) § 61 lg 3 kohaselt võib kohus huvitaud isiku nõudel elatise suurust muuta vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutmisel. Hageja on esitanud elatise suurendamise nõude, kuna ta laps on erivajadustega ning kulutused lapse ülalpidamiseks on kasvanud.
lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista nimetatud seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Kohtus on leidnud tõendamist, et väljamõistetud elatis ei ole piisav lapse ülalpidamiseks,. Pealegi on kostjal elatise võlgnevus seisuga 01.09.2006 .a. 13 500 krooni /tl.43/.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja peab tõendama, et esineb mõni
lg 6 p-des 1-3 nimetatud erandlik asjalolu elatise vähendamiseks alla minimaalmäära.
lg 2 mõttest tuleneb, et kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjuseks võib olla asjaolu, et elatise välja mõistmisel perekonnaseaduses sätestatud minimaalmääras osutuks kostjale endale jääv sissetulek väiksemaks, kui ülalpeetavatele makstav elatisraha.
lg 4 kohaselt, mis kehtib alates 14.05.2004.a., ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Käesolevast aastast alates ei või olla elatise summa olla väiksem kui 1 500 krooni (miinimumkuupalga alammäär 3 000 krooni).
, § 50 järgi on vanamatel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. Poolte vahel on vaidlusi elatise suuruse üle. Hageja soovib elatist lapsele 2000 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest, kuna laps on erivajadustega ning tervise raviks kulub rohkem. Kostja on nõus maksma 800 krooni, mis on kohtuotsusega välja mõistetud. 3 Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seaduses t ei tulene teisiti. Hageja poolt esitatud lapsele igakuulisete tehtavate kulude õiendi kohaselt kulub lapsele: toidukulud – 1 500 krooni, telefon – 100 krooni; ravimid – 100 krooni, õppematerjal – 130 krooni; eesti keele õpetaja – 540 krooni, inglise keele õpetaja – 585 krooni, arvuti 150 krooni; hügieen – 100 krooni, kommunaalteenused – 500 krooni; riided, jalatsid – 500 krooni. Seega kulub lapsele igakuuliselt 4 205 krooni. Lisaks igaaastane puhkusereis 8 000 krooni. Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aasta oktoobris lepingulise uurimistöö teemal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 14 aastat ja üle selle on linnalapse ülalpidamiskulud 3 210 krooni (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Ühe lapsevanema kohustus on kanda 1 605 krooni ühes kuus lapse ülalpidamiskohustuse osas. Hageja poolt esitatud töötasu tõendi kohaselt, saab T. Z. palka 3000 krooni. Haegja on esitanud kohtule arsti poolt väljastatud tõendid. Arsti tõendi /tl. 28/ kohaselt on laps saadetud konsultatsioonile, eriarsti juurde 25.08.2006.a. Saatekirja /tl. 29/ kohaselt on I. B. saadetud nefroloogi juurde, saatekiri on välja antud 28.07.2006.a. ja eriarsti konsultatsiooni otsuse kohaselt 25.09.2006 /tl.44/ on lapsele määratud ravi 1 kuu ning kontrolli peab uuesti läbima 2 kuu pärast. Esitatud tõenditest ei selgu, et lapsel oleks pikemaajalised erivajadused, mis toovad kaasa täiendavaid ja suuri kulutusi. Lapsele on määratud ravi, mille eest tuleb hagejal teha täiendavaid kulutusi, kuid antud kulutusi on hageja ka arvestanud igakuistes väljaminekutes. Kostja oma sissetulekuid kohtule tõendanud ei ole. Kostja väitel tal stabiilne sissetulek puudub, kuna tal on aju-koljutrauma, ei saa ta ka täiskohaga tööle asuda. Tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Ka ei ole kostja tõendanud, et ta on teinud kõik endast oleneva, et leida tööd täisajaga töökohal. Seetõttu tuleb eeldada, et kostja sissetulek on vähemalt alampalk ehk 2005.a 2680 krooni ning 2006.a 3000 krooni. Nimetatud asjaolu kinnitab ka asjaolu, et kostja on nõustunud elatisena maksma 800 krooni, ja on ka maksnud , mis näitab ,et kostjal on sissetulekud, mis on võimaldanud tal seda maksta, kuigi võlgnevus on kostjal ca 16 kuu eest. Kostja on viidanud asjaolule, et tema varaline seisund ei võimalda tal maksta elatist hageja poolt nõutud suuruses , kuna ta peab vastavalt kohtuotsusele tasuma AS SEB Eesti Ühispank 199 000 krooni. AS SEB Eesti Ühispank kioski pandiks tasutav 151 000 krooni. Telefoni eest 3 900 krooni, firmale Liviko 15 000 krooni, Maksuametile 21 100 krooni, seega võla üldsumma moodustab 390 000 krooni. Kostja on kohtule esitanud väite, et eriti raske majanduslik olukord tekkis tal käesoleval suvel seoses sellega, et kiosk, millega ta teenis endale ülalpidamist, süüdati ja ta jäi täielikult ilma sissetