← Eesti

2-02-163/14

2-02-163 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Margo Klaar, Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-02-163 Tsiviilasi Eesti Vabariigi ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Pärnu Eliisabeti Koguduse hagi A.Si, M.K, M.L, P.P, A.Si, V.M, K.Ki, G.S, K.Hi, L.Ci, L.Hi, V.Ti, I.T, S.T ja J.Ii vastu kinnistule juurdepääsutee määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  2. märtsi 2006.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.Si, M.K, M.L, P.P, A.Si, V. M, K.Ki, G.S, K.Hi, L.Ci, L. H, V.Ti ja J.Ii apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  3. september 2006.a Menetlusosalised esindajad ja nende Apellandid (kostjad) A.S (IK xxxxxxxxxxx), M.K (IK xxxxxxxxxxx), M.L (IK xxxxxxxxxxx), P.P (IK xxxxxxxxxxx), A.S (IK xxxxxxxxxxx), V. M (IK xxxxxxxxxxx), K.K (IK xxxxxxxxxxx), G.S (IK xxxxxxxxxxx), K.H (IK xxxxxxxxxxx), L.C (IK xxxxxxxxxxx), L.H (IK xxxxxxxxxxx), V.T (T) (IK xxxxxxxxxxx), J. (E) I (IK xxxxxxxxxxx) Apellantide lepinguline esindaja adv Gennadi Kull Vastustaja (hageja) Eesti Vabariik (Pärnu Maavanema kaudu), esindaja Rita Kosenkranius Vastustaja (hageja) EELK Pärnu Eliisabeti Kogudus (reg k 80211018), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Oberg RESOLUTSIOON
  4. Jätta Pärnu Maakohtu
  5. märtsi 2006.a otsus muutmata.
  6. A.Si, M.K, M. L, P.P, A.Si, V. M, K.Ki, G.S, K.Hi, L.Ci, L. H, V.Ti ja J.Ii apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtukulude jaotus Mõista A.Silt, M.Klt, M. L, P.Plt, A.Silt, V. M, K.Kilt, G.Slt, K.Hilt, L.Cilt, L. H , V.Tilt ja J.Iilt igaühelt välja kohtukulu summas 544,60 (viissada nelikümmend neli krooni kuuskümmend senti) EELK Pärnu Eliisabeti Koguduse kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Hagejate nõuded ja põhjendused
  7. Eesti Vabariigile kuulub Pärnus x asuv kinnistu. Pärnus y asuv kinnistu kuulub mõtteliste osadena 15 kaasomanikule, kellele kuuluvad korteriomandid. Nimetatud kinnistud paiknevad kõrvuti ja kinnistutel paiknevatel ehitistel on ühine sisehoov. Eesti Vabariik palus määrata tähtajatu, ajaliste piiranguteta juurdepääsu Pärnus x asuvale kinnistule vastavalt asendiplaanile üle kostjatele kuuluva kinnistu ning kanda juurdepääs kinnistusraamatusse. X sisehoovi pääseb värava kaudu, mis asub Y kinnistul. Hageja soovib kasutada talle kuuluval kinnistul asuvat hoovi sõidukite parkimiseks. Kostjad sulgesid hoovivärava ega ole nõus juurdepääsus kokku leppima. Nõude rahuldamine ei riku kostjate õigusi ega tekita neile kahju. Eesti Vabariik vajab üle kostjatele kuuluva Y kinnistu juurdepääsu ka Pärnus X hoone tehnosüsteemide ja ehituskonstruktsioonide hooldamiseks. Juurdepääsu määramine hageja nõutud viisil on põhjendatud, kuna X kinnistule on juurdepääs ajalooliselt kulgenud läbi Y kangialuse, mis on ka kõige lühem tee. Kinnistule on ka teine juurdepääs üle c kinnistu (kuulub kaheksale korteriomanikule), Ya (reformimata maa), Yb kinnistu (kuulub kuuele garaažiomanikule) ja Y kinnistu. Seega see juurdepääs koormab Y kinnistut samaväärselt ja lisaks veel teisi kinnistuid ning tee on oluliselt pikem.
  8. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pärnu Eliisabeti Kogudusele kuulub kinnistu Pärnus d, millel on sama sisehoov kostjatele kuuluva kinnistuga Pärnus Y. Kostjad sulgesid hoovivärava ja hagejal puudub juurdepääs oma kinnistule. Läbirääkimised kostjatega ei andnud tulemusi. Hageja palus määrata tähtajatu, tasulise, igapäevaselt kell 7.00–23.00 juurdepääsu Pärnus d asuvale kinnistule vastavalt asendiplaanile läbi kostjatele kuuluva kinnistu ning kanda juurdepääs kinnistusraamatusse. Ajalooliselt on juurdepääs kulgenud mööda hageja taotletud juurdepääsuteed. Hagejal on piiratud hoonest hoovi pääsemine ühe madala ukse kaudu. Hagejal on vajadus hoovi pääseda ka sõidukitega. Hoones asuvad ruumid plaanil 9-13 ja 33-40 on hageja andnud üürile ja ruume 15-32 kasutatakse hageja ettevõtluses, milleks on majutusettevõtte teenused. Hageja üürnikel, kes kasutavad ruume 33-40, on vajalik pääseda sõidukitega hoovi kauba peale ja mahalaadimiseks, ruumide 38-40 kasutajatel ei ole kauba peale ja mahalaadimiseks muud võimalust, kui hoovi avaneva ukse kaudu või hoovi avanevate akende kaudu. Hagejal on oma majutusettevõtte teenindamiseks vajalik kauba peale ja mahalaadimine sõidukitelt hoovi avaneva ukse kaudu. x ja d tänavale avanevate uste kaudu ei ole see võimalik, kuna uste ees asuval avalikul sõidu- või kõnniteel ei ole liikluskorralduslikult võimalik sõiduteel isegi peatuda. Ainsaks kohaks, kus hotelli külastajad saavad parkida, on kinnistul asuv hoov. Parkimine hoone ees ei ole mõistlik, arvestades liikluskorraldust ja kriminogeenset olukorda, päevasel ajal on parkimine tasuline. Hageja hoone keldris asuvad laoruumid, mida kasutatakse 2

(9)ehitusmaterjali hoidmiseks. Materjalide keldrisse paigutamiseks ja sealt äraviimiseks on ainuke võimalus hoone hoovist keldrisse viiva trepi kaudu. Keldrisse viib trepp ka hoone seest, kuid suuremate esemete kandmine selle trepi kaudu ei ole võimalik. Hageja omandis on 2 sõidukit, mille parkimiseks on vajalik hoovi kasutamine. Juurdepääs hoovi peab olema tagatud igapäevaselt kell 07.00-23.
  1. Teine juurdepääs koormaks c kinnistut, Yb kinnistut ja moodustatavat Ya kinnistut, samuti kostjate kinnistut samaväärselt kui taotletav juurdepääs. Ööpäevas 10-15 sõiduki sisenemine hoovi läbi kostjate kinnisasja ei saa tekitada sellist müra ja heitgaase, et see kahjustaks kostjate elamistingimusi. Hagejale juurdepääsu võimaldamine ei takista laste mängimist hoovis, sõidukite pääsemiseks hoovi läbiksid sõidukid kostjate kinnistul vaid 3m laiuse kinnistu osa. Laste mängimine hoovis oleks oluliselt piiratud, kui hoovi juurdepääsuks kasutataks teist viidatud juurdepääsu. Hageja huvid oma kinnistu sisehoovi kasutamiseks on kaalukamad, kui kostjate huvid mõningate ebamugavuste talumiseks. Hageja on nõus tasuma juurdepääsutee kasutamise eest mõistliku tasu. Kostjate vastuväited
  2. Kostjad hagisid ei tunnistanud. Seadusest ei tulene, et juurdepääs kinnistule tähendab sinna pääsemist autoga. Juurdepääs kitsendaks oluliselt kostjate õigusi. Hagejad ei tõendanud hoovis autode parkimise vajadust. Hagejatel on oma kinnistule juurdepääs, kuna kinnistud asuvad avalike teede ääres. X hoovi pääseb läbi hoone, autode parkimiseks on maavalitsusel c tänaval liiklusmärgiga reserveeritud 10 parkimiskohta. Kohtule esitatud fotodelt on näha, et hoovis pargivad ka võõrad autod ja kui hoov jääb avatuks ei ole tagatud kostjate turvalisus. Kui Pärnu Maavalitsuse töötajad pargivad oma autod hoovi, ei jää autodel manööverdamise võimalust. Hagejate väide, et ajalooliselt on taotletav juurdepääs kulgenud läbi Y kangialuse, ei oma asjas tähtsust. Kostjad soovivad oma kinnistu piirdeaiaga piirata ja arendada krundi haljastust. Kostjate lastel peab olema mängimiseks turvaline koht. Hagejad on ümberehituse käigus likvideerinud osa uksi hoovi poole, mis annab alust kohaldada AÕS § 156 lg-t 3, kuna hagejad on ise vähendanud oma juurdepääsu võimalusi kinnistu hoovi. EELK Pärnu Eliisabeti Kogudusel on samuti üks uks hoovi, jääb arusaamatuks, miks see on ebapiisav. Hoonel on veel hoovipoolseid uksi. Kõikidesse ruumidesse pääseb d tänava ja x tänava poolsetest ustest. Hageja ei tõendanud oma ja rentnike vajadusi kauba maha- ja pealelaadimiseks. Hageja väide, et x tänaval ei ole kauba mahalaadimine liikluskorralduslikult võimalik, ei vasta tõele. Peatumine ei ole nimetatud kohas keelatud. Parkimise probleemi on võimalik vastavate liiklusmärkidega lahendada. Kui hoov jääb avatuks, ei taga keegi seal turvalist parkimist. Suuremate materjalide toomiseks on vaja suuremat sõidukit, mis ei mahu läbi kangialuse ja tuleb kasutada teist juurdepääsuteed. Hagejatel on võimalik juurdepääs mujalt kui kostja kinnisasjalt ning teine juurdepääs ei koorma kostjate kinnistut sama palju nagu väidavad hagejad. Teine juurdepääs koormab kostjate kinnistut 70 m2 ulatuses ja teisi kinnistuid mitteoluliselt ja sealt saavad liikuda ka suuremad autod. Juurdepääsu tasu määratakse selle eest, et kostjad peavad taluma ebamugavusi nagu oma sõiduautodega manööverdamise piiratus, liigne müra ja heitgaasid, asfaldi taastamine, koristamine, laste piiramine nende mängimisel hoovis. Kostjatel võib tekkida vajadus paigaldada tõkkepuu elektronjuhtimisega või palgata valvur. Kui kohus peab vajalikuks määrata hagejatele juurdepääs, peaks Eesti Vabariik tasuma igale korteriomanikule 500 krooni aastas ja teine hageja 750 krooni aastas alates hagi tagamise määruse jõustumisest, so 10.06.
  3. Menetluse käik
  4. Pärnu Maakohus rahuldas 09.03.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-459/2003 hagi osaliselt (tl 129- 151). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 12.11.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-2/1177/03 Pärnu Maakohtu otsuse osaliselt ja muutis otsust (tl 152- 154). Riigikohtu tsiviilkolleegium 3
(9)otsusega 3-2-1-33-04 tühistas 30.03.2004 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks (tl 155- 161). Tallinna Ringkonnakohus 02.07.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-2/669/04 tühistas Pärnu Maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsuse põhjendused
  1. Pärnu Maakohus rahuldas hagid osaliselt. Kohus määras Eesti Vabariigile (Pärnu Maavalitsuse kaudu) sõidukitega tähtajatu juurdepääsu Pärnus X kinnistule (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr xxxxx) tööpäevadel kella 7.00–18.00 ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pärnu Eliisabeti kogudusele sõidukitega tähtajatu juurdepääsu Pärnus c kinnistule (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr xxxxx) igapäevaselt kella 7.00–21.00 vastavalt asendiplaanile üle A.Sile kuuluva Pärnus Y-1 asuva 849/9541 mõttelise osa kinnistust, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr xxxxxx; üle M.Kle kuuluva Pärnus Y asuva 779/9541 mõttelise osa kinnistust, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr xxxxxx; üle M. L kuuluva Pärnus Y asuva 771/9541 mõttelise osa kinnistust, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr xxxxxx; üle P.Ple kuuluva Pärnus Y asuva 568/9541 mõttelise osa kinnistust, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr xxxxxx; üle A.Sile ja V. M kuuluvale Pärnus Y asuva 855/9541 mõttelise osa kinnistust, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr xxxxxx; üle K.Kile kuuluvale Pärnus Y asuva 781/9541 mõttelise osa kinnistust, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr xxxxxx; üle G.Sle kuuluvale Pärnus Y asuva 778/9541 mõttelise osa kinnistust, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr xxxxxx; üle K.Hile kuuluvale Pärnus Y asuva 863/9541 mõttelise osa kinnistust, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr 680105; üle L.Cile kuuluvale Pärnus Y-9 asuva 863/9541 mõttelise osa kinnistust, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr xxxxxx; üle L.Hile kuuluvale Pärnus Y asuva 784/9541 mõttelise osa kinnistust Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr xxxxxx; üle V.Tile, I. T ja S. T kuuluva Pärnus Y asuva 783/9541 mõttelise osa kinnistust, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr xxxxxx; üle J. I (E. I) kuuluva Pärnus Y asuva 867/9541 mõttelise osa kinnistust, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna reg.osa nr xxxxxx. Kohus määras kanda juurdepääs kinnistusraamatusse märkustena. Kohus määras, et Eesti Vabariigil (Pärnu Maavanema kaudu) tuleb maksta igale korteriomanikule tasu juurdepääsu kasutamise eest 150 krooni aastas alates 10.06.2002 ning EELK Pärnu Eliisabeti Kogudusel maksta igale korteriomanikule tasu juurdepääsu kasutamise eest 300 krooni aastas alates 10.06.
  2. Kohus määras kanda tasu maksmise kohustus ja suurus kinnistusraamatusse märkusena. Kohus mõistis A.Silt, M.Klt, M. Llt, P.Plt, A.Silt, V. Mlt, K.Kult, G.Slt, K.Hilt, L.Cilt, L.Hilt, V.Tilt, I. Tilt, S. Tilt ja J.Iilt igaühelt kohtukulu summas 1076,45 krooni EELK Pärnu Eliisabeti Koguduse kasuks.
  3. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kuulub Eesti Vabariigile Pärnus X asuv kinnistu. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Pärnu Eliisabeti Kogudusele kuulub Pärnus c asuv kinnistu. Pärnus Y asuv kinnistu kuulub mõtteliste osadena viieteistkümnele kaasomanikule, kellele kuuluvad 12 korteriomandit. Nimetatud kinnistud asuvad kõrvuti ja kinnistutel paiknevatel ehitistel on ühine sisehoov. Kinnistute c ja X hoovi pääseb läbi hoonete, mis paiknevad avaliku tee ääres. Hoovile on kaks juurdepääsuteed, millest taotletav läbib kostjate kinnistut ja teine juurdepääsutee läbib samuti kostjate kinnistut ning ka d kinnistut, Yb kinnistut ja Ya reformimata maad. Kostjate viidatud teine juurdepääsutee ei ole kostjatele vähem koormav kui taotletav tee, kuna läbib kostjate kinnistut sama suures ulatuses (paikvaatluse fotod 1-3 tl 248-249). Teine tee läbib kostjate kinnistut hoone tagant, kus kostjad ise sõidukeid ei pargi ja kus oleks võimalik haljastust rajada, nagu kostjad soovivad. Taotletav tee läbib kinnistut hoone kõrvalt, mis on asfalteeritud ja kus ka kostjad ise pargivad. Teine tee läbib veel kahte kinnistut ja ühte 4
(9)reformimata maad. Kostjad avaldasid kohtuistungil, et nad ei ole nõus, et hagejad kasutaksid teist juurdepääsuteed (tl 235, 282). Seega teise juurdepääsutee kasutamine on kostjatele ja ka teiste kinnistute omanikele, mida tee läbib, rohkem koormav kui taotletava tee kasutamine. Teine tee möödub garaažide eest ja seal sõitmine takistab garaažiomanikel manööverdamist ja garaažide kasutamist. Taotletav tee on ka kõige lühem.
  1. Hageja Eesti Vabariik pääseb kinnistul (X) asuvasse hoovi läbi kahe ukse (paikvaatluse fotod nr 5 ja 6, tl 250) ja ühe ukse kaudu hoovi pääsemiseks peab eelnevalt läbima hageja poolt Eesti R stuudiole rendile antud ruumid. Paikvaatluse fotol nr 5 teisest uksest saab siseneda soojasõlme, millel puudub läbipääs hoonesse. Hagejate kinnistutel asuvatesse hoovidesse peaks hageja pääsema ka teisiti kui läbi hoone sh soojasõlme kasutamiseks ja kuna hoone asub kesklinnas, kus parkimine hoone tänava ääres on tasuline ja antud hoovis on võimalik parkida, siis ka sõidukite parkimiseks. Hoones asub Pärnu Maavalitsus, kus on palju töötajaid ja kuna Pärnu Maavalitsuse tööaeg on tööpäevadel kell 8.00-17.00 tuleks maavalitsuse töötajatele ja rentnikele tagada juurdepääs tööpäevadel so tööpäevadel tund enne tööpäeva algust ja tund pärast tööpäeva lõppu, so kell 7.00–18.
  3. Hageja EELK Pärnu Eliisabeti Kogudus pääseb kinnistul (c) asuvasse hoovi läbi kahe ukse (paikvaatluse foto nr 6 valge uks, tl 250 ja foto nr 18 tl 256), mis on madalamad kui standardmõõtmetega uksed. Üks ustest on keldriuks. Samuti on uks, mille läbipääs on suletud ja ukse trepp lammutatud (paikvaatluse foto nr 18, tl 256). Läbi ühe ukse (paikvaatluse foto nr 18, tl 256) pääseb rendiruumidesse ja sealt edasipääs hoonesse puudub. Seega peaks c hoone hoovi pääsema ka teisiti kui läbi hoone sh sõidukite parkimiseks. Hoones asub majutusettevõte, mille kliendid vajavad parkimiskohti, samuti töötavad hoones isikud ja rentnikud. On ilmne, et kui majutusettevõttel puudub parkimisvõimalus, vähendab see klientide arvu. Hoone tänava ääres on parkimine tasuline. Hoones asuvatesse ruumidesse nr 38–40 pääseb ainult hoovi kaudu. Hoonete sisehoov on asfalteeritud ja kohandatud parkimiseks. Kuna EELK Pärnu Eliisabeti Koguduse hoones paikneb majutusettevõte ja juurdepääs on vajalik hageja ja hosteli külastajate sõidukite parkimiseks, tuleb juurdepääs võimaldada igapäevaselt kell 7.00-21.
  4. Taotletavat juurdepääsu hoovi on kasutatud ajalooliselt aastakümneid.
  5. Kostjatel on eluruumid Pärnus Y. Taotletava juurdepääsutee kasutamine hagejate poolt ei ole kostjatele väga koormav. Elamu, kus kostjad elavad, asub kesklinnas ja elamu ees on tänav, mida pidevalt läbivad sõidukid. Taotletava juurdepääsutee kasutamisega hagejate poolt, arvestades sõidukite arvu, millel on võimalik hoovis parkida, ei saa tekkida sellist müra ja heitgaase, mis kostjaid oluliselt rohkem segaksid. Lastel ei ole võimalik antud juurdepääsuteel mängida ega kostjatel sinna haljastust rajada, kuna seal pargivad kostjate endi sõidukid ja hagejate ja kostjate hoov on selleks otstarbeks kohandatud. Juurdepääsutee kasutamine ei saa oluliselt piirata kostjate sõidukite manööverdamist, kuna hagejate sõidukid pargivad oma hoovialal ja kostjate sõidukid oma hoovialal. Kui kesklinnas on kinnistu, kus sisehoov on parkimiseks kohandatud, pole mõistlik, et hoovi ei saa selleks otstarbeks kasutada ja tuleb igapäevaselt parkimise eest tasuda parkimistasu.
  6. Kostjate väitel sõidavad hoovi ka võõrad autod ja pargivad seal. Seda on võimalik korraldada värava paigutamisega juurdepääsutee ette, nagu on teisel juurdepääsul ja poolte kokkuleppel värava avamise ja sulgemise korraldamisega, millest on huvitatud mõlemad pooled.
  7. Hagejate huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle kostjate kinnisasja üles kostjate huvi oma kinnisasja kasutamise keelamise vastu.
  8. Vastavalt AÕS § 156 lg-le 1 on koormatud kinnisasja omanikel õigus saada juurdepääsu talumise eest õiglast hüvitust. Arvestades asjaolusid oleks mõistlik hüvitis iga korteriomanikule 450 krooni aastas, millest Eesti Vabariik peaks tasuma 150 krooni igale korteriomanikule ja kuna EELK Pärnu Eliisabeti kogudusele on võimaldatud juurdepääs ajaliselt suuremas ulatuses sh 5
(9)nädalavahetustel, siis 300 krooni igale korteriomanikule aastas. Kuna tasu määratakse korteriomanikele ebamugavuste talumise eest, on põhjendatud määrata tasu igale korteriomanikule võrdses suuruses, mitte vastavalt omandi osa suurusele. Tasu tuleb määrata ajast, mil hagejad kohtumääruse alusel juurdepääsu üle kostjate kinnisasja kasutavad ja mis ajast kostjad tasu nõuavad, so alates 10.06.
  2. Hagejate nõudel tuleb kinnisomandi kitsendus juurdepääsu kujul kinnisasjale kinnistusraamatu kaudu kolmandatele isikutele kehtivaks muuta kinnistusraamatusse kantava märkusega. Vastavalt kostjate soovile tuleb ka tasu saamise õigus kanda kinnistusraamatusse. Apellatsioonkaebuse põhjendused
  3. A.S, M.K, M.L, P.P, A.S, V. M, K.K, G.S, K.H, L. C, L.H, V. T, I. T, S. T ja J.I esitasid otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid otsuse tühistada juurdepääsutee asukoha määramise ja kinnistu koormamise eest tasu määramise osas ning palusid saata asja selles osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kui kohus ei saada asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, määrata, et juurdepääsutee hakkaks kulgema pärast kangialusest sisenemist koheselt paremat kätt mööda Eesti Vabariigile kuuluvat territooriumi kuni EELK Pärnu Eliisabeti koguduse hoovini.
  4. Kohus rahuldas EELK Pärnu Eliisabeti koguduse hagi nii, et juurdepääsutee kulgeb täies ulatuses ainult apellantidele kuuluvat kinnistut mööda. Selline juurdepääsutee on kostjatele liialt koormav. Eesti Vabariigile kuuluva kinnistu pikkus sisehoovis kuni kinnistu piirini on 7m ning kostjatele kuuluva osa pikkus 6,20m. Eesti Vabariik märkis Pärnu Maakohtu 09.06.2003 otsuses, et nende poolt kasutatavate autode pikkus ei ületa 4,79m ja laius 2,5m. Seega, kui hageja pargib auto oma territooriumile, jääks piirini veel 1,41m, mis ei ole piisav, et auto saaks seal liikuda. Eesti Vabariigil jääks piirini 2,21m. Vastaspooltele pargitud autode vahemaa oleks 3,62m. 3,62m laiusel alale mahub sõiduauto vabalt liiklema. Kui autod on pargitud kõrvuti, ei ole võimalik parkimiskohast välja manööverdada. Välja manööverdamiseks oleks vajalik 5,79m. Kui auto pargitakse hoonega risti, puudub teisel hoovi kaasomanikul võimalus oma autot parkida. Eesti Vabariik ei märkinud 09.06.2003 Pärnu Maakohtu otsuses, et juurdepääs oleks vajalik seoses hoone teenindamisega. Eesti Vabariigi selgitusest nähtub, et juurdepääs on vajalik Pärnu Maavalitsuse töötajatele lisaväärtuste ja mugavuste loomiseks (tasuta parkimine) ja rentnikele paremate tingimuste loomiseks.
