluse seaduse § 64 lg. 2 ja 3, § 66 lg. 1 ning leidis, et haldusakti muutmist võib õigustatud isik alati taotleda. ÕVVTK Ida-Viru maakonnakomisjoni kirjalikus vastuses (t.l. 37-38) kaebusega ei nõustutud ning paluti haldusasjas nr. 3-05-344 tehtud kohtuotsusele ja halduskohtumenetluse seadustiku § 97 lg. 2 ja 3 tuginedes menetlus lõpetada. Samas esitati ka alternatiivne taotlus kaebuse rahuldamata jätmiseks ning väideti 15.10.1929 ja 03.03.1933 kohtuotsustele viidates, et puudub dokumentaalne tõestus selle kohta, et Kaivo 6 talumaa ainsaks pärijaks oleks olnud X soovi kohaselt tema isa Richard Kollo. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema esindaja kaebuse väidete ja taotluste juurde ning esitasid 9037 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise nõude. Jüri Kolla möönis, et pole oma 08.05.2006 avaldusele mingeid lisadokumente juurde pannud, kuid põhjendas seda väitega, et 03.03.1933 kohtuotsus oli maakonnakomisjonil juba olemas. Jüri Leppik leidis, et maakonnakomisjonil olid kõik vajalikud asjaolud teada ja ta pidanuks aru saama, mida X taotleb. ÕVVTK Ida-Viru maakonnakomisjoni esindaja Tiina Harjo jäi samuti kirjalikult väidetu juurde. Ta selgitas, et kaebaja avaldusele ei peetud vajalikuks midagi täiendavalt juurde nõuda, sest aastatega on selgeks saanud, mida ta taotleb ja talle on asja korduvalt selgitatud. Kaebaja poolt esitatud kohtuotsuseid ei pidanud ta uuteks asjaoludeks ja väitis, et need olid arhiivis olemas, kaebaja lihtsalt ei esitanud neid komisjonile õigeaegselt. KOHTU PÕHJENDUSED Omandireformi käigus esitatavate avalduste läbivaatamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr. 161 kehtestatud “Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise kord”. Selle õigusakti punktides 3, 14 ja 34 kehtestatu kohaselt peab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonnakomisjon lahendama avalduste vastuvõtmise käigus tekkinud vaidlused, läbi vaatama, kontrollima ja hindama esitatud tõendeid, otsustama täiendavate tõendite kogumise vajaduse ning langetama otsustuse endiste omanike ja vara registrisse kandmise kohta. Sama korra punkti 35 kuni 01.04.2000 kehtinud redaktsiooni kohaselt võis otsusega mittenõustumisel pöörduda 10 päeva jooksul otsuse saamisest arvates maavalitsuse poole ning punkt 36 kehtestatu kohaselt on komisjoni otsuse muutmist võimalik nõuda ka siis, kui ilmnevad uued asjaolud, mis võivad seda tingida. Seega on määruseandja teinud selgelt vahet komisjoni otsusega mittenõustumise korral selle vaidlustamise ja otsuse muutmise menetluste vahel uute asjaolude ilmnemise tõttu. Viimasena nimetatud võimaluse suhtes pole ta aga kehtestanud vastava taotluse esitamisele mingeid ajalisi piiranguid ning on selgitanud, et uue asjaoluna on muuhulgas käsitletav ka uute tõendite esitamine. Käesoleva kaebuse põhjuseks olevas 08.05.2006 avalduses (t.l. 10) on X palunud ÕVVTK Ida-Viru maakonnakomisjoni, et see võtaks oma 14.03.1995 otsuse nr. 25-99 uuesti menetlusse, kuid pole midagi täpsemalt seletanud ega viidanud muule, kui Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2006 otsusele. Sellisel kujul jääb avaldus mõneti ebaselgeks. Kohtule esitatud kaebusest ja kohtuistungil antud seletustest (t.l. 5-6 ja 56) on aga võimalik üheselt aru saada, et kaebaja on saanud uue tõendi ja peab oma avaldusega silmas mitte komisjoni otsuse vaidlustamise soovi, vaid selle muutmise menetlust. Avalduses nimetatud kuupäeva kannab Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsus haldusasjas nr. 3-05-344 (t.l. 18-25), millega tunnistati Ida-Viru maavanema toiming X taotlusele vastamisel õigusvastaseks, kuid ei rahuldatud tema nõuet teha ÕVVTK maakonnakomisjonile ettekirjutus 14.03.1995 otsuse nr. 25-99 muutmise menetluse alustamiseks. Samale otsusele on oma 22.05.2005 vastuses (t.l. 11) tuginenud ka ÕVVTK Ida-Viru maakonnakomisjon, kuid vastuses esitatud põhjendustest nähtuvalt on maakonnakomisjon kohtuotsuse sisust valesti aru saanud. Ringkonnakohus leidis, et X taotluse lahendamiseks pädev haldusorgan oli ÕVVTK maakonnakomisjon ja maavanem on