2-04-1400 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Margo Klaar, Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-04-1400 Tsiviilasi H.P hagi L.V vastu 91 201,84 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- mai 2006.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L.V apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad ja nende Apellant (kostja) L.V (IK xxxxxxxxxxx) Vastustaja (hageja) H.P (IK xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Gunnar Vaikmaa RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu
- mai 2006.a otsus muutmata.
- L.V apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtukulude jaotus L.V poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Hageja nõue ja põhjendused
- Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 77 463 krooni ja viivised 13 738,84 krooni. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja 1999.a. kostja elukohas x külas x vallas Harjumaal tööettevõtu korras ehitustöid. Hageja poolt kantud tööde ja materjalide kulutustena fikseerisid pooled 141 104 krooni, millest kostja tasus 63 641 krooni. 09.02.2000 vormistas kostja võlakohustuse, millega kohustus tasuma võlgnetava summa 77 463 krooni hagejale 2000.a. veebruari jooksul. Kostja ei ole hagejale võlgnetavat summat tasunud ning on viivitanud kohustuse täitmisega 28.04.2006 seisuga 2217 päeva. Kostja vastuväited
- Kostja hagi ei tunnistanud. Pooled ei ole lepingut sõlminud ning nende vahel puudub võlasuhe. Hageja kostjale ehitustöid ei teostanud ning kostja ei ole hagejale midagi tasunud. Hageja esitatud tõendi pinnalt ei saa järeldada kostja võlgnevust hagejale. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
- Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja 91 201,84 krooni hageja kasuks. Kohus mõistis kostjalt välja riigilõivu 5750 krooni, õigusabikulud 4130 krooni ja ekspertiisitasu 1440 krooni hageja kasuks.
- Pooled sätestasid mõlema allkirju kandvas aktis selgelt, et hageja tegi 1999.a. kostjale ehitustöid ja tarnis selleks ehitusmaterjale kokku 167 602 krooni eest, millest kostja aktsepteeris 141 104 krooni suurust summat. Poolte kinnitusel tasus kostja hagejale 63 641 krooni ja 01.01.2000 seisuga on jäänud tasuda 103 961 krooni. Nimetatud kohustusest on kostja aktsepteerinud 77 463 krooni suurust summat ja kohustunud selle tasuma 2000.a. veebruari jooksul. 17.11.2005 eksperdiarvamusega leidis kinnitust, et aktil on kostja allkirjad ja käsikirjaline tekst.
- Kostja väide, et kõnealuse dokumendi näol on tegemist kostja jaoks mittesiduva hinnapakkumisega, ei ole veenev. Kostja ei selgitanud kohtule usutavalt vajadust kajastada hageja hinnapakkumises mõlema poole tahteavaldusi, kasutada selle koostamisel kõneviisi, mille kohaselt on kõnealused tööd juba tehtud, fikseerida selles kostja poolt makstud summasid ning sätestada kostjapoolne selge kohustus tasuda 77 463 krooni. Asjaolu, et tunnistajad K. M ja T. V ei suutnud kohtuistungil meenutada 1999.a. toimunud sündmusi, ei muuda kostja kohustust hageja ees ebaselgeks. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja ei ole hagejale aktis fikseeritud võlgnevust tasunud, tuleb hageja poolt teostatud tööde ja selleks kasutatud materjalide eest mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevusena 77 463 krooni.
- Hageja viivisearvestuse kohaselt on kostja viivitanud kohustuse täitmisega alates 01.03.200028.04.2006, kokku 2217 päeva ja võlgneb seadusest tulenevate viivistena 13 738,84 krooni. Kostja ei ole hageja viivisearvestust vaidlustanud. Viivisenõue kuulub TsK § 231 lg 1 alusel rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse põhjendused
- L.V (kostja) esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
- Hageja tugines hagis TsK §-le 272, st võlasuhtele, mis on tekkinud laenulepingust. Kohus tugines otsuses võlasuhte tekkimisele TsK § 355 alusel, mis reguleerib tööettevõtulepinguga tekkivaid kohustusi. Kohus rikkus otsuse tegemisel TsMS §
- Olukorras, kus hageja TsK §-le 355 ei tuginenud, lasus kohtul TsMS § 348 lg-st 1 tulenev kohustus selgitada protsessiosalistele nimetatud normi kohaldamise võimalikkust ning anda võimalus tõendada kohaldamisele kuuluva õigusnormi koosseisu kuuluvaid asjaolusid. Kohus ei ole seotud poolte esitatud õigusliku kvalifikatsiooniga, kuid seaduse kohaldamine ei saa tulla protsessiosalistele üllatusena. 2
(5)- Hageja väitis 17.03.2005 kohtuistungil, et ehitustöid tegi AS M, kelle juhatuse liige on hageja. Nõuet hagejale loovutatud ei ole. Seega ei saa hagejal olla vaidlusalust nõuet kostja vastu. Hageja väide, et ta oli peatöövõtja, ei ole tõendatud. Kostjal AS-iga M lepingulist suhet ei ole.