  5. Kuna Eesti Vabariigil endal puudub vajadus hoovi kasutada, tuleb juurdepääs lahendada viisil, mis kahjustab kõige vähem kostjate huve. Eesti Vabariigile tuleb tagada juurdepääs oma kinnistule läbi d, Ya, Yb ja Y kinnistute. Taoline juurdepääs koormab Y kinnistut kõige vähem, kuna siis saavad nii Eesti Vabariik kui ka EELK Pärnu Eliisabeti kogudus hoovi sisse sõita sama teed pidi, kuid EELK Pärnu Eliisabeti kogudus ei pea kasutama oma kinnistule pääsemiseks kostjatele kuuluvat kinnistut enam, kui pärast hoovi sisenemist keerates koheselt vasakule, jõudes nii koheselt oma kinnistule. Sama teed saab kasutada ka Eesti Vabariik. Eesti Vabariigil on vajalik sõita otse, jõudes nii koheselt oma kinnistule. Kostjate pakutud lahend ei ole samaväärne kohtu pakutud lahendiga. Kostjate pakutud lahend ei võta kostjatelt võimalust parkida talle kuuluvaid sõidukeid oma kinnistule, segamata seejuures EELK Pärnu Eliisabeti koguduse juurdepääsu oma kinnistule.
  6. On arusaamatu, miks kohus leidis, et EELK Pärnu Eliisabeti kogudusele juurdepääsu oma kinnistule peavad tagama ainult kostjad oma kinnistu arvelt. Kohus oleks saanud lahendada EELK Pärnu Eliisabeti koguduse kinnistule juurdepääsu viisil, et see kulgeks mööda Eesti Vabariigile kuuluvat kinnistut pärast kangialusest väljumist või riivaks mõlemat kinnistut. EELK Pärnu Eliisabeti kogudus ei esitanud hagi alternatiivse kinnistule juurdepääsu nõudes ei Ya 6
(9)kinnistu omanike vastu ega Eesti Vabariigi vastu ega Eesti Vabariik Ya kinnistu omanike vastu lähtuvalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-33-04 antud juhistest.
  1. Maakohtu määratud hüvitis ei ole proportsionaalne. Eesti Vabariik vajab kostjatele kuuluvat kinnistut, et luua mugavusi oma rentnikele ja külalistele. Õiglane tasu juurdepääsu eest on 519,20 krooni kummaltki hagejalt kuus igale kostjale, arvestades asjaolu, et parkimise tund d tänaval maksab 5 krooni. Tasu kinnistule juurdepääsutee tagamise eest peab olema sõltuvuses linna määratud parkimise tasudest. Kui parkimistasu tühistatakse, tuleks hind siduda Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammääraga ja peaks moodustama 1/6 kuupalga alammäära. Kuna kostjatele tehakse hagejate poolt hoovi kasutamine võimatuks, ei oma tähtsust, et ühe hageja poolt on juurdepääsutee avatud pikemat aega kui linnas kehtestatud tasuline parkimise aeg.
  2. Kohtukulude väljamõistmise kohtu määratud viisil ei ole õigustatud. Õigusabikulude määramisel tuleb lähtuda hagi hinnast. Tegemist on perioodiliste maksete määramisega ning vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 tuleb igalt kostjalt välja mõista 45 krooni. Vastused apellatsioonkaebusele
  3. Eesti Vabariik Pärnu maavanema kaudu ning EELK Pärnu Eliisabeti kogudus ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palusid jätta selle rahuldamata. Eesti Vabariik märkis, et apellandid on kohtuistungil korduvalt avaldanud, et nad ei ole nõus ka teise (d, Ya, Yb ja Y kinnisasju läbiva) juurdepääsutee kasutamisega vastustajate poolt. Sõidukite paiknemine sisehoovis tähistatud parkimisaladel on lahendatud ja korraldatud selliselt, et loodud on piisavad võimalused autodele nii parkimiseks kui ka manööverdamiseks. Põhjendamatu on apellantide ettepanek juurdepääsutasu suuruse kohta. Mõistlik ega asjakohane ei oleks seada tasu suurust sõltuvusse Pärnu linna poolt kehtestatud parkimistasudest. EELK Pärnu Eliisabeti kogudus ei nõustunud apellatsioonkaebuse väitega, nagu kulgeks kohtu poolt aluseks võetud asendiplaani kohaselt juurdepääs täies ulatuses ainult apellantidele kuuluvat kinnistut mööda. Pärast kangialuse läbimist liiguvad sõidukid tegelikkuses peaaegu võrdses ulatuses nii apellantide kui Eesti Vabariigi kinnistuid mööda. Asendiplaanil on märgitud üksnes apellantide kinnistuid puudutav osa seetõttu, et Eesti Vabariik ei ole avaldanud, nagu kavatseks ta teha EELK Pärnu Eliisabeti kogudusele takistusi oma kinnisasja osalisel läbimisel. Maakohus määras õigesti ka juurdepääsutasu suuruse. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
  4. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks apellatsioonkaebuses taotletud osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Pärnu Maakohtu
  5. märtsi 2006.a otsus muutmata.
