2-04-1594 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-04-1594 Otsuse kuupäev Jõhvi,
- oktoober 2006.a kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi KÜ Järveküla tee 62 hagi R. V.`a ja Ur. V.`a vastu võlgnevuse nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
- oktoober 2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja M. A. (isikukood X) ja volitatud esindaja T. J. (isikukood X) Kostjad R. V. (isikukood X) ja U. V. (isikukood X) Resolutsioon
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista R. V.’alt (isikukood X, elukoht X) KÜ Järveküla tee 62 (registrikood X, juriidiline aadress X) kasuks võlgnevus 6 571.52 (kuus tuhat viissada seitsekümmend üks) krooni ja 52 senti.
- Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD 1
(5)2-04-1594
- novembril 2004.a esitas hageja hagi R. V., A. L.’i, A. A.’i, V. S.’i ja D. P.’i vastu võlgnevuse nõudes.
- Kuna osa kostjatele ei olnud võimalik hagimaterjalid kätte toimetada, siis Ida-Viru Maakohtu
- juuli 2005.a kohtumäärusega vastavalt TsMS §150 lg2 eraldati tsiviilasja raames esitatud nõuded iseseisvateks menetlusteks.
- Esialgse hagiavalduse kohaselt kostja on korteri, X, omanik. Korteriühistu osutab teenuseid terves majas, mille eest iga korteriomanik peab maksma korterühistu arvele. Kostja peab maksma korteriüüri 118.80 krooni kuus. Alates 2002.a augustist ei ole kostja seda teinud ja tal on tekkinud võlgnevus summas 2 256 krooni. Samuti alates 2003.a septembrikuust kostjal on veevõlgnevus 658,25 krooni. Kokku võlgnevus 2 914,25 krooni.
- Hageja palus vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 82, § 91-92, § 100-101, § 108, § 1037, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5, § 138 välja mõista kostjalt võlgnevus 2 914,25 krooni. KOSTJA VASTUS
- märtsil 2005.a esitatud vastuses kostja ei nõustunud hagiga. Kostja vastuväidete kohaselt arusaamatu, kuidas hageja saab nõuda kommunaalteenuste eest tasumist alates 2002.a, kui kostja ostis korteri alles 03.10.2003.a. Alates novembrist 2003.a kuni märtsikuuni 2005.a tegelikult tekkinud hoolduskulude võlgnevuseks on 2 277 krooni, mis on arvestatud kuni märtsikuuni 2004.a summas 118.80 krooni ja edasi summas 138.60 krooni kuus. Kuni 28.04.2004.a on tekkinud vee võlgnevus summas 314,70 krooni, 28.04.2004.a lülitati korter veevõrgust välja. Veevarustuse väljalülitamise käigus tekitati mulle vara rikkumisega kahju summas kokku 743,10 krooni (korterisisene torustik 543,10 krooni ja 200 krooni torustiku paigaldamise eest), esitan selle kohta arved. HAGITÄPSUTUSED
- juulil 2005.a esitatud hagitäpsustuse kohaselt kostja võlgnevus on kasvanud 7 556,33 kroonini, s.h korteriüür summas 3 503,40 krooni, vee tarbimise eest summas 658,25 krooni, soojusenergia eest 3 094,68 krooni ning maa erastamise eest 300 krooni.
- aprillil 2006.a esitas hageja haginõude täpsustuse kostjatelt R. V.`a ja Ur. V.`a solidaarselt seisuga 01.04.2006.a tekkinud võlgnevuse 9 396,70 krooni väljamõistmiseks, põhjendusel, et pärast hagi esitamist korteri omandiõigus on üle läinud kostja U. V.’ale. KOSTJATE VASTUSED
- septembril 2005.a ja
- mail 2006.a teatas kostja, et ei ole nõus korteriüüri võlgnevusega alates
- aasta augustikuust, sest ostis korteri oktoobris 2003.a. Samuti ei ole kostja nõus maa erastamise eest 300 krooni tasumisega, kuna alates 15.06.2005.a ei kuulu korter temale. 28.04.2004.a lülitati korterist välja veevarustus. Tööde tegemisel rikuti vannitoas olevat torustikku ja tekitati kostjale materiaalne kahju summas 2 293 krooni.