toiminud õigusvastaselt, kui ta jättis selle komisjonile edastamata. Kaebaja poolt nõutud ettekirjutuse 2 tegemist ei pidanud ta võimalikuks aga seetõttu, et kaebuse esemeks oli Ida-Viru Maavalitsuse toiming, mitte maakonnakomisjoni keeldumine uuendada menetlust ning ütles sõnaselgelt, et taotlus pole selles kaebuses asjakohane ja ÕVVTK maakonnakomisjoni seisukoha puudumise tõttu pole tal võimalik hinnata, kas see komisjon peab menetluse kaebaja poolt esitatud asjaolude alusel uuendama või mitte. Juba nimetatud Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr. 161 kinnitatud korra punkt 36 kohaselt peab maakonnakomisjon otsuse muutmiseks esitatud avalduse ja materjalid ilmnenud asjaolude kohta läbi vaatama ühe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates. Käesoleval juhul nähtub, et X 08.05.2006 avaldus on 22.05.2006 küll saanud komisjoni vanemkonsultandi poolt koostatud ja esimehe allkirja kandva vastuse (t.l. 11), kuid tegelikult ei ole asja komisjonis sisuliselt läbi vaadatud (t.l. 57). Seejuures on tähelepanuta jäetud ka kõik vastuses viidatud ringkonnakohtu kohtuotsuse selgitused. Nimetatud kohtuotsuses märkis ringkonnakohus muuhulgas ära talle esitatud 03.03.1933 kohtuotsuse arvestamise vajaduse ja selgitas, et juhul, kui haldusorgan ei leia menetluse uuendamiseks ja vastuvõetud haldusakti muutmiseks alust, tuleb esitada vastav selgitus. Tähelepanuta on jäänud ka ringkonnakohtu see selgitus, mille kohaselt pole menetluse uuendamise taotluse rahuldamata jätmisel asjakohane viidata komisjoni otsuse peale esitatud tühistamisnõude tagasilükkamisele halduskohtus. Halduskohtumenetluses kehtivate üldiste põhimõtete kohaselt lasuvad haldusorganil uurimise, ärakuulamise ja abistamise kohustused, mis tähendab seda, et avalduse või taotluse esitaja tegelik tahe tuleb välja selgitada, talle tuleb anda võimalus oma seisukohtade avaldamiseks ning vajaduse korral tuleb teda juhendada ja aidata. ÕVVTK maakonnakomisjonile on need kohustused pandud ka eespool juba viidatud Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr 161 kinnitatud korra punktides 3, 14, 23 ja 24 kehtestatuga. Illuka vallas asunud endise Kaivo 6 talu õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku nr. 05608 materjalidest ega muudest kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et ÕVVTK Ida-Viru maakonnakomisjon oleks püüdnud välja selgitada, mida X oma 08.05.2006 avaldusega täpselt silmas peab. Seega ei saa teda õigustada asjaolu, et selles pole konkreetselt märgitud soovi algatada 14.03.1995 otsuse nr. 25-99 menetluse uuendamine uue tõendi saamise tõttu ning, et avalduse juurde ei ole 03.03.1933 tehtud kohtuotsust lisatud. Toimiku kohaselt olid ÕVVTK IdaViru maakonnakomisjonil nimetatud otsuse tegemise ajal olemas asjaomaste isikute avaldused, perekonnaseisu dokumendid, talundilehed, aastate 1948 ja 1949 majapidamisraamatute andmeid kajastav arhiiviteatis, Endel Kollo rehabiliteerimise tõend ning arhiiviteatis Johannes ja Eduard Kolo päranduse jaotamise toimiku dokumentidega. 03.03.1993 Jõhvi jaoskonna rahukohtuniku poolt hoiukorraasjas nr. 26 tehtud otsust selles toimikus ei ole ning kohtuistungil kinnitas maakonnakomisjoni esindaja, et selle kohtuotsuse olemasolu sai maakonnakomisjonile teatavaks alles haldusasja nr. 3-05-344 läbivaatamisel Tartu Ringkonnakohtus (t.l. 57). Tähelepanuväärne on asjaolu, et toimiku nr. 05608 kohaselt esitas X komisjoni otsuse peale kaebuse juba 09.05.1995 väites, et see on Johannes Kollo maa osas vale ning palus otsuse täitmine kuni sellekohase dokumendi leidmiseni peatada. Kaebusel olevate märgete kohaselt oligi otsuse täitmine kuni 07.05.1997 peatatud, kuid toimikust ei nähtu, et komisjon oleks nõudnud X mistahes tõendite esitamist või neid ise kogunud. Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 2 alusel täies ulatuses rahuldada ning hüvitada kaebajale halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt ka kogu tema poolt riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 9037 krooni suurune kohtukulu (t.l.9 ja 52-54). Raili Randlane Kohtunik 3