  6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellandid ei ole taotlenud maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus määras hagejatele sõidukitega tähtajatu ja kellaajaliselt piiritletud juurdepääsu üle apellantidele kuuluvate mõtteliste kinnistuosade. Apellatsioonkaebuses vaidlustatakse juurdepääsutee kulgemine apellantide kinnistuosadel vastavalt asendiplaanile ning väljamõistetud juurdepääsutasu suurus.
  7. Ringkonnakohus ei nõustu apellantide seisukohaga, nagu oleks kohtu poolt määratud juurdepääsutee asendiplaanilt nähtuval kujul apellantidele liialt koormav seetõttu, nagu kulgeks juurdepääsutee pärast kangialuse läbimist täies ulatuses üksnes mööda apellantidele kuuluvaid kinnistuosi. Nii kõnealuselt asendiplaanilt (t III kd lk 266) kui ka Y keldrikorruse plaanilt (t III kd 7
(9)lk 220) nähtuvalt on kangialuse laiuseks 3,46 (3,47) m, mille sisse kuulub ka müür vastu X hoonet. Kui asendiplaani kohaselt on juurdepääsutee laiuseks sissesõidul kogu kangialuse laius, siis pärast kangialuse läbimist väheneb juurdepääsutee laius kangialuse osaga võrreldes 2/5 kuni 1/2 (40 – 50 %) võrra. Seega kulgeb juurdepääsutee asendiplaanil märgitud kitsamal osal apellantide kinnistuosadel ligikaudu üksnes 1,7 kuni 2 m laiuses ulatuses. Toodud ulatus on aga ligikaudne ega tähenda apellantide jaoks keeldu parkida oma hooviosale sõiduautosid, mille pikkus ületab 4,2 m. Kolleegium nõustub vastustajatega selles, et asendiplaanil või muul plaanil ega ka tegelikkuses ei ole juurdepääsu määramisel võimalik ega mõistlik märgistada juurdepääsutee täpse kulgemise piire sentimeetrite täpsusega. Maakohtu poolt aluseks võetud asendiplaanilt nähtuv juurdepääsutee võimaldab piisava selgusega kindlaks teha, missugust osa apellantide kinnistuosadest juurdepääs hõlmab; samuti võimaldab sel viisil määratletud juurdepääs parkida apellantidel sõidukeid oma kinnisasjal ning sõidukitega manööverdada. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt TsÜS §-le 138 tuleb õigussuhte osalistel oma tsiviilõiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ega selliselt, et õiguse teostamise eemärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Ka AÕS § 156 mõttest tulenevalt peavad naaberkinnisasjade omanikud käituma teineteise huve arvestaval viisil ning hoiduma vastastikku pahausksest käitumisest kinnistute kasutamisel.
  1. Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, et EELK Pärnu Eliisabeti Kogudus pöördus hagiga juurdepääsutee määramiseks kohtusse üksnes kostjate (apellantide) vastu, mitte aga Eesti Vabariigi (Pärnu maavalitsuse kaudu) vastu, ehkki oma hooviosale pääsemiseks võib Pärnu Eliisabeti Kogudusel olla vajalik läbida osaliselt ka Eesti Vabariigile kuuluvat maatükki. Pärnu Eliisabeti Koguduse ning Eesti Vabariigi (Pärnu maavalitsuse kaudu) vahelised suhted neile kuuluvate ehitiste ühise sisehoovi kasutamisel ei ole käesoleva vaidluse esemeks ega mõjuta kostjate (apellantide) kohustuse ulatust võimaldada hagejatele juurdepääs oma kinnisasjadele üle kostjatele kuuluvate kinnistuosade.