- U. Vaev teatas, et ei vasta tõele hageja väited kostja poolt alates 2005.a juulikuust arve tasumata jätmise ja kostjal 3 503,40 krooni võlgnevuse tekkimise kohta. Kostja on tasunud hagejale 3 619,29 krooni. 2
(5)2-04-1594 KOHTUISTUNG
- Kohtuistungil hageja esindajad toetasid hagi. Nad vähendasid haginõuet 7 568,47 kroonini ja palusid võlgnevuse välja mõista mõlemalt kostjalt. Nende seletuste kohaselt võlgnevus tekkis siis, kui R. V. oli korteri omanik. Sisuliselt kostjad tunnistavad hagi, sest võlgnevus summas 1 828.20 krooni on kustutatud. Kostja U. V. võlgnevuseks on jäänud 48.30 krooni, mis on vee ülekulu võlgnevus.
- Kostja U. V. vaidles hagile vastu ja leidis, et tal ei ole võlgnevust. Kostja ei nõustunud vee ülekulu eest 48.30 krooni maksma, sest tema korteris on veemõõturid ja ta soovi teiste korteriomanike eest tasuda.
- Kostja R. V. seletas, et ei saanud võlgnevust tasuda, kuna oli töötu. Praegu tal on kindel töökoht, kuid saab miinimumpalka. Ta ei ole võimeline võlgnevust tasuma. Kostja teatas, et hageja arvestused on valed ja vee eest on kostjal võlgnevus 314,70 krooni. Kostja ei nõustunud vana omaniku võlgnevuste tasumisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastustega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
- 03.10.2003.a sõlmitud korteri müügilepingu nr. 9810/2003.a alusel omandas kostja R. V. kahetoalise korteri nr 5 asukohaga X (t.lk. 69-74). 15.06.2005.a Jõhvi notar T. J. juures sõlmitud notariaalse kinkelepingu kohaselt kinkis kostja nimetatud korteri kaskostja U. V. (t.lk. 164-169). Hageja põhikirja ja Viru Maakohtu registriosakonna 27.09.2006.a tõendi kohaselt elumajas Järveküla tee 62 on moodustatud korteriühistu, mis kanti äriregistrisse 14.06.2002.a (t.lk. 126134, 157). Seega korteriühistuseaduse (KÜS) §5 lg1 alusel oli korteriühistu liikmeks alates 03.10.2003.a kuni 15.06.2005.a kostja R. R. ja edasi on kaaskostja U. V..
- Hagiavalduse ja hagitäienduste kohaselt kostjad ei täitnud oma kohustusi hageja ees ja kohtuistungi toimumise seisuga neil on tekkinud võlgnevus 7 568.47 krooni, s.h 7 520.17 krooni R. V.l ja 48.30 krooni U. V.(t.lk. 162, 163), kusjuures kostja R. V. võlgnevuste hulka on hageja arvestanud endisele korteriomanikule alavahemikul august-oktoober 2002.a ja august-september 2003.a arvestatud hoolduskulude ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste võlgnevus kokku 845.15 krooni. Hageja on põhjendanud võlgnevuse kostjalt väljamõistmise sellega, et korteri ostmisel kohustus kostja tasuma endise omaniku kommunaalvõlgnevused. Kostja R. V. ei ole selle võlgnevuse tasumisega nõustunud, põhjendusel, et võlgnevus on tekkinud mitte temal, vaid endisel omanikul.
- Hagis ja selle hilisemates täpsustustes hageja on korduvalt viidanud VÕS §76, §82, §91-92, §100-101, §108, §1037, TsÜS §5, §138 sätestatud kohustuste tekkimise üldalustele. Nõuet hagi KÜS §7 lg3 toodud võõrandaja kohustuste täitmiseks, pole hageja esitanud. Hageja soovib saada võlgnevuse kostjalt korteri müügilepingu alusel, mis on põhjendamata. Hageja ei ole korteri ostu-müügilepingu pool. Asjaolu, et 03.10.2003.a ostu-müügilepingu punktis 2.
- on sätestatud, et müüja müüb lepingu eseme ostjale (R. Vaevale) hinnaga 4 000 krooni kommunaalmaksete 3
(5)2-04-1594 katteks, ei loo hagejale õigust nõuda kostjalt selle lepingu alusel endise omaniku kohustuste täitmist, sest lepingus pole sätestatud kes, mis ajavahemikul ja kelle ees tekkinud kommunaalmaksete eest pidi maksma. Lepinguga ei võtnud kostja endale kommunaalmaksete võlgnevuse tasumise kohustust, sellist sätet müügilepingus ei ole. Seega pole välistatud, et lepingu ese müügihind on ostjale tasutud. Sellepärast ei ole alust kostjalt kuni 03.10.2003.a tekkinud võlgnevuse 845.15 krooni väljamõistmiseks ja selles osas tuleb hagi rahuldamata jätta.