- Kohus järeldas ekslikult, et poolte vahel oli leping vastavalt TsK §-le
- Hageja esindaja selgitas 17.03.2005 kohtuistungil, et poolte vahel kirjalikku lepingut ei ole, tööde tegemiseks oli suuline leping. Hageja nimetas oma 28.04.2005 taotluses akti ehitustööde ja materjalide arvestuse leheks. Hageja ei põhjendanud ja kohus ei tuvastanud, mis oli suulise lepingu sisuks, millised olid kindlaksmääratud tööd, kuidas pidi tellija need vastu võtma ja millises ulatuses ning millal tasuma.
- Hageja ei tõendanud, et ta tegi töid, kulutas materjale ja inimressurssi kostjale kuuluval objektil ega seda, et kostja aktsepteeris töid ning tasus osaliselt tööde eest.
- 28.04.2005 esitas hageja taotluse, milles palus üle kuulata tunnistajad, kes pidid tõendama tööde tegemist kostjale kuuluval objektil. Kumbki tunnistajatest ei tunnistanud hageja poolt faktiliselt tehtud töid. Kohus jättis põhjendamatult nimetatud tõendid hindamata. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja ei ole kostjale kuuluval objektil töid teinud.
- Kohus järeldas ekslikult, et hageja esitatud dokumendi näol on tegemist aktiga, mille järgi on tehtud töid 167 602 krooni ulatuses ja aktsepteeritud 141 104 krooni ulatuses ning kostja on tasunud 63 641 krooni. Käsitletavast dokumendist ei saa järeldada, et see puudutaks objekti aadressil x küla x vallas Harjumaal. Ainuüksi mineviku kasutamine teksti sees ei anna alust tahte tõlgendamiseks kogu pooltevahelise õigussuhte kohta. Grammatiliselt tõlgendades ei saa järeldada, et „jäädud sisse ja saadud“ tähendaks kostja poolset tasumist. Samuti ei saa tähepaari „OK“ tõlgendada aktsepteeringuna tehtud töödele. Teksti „Nõus maksma veebruari kuu 2000 jooksul“ ei saa tõlgendada nõusolekuna lõppsumma suhtes. Tahteavalduse sisu ei ole piisavalt määratletud. Käsitletavast dokumendist on näha, et pooled vaidlevad selle üle, mis töid teha ja kui palju need peaksid maksma ning millal peaks maksma tööde eest, kui tööd on tehtud. Käsitletava dokumendi sisust ei saa välja lugeda, mis oli poolte kokkulepe.
- Tööettevõtulepingus on mõlemal poolel õigused ja kohustused. See annab tellijale õiguse mitte teha sooritust, kui kokkulepitud töid ei ole tehtud ning täitjal ei ole õigust nõuda täitmist, kui kokkulepitud eesmärk on saavutamata. Et nõuda täitmist, peavad poolte kohustused olema lepingus määratletud ja konkreetse sisuga. Kostjal puudub kohustus tasuda tegemata tööde eest ettemaksu ning töövõtjal ei ole õigus nõuda tasu veel tegemata ja vastuvõtmata tööde eest. Vastus apellatsioonkaebusele
- Vastustaja H.P vaidles apellatsioonkaebusele vastu leides, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohus ei rikkunud TsMS § 439 ega ületanud asja lahendamisel nõude piire, kuivõrd hagiavalduses toodud faktiliste asjaolude kirjeldusest on selgelt võimalik aru saada, et poolte vahel oli töövõtuleping. Hageja asus hagiavalduses seisukohale, et pooltevahelist töövõtusuhet tõendab muuhulgas hagiavaldusele lisatud akt. Samuti oli tunnistajate ülekuulamise põhjenduseks pooltevahelise töövõtusuhte olemasolu tõendamine. Vastustaja ei nõustu ka apellandi seisukohaga, nagu puuduks vastustajal nõue. Pooltevahelise lepingulise suhte olemasolu tõendava akti on allkirjastanud vastustaja ja apellant. AS M ei ole apellandiga lepingut sõlminud ega ole käesoleva õigussuhte pooleks. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
- Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu 3
(5)otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste osas tuleb arvestada ka ringkonnakohtu otsuses märgitut.
- Mõlema poole allkirju kandva akti (t lk 5) osa, milles kostja L. V on sõnaselgelt võtnud kohustuse maksta 77 463 krooni 2000.a veebruarikuu jooksul, on käsitatav võlatunnistusena TsK § 272 lg 3 tähenduses. Vastavat osa aktist tuleb käsitada nn deklaratiivse võlatunnistusena, mille sisuks on olemasoleva kohustuse kinnitamine. Nii on võlatunnistuses märgitud summa 77 463 krooni selgelt seostatav aktist nähtuva pooltevahelise võlasuhtega, mille kohaselt hageja on teinud 1999.a jooksul kostjale ehitustöid ja tarninud selleks ehitusmaterjale kokku 167 602 krooni eest, millest kostja on aktsepteerinud 141 104 krooni suurust summat. Akt sisaldab poolte kinnitusi, et kostja on tasunud hagejale 63 641 krooni ja 01.01.2000.a seisuga on jäänud tasuda veel 103 961 krooni, millest kostja on aktsepteerinud 77 463 krooni suurust summat. Kuna nn deklaratiivse võlatunnistuse kehtivus eeldab ka põhikohustuse kehtivust, on maakohus põhjendatult hinnanud ka pooltevahelise võlasuhte olemust leides, et tegemist oli tööettevõtulepinguga TsK § 355 mõttes.