  2. Põhjendatud ei ole apellantide seisukoht, nagu tuleks Eesti Vabariigi nõue juurdepääsu võimaldamiseks jätta osaliselt rahuldamata osas, mis puudutab asendiplaanilt nähtuva juurdepääsutee hoovi poolset osa peale kangialuse läbimist. Kohtuotsusest nähtub piisava selgusega, et Eesti Vabariigile (Pärnu Maavalitsuse kaudu) määrati juurdepääs Pärnus x kinnistule ning EELK Pärnu Eliisabeti Kogudusele Pärnus c kinnistule. Seega on maakohtu otsuse põhjal ilmne, et hageja Eesti Vabariigil (Pärnu Maavalitsuse kaudu) on õigus kasutada juurdepääsu üle kostjate kinnistuosade üksnes niisuguses ulatuses, mis on vajalik Eesti Vabariigile kuuluvale kinnisasjale pääsemiseks. Maakohus ei pidanud määrama kummalegi hagejale juurdepääsuõigust eraldi asendiplaanide alusel ega eraldi märkima, et Eesti Vabariigil (Pärnu Maavalitsuse kaudu) puudub õigus kasutada seda osa juurdepääsuteest, mida vajab oma kinnisasjale pääsemiseks EELK Pärnu Eliisabeti Kogudus.
  3. Asjakohatud on apellantide väited selle kohta, nagu puuduks Eesti Vabariigil endal vajadus hoovi kasutada ning et Eesti Vabariigile tuleks tagada juurdepääs oma kinnistule läbi d, Ya, Yb ja Y kinnistute. Apellandid ei ole vaidlustanud juurdepääsu määramist maakohtu otsuses märgitud teed pidi. Kolleegium märgib siiski, et maakohus on oma otsuses kaht võimalikku alternatiivset sõidukitega juurdepääsuteed piisava põhjalikkusega võrrelnud ning langetanud põhjendatud otsuse üksnes Y krunti läbiva juurdepääsutee kasuks. Samuti on ebaõige apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kohus pööranud tähelepanu sellele, et hagejate kinnisasjadele on juurdepääs avalikult teelt olemas, kuna neil asuvad hooned piirnevad avaliku teega (tänavaga). Maakohtu otsuses (lk 6 – 7) on põhjalikult analüüsitud ka hagejate hoovipääsuvõimalusi läbi kinnisasjadel asuvate hoonete, mille tulemusena kohus on jõudnud seisukohale, et hagejatele tuleb tagada võimalus pääseda hoovi ka teisiti kui läbi hoone, sh ka sõidukite parkimiseks. Muuhulgas on kohus märkinud, et mõistlikuks ei saa pidada kesklinna tasulises parkimisalas asuva kinnistu parkimiseks kohandatud sisehoovi kasutamise välistamist kinnisasjade omanike poolt. 8
(9)
  1. Põhjendatud ei ole apellantide taotlus suurendada maakohtu poolt apellantide kasuks välja mõistetud juurdepääsutasu, sidudes tasu suuruse Pärnu linnas kehtivate parkimistasude suurusega. Eelpool (otsuse p 23) asus kolleegium seisukohale, et juurdepääsu määramine maakohtu otsusest nähtuval viisil ei muuda võimatuks apellantide poolt oma hooviosa kasutamist sõidukite parkimiseks. Ka maakohus on oma otsuses märkinud, et juurdepääsutee kasutamine ei saa oluliselt piirata kostjate sõidukite manööverdamist, kuna hagejate sõidukid pargivad oma hoovialal ja kostjate sõidukid oma hoovialal ning et hagejate poolt juurdepääsutee kasutamine ei ole kostjatele väga koormav. Apellandid ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kohtu poolt määratud juurdepääs põhjustaks neile olulist kahju või kannatusi või vähendaks märkimisväärselt nende omandi väärtust. Maakohus on juurdepääsu talumise eest hüvitise suuruse määramisel lähtunud kohtu diskretsiooniõigusest ning leidnud, et kõiki asjaolusid arvestades on mõistlik hüvitis igale korteriomanikule 450 krooni aastas, millest Eesti Vabariik tasub 150 krooni igale korteriomanikule ja EELK Pärnu Eliisabeti Kogudus 300 krooni igale korteriomanikule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga niisuguse tasu suuruse põhjendatuse osas.
  2. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti jaotanud asjas kohtukulud, mõistes igalt kostjalt välja kohtukulu summas 1076,45 krooni EELK Pärnu Eliisabeti Koguduse kasuks. Vastavalt kuni
  3. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS-le tuli juurdepääsu määramise hagi lugeda hinnata hagiks ning kohtukulude väljamõistmisel puudus kohtul alus lähtumaks apellantide poolt taotletud ja kohtu poolt osaliselt väljamõistetud hüvitise suurusest.
  4. Apellandid ning vastustaja EELK Pärnu Eliisabeti Kogudus palusid vastaspoolelt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg-test 1 ja 8 jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellandi kohtukulud tema enda kanda. TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest kohtu määratud ulatuses. Ringkonnakohtule esitatud kohtukulude nimekirjast nähtuvalt on EELK Pärnu Eliisabeti Kogudus kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulu summas 7080.- krooni. Kolleegium leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on tegemist põhjendatud õigusabikuluga, mis tuleb apellantidelt Pärnu Eliisabeti Koguduse kasuks välja mõista summas 544,60 krooni iga apellandi kohta. K. Kullerkupp M. Klaar U. Reinola 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.