- Kuigi hagiavalduse kohaselt peab kostja maksma muu hulgas ka korteriüüri, tegelikult pole kostjale üüri arvestatud. Alates korteri omandamisest oktoobrikuus 2003.a kuni korteri kinkimiseni 2005.a juunikuus, hageja on arvestanud kostjale osutatud ja ostetud teenuste eest kokku 6 675.02 krooni, s.h hoolduskulud 2 811.60 krooni, vee- ja kanalisatsiooni teenuste eest 657 krooni, vee ülekulu eest 111.75 krooni, ning keskkütte eest 3 094.67 krooni. Vee- ja kanalisatsiooni eest on hageja arvestanud kostjale kuni 31.05.2004.a.
- Kostja on võtnud hagi vee- ja kanalisatsiooni võlgnevuste osas vaid 314.70 krooni ulatuses. Kohus ei nõustu vastustes hagile aset leidnud kostja vastuväidetega 2003.a oktoobrikuu vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest mittetasumise kohta. See, et oktoobrikuus kaks päeva kostja ei olnud korteriomanik, ei ole piisavaks aluseks terve kuu eest arvestatud teenuste eest tasumisest vabastamiseks. Kostja on väitnud, et tema korteris lülitati vesi 28.04.2004.a (t.lk. 68). Hageja pole sellele vastuväiteid esitanud. Seega ei olnud hagejal alust arvestada kostjale 2004.a maikuus vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest 94.80 krooni ja vee ülekulu eest 8.70 krooni.
- Kohtuistungil antud hageja esindajate seletuste kohaselt ei elanud kostja oma korteris üksi, korteris elasid kostja, tema poeg ja poja elukaaslane. Kostjad pole sellele vastu vaielnud. Sellepärast ei nõustu kohus ka kostja poolt tehtud vee- ja kanalisatsiooniteenuste arvestustega. Tuleb asuda seisukohale, et alates 2003.a oktoobrist kuni 2004.a aprillikuuni kostjal on tekkinud kahele elanikule arvestatud vee- ja kanalisatsiooni võlgnevus 665.25 krooni, s.h 103.05 krooni vee ülekulu eest. Kohus ei nõustu samuti kostja vastuväitega temal vee ülekulu tasumise kohustuse puudumise kohta. Vee ülekulu on elumaja veearvesti ja korteriomanike veearvestite summaarsete näitude alusel tekkinud vahe, mida jagatakse kõigi elumajas elavate elanike vahel.
- Alates 01.07.2001.a kehtima hakanud KOS §13 lg1 esimesest lausest lähtudes korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KÜS §151 sätestab majapidamiskulude tasumise kohustuse. Sama paragrahvi 1 lõike alusel majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu.
- Nendest sätetest tulenevalt tuleb hagi kostja R. V. vastu rahuldada vaid tegelikult tekkinud põhivõlgnevuse 6 571.52 krooni ulatuses , s.h hoolduskulud 2 811.60 krooni, vee- ja kanalisatsiooni teenuste eest 665.25 krooni, ning keskkütte eest 3 094.67 krooni. Kostja seletused, et tal puudusid sissetulekuid, ei vabasta teda seadusest tulenevate kohustuste 4
(5)2-04-1594 täitmisest. Kostja ei esitanud tõendeid hageja tegevusega temale kahju tekitamise kohta ega vastuhagi tekitatud kahju väljamõistmiseks, mistõttu kohus jätab kostja väited temale kahju tekitamise kohta tähelepanuta.
- Mis puudutab kaaskostja U. V. vastu esitatud hagi, peab kohus vajalikuks märkida, et hageja arvestuste kohaselt alates 01.07.2005.a kuni 30.09.2006.a hageja on arvestanud kostjale kokku 7 917.74 krooni. Kostja on tasunud hagejale 7 966.04 krooni (t.lk. 163). Seega kostjal on tekkinud mitte võlgnevus 48.30 krooni, vaid ettemaks 48.30 krooni (7 966.04 -7 917.74). Sellepärast tema vastu esitatud hagi tuleb rahuldamata jätta.
- VÕS §65 lg2 kohaselt solidaarkohustus tekkib siis, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Hageja pole kostjatega lepinguis sõlminud, kostjad pole üheaegselt korteri kaasomanikud olnud. Sellepärast ei ole võimalik ka neilt solidaarselt võlgnevust välja mõista.
- TsMSRakS § 3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS §60 lg1 kolmandale lausele kohus jätab kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
- Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)