- Kolleegium ei nõustu apellandi väidetega menetlusõiguse normide rikkumise kohta maakohtu poolt. Maakohus ei ole ületanud nõude piire ega teinud otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Samuti ei ole maakohus rikkunud kohustust anda pooltele võimalus tõendada asjas kohaldamisele kuuluva õigusnormi koosseisu kuuluvaid asjaolusid. Hageja tugines nii hagiavalduses kui ka oma hilisemates seisukohtades asjaoludele, mis viitasid just töövõtusuhte (tööettevõtulepingu) olemasolule poolte vahel. Seega pidi ka kostja saama võimaluse tõendada asjaolusid, mis võimaldaksid teha järelduse tööettevõtulepingu olemasolu või puudumise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on mõlemad pooled asja menetlemise käigus esitanud väiteid ning tõendeid muuhulgas selle kohta, kas ja missugustel asjaoludel tegi hageja 1999.a kostja elukohas ehitustöid. Kostja on igasugust tööde tegemist eitanud. Ehitustööde tegemist puudutavad ka asjas üle kuulatud tunnistajate, sealhulgas kostja taotlusel üle kuulatud tunnistaja T. Vi, ütlused. Seega on kostjal olnud võimalus esitada oma seisukoht pooltevahelise suhte olemuse kohta ning sealhulgas asjaolude kohta, mille põhjal kohtul oli võimalus tuvastada töövõtusuhte olemasolu või puudumine.
- Deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks on üldjuhul tõendamiskoormise muutmine, s.o võlatunnistuse järgi kohustatud isik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Seega ei pea deklaratiivse võlatunnistuse olemasolul võlausaldaja tõendama võla olemasolu, vaid võlgnik peab tõendama selle puudumist. Võlasuhte lõppemisele ei ole kostja tuginenud, eitades võlasuhte olemasolu poolte vahel. Seega pidanuks käesolevas asjas kostja tõendama, et kohustus tasuda poolte poolt allkirjastatud aktis märgitud summa 77 463 krooni 2000.a veebruarikuu jooksul tegelikult puudus. Kolleegiumi arvates kostja tema enda allkirjaga kinnitatud kohustuse puudumist tõendanud ei ole. Kostja on üksnes eitanud töövõtusuhte olemasolu poolte vahel ning ehitustööde teostamist hageja poolt, kuid need väited ei kummuta ringkonnakohtu arvates kostja poolt kirjalikus vormis tunnistatud võlga. Asjas kostja taotlusel üle kuulatud tunnistaja T. V on kinnitanud ehitustööde toimumist Muusika külas Kernu vallas
- aastal, kuid tunnistaja ei mäletanud, kes töid teostas ja et hageja H. P oleks töödega seotud olnud. Seega ei tõenda ka tunnistaja ütlused kostjal võlatunnistusest nähtuva kohustuse puudumist.
- Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti hinnanud poolte poolt allkirjastatud dokumenti (t lk 5), millest nähtuvad tehtud tööd, kasutatud materjal ja nende maksumus, samuti kostja aktsepteering nimetatule. Tulenevalt kostja poolt antud kirjalikust võlatunnistusest ei pidanud hageja üksikasjalikumalt tõendama ega maakohus tuvastama ka pooltevahelise töövõtusuhte sõlmimise asjaolusid ning täpset sisu. Ka ei pidanud hageja lisaks poolte poolt allkirjastatud aktis märgitule tõendama töö- ja materjalikulu ega tööde aktsepteerimist ning nende eest osalist tasumist kostja poolt. 4
(5)- Asjassepuutuvad ei ole ringkonnakohtu arvates apellandi (kostja) väited selle kohta, nagu ei saaks hagejal olla teostatud ehitustöödest tulenevat nõuet seetõttu, et hageja enda sõnade kohaselt tegi töid AS M. Kostja kohustus tasuma 77 463 krooni võlatunnistuse alusel ning võladokumendist (t lk 5) nähtuvalt olid võlasuhte poolteks hageja ja kostja, kes on dokumendi allkirjastanud. Hageja seletused, mille kohaselt tema kui AS M juhatuse liige kasutas kostja maja juures ehitustöödel AS M tööjõudu, ei muuda kohtu seisukohta, et tegemist oli hageja ja kostja vahelise töövõtusuhtega.
- Pooled taotlesid menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt kuni
- jaanuarini 2006.a kehtinud TsMS § 60 lõigetest 1 ja 8 jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud apellatsiooniastmes kantud menetluskulude väljamõistmist apellandilt. M. Klaar U. Reinola K. Kullerkupp 5
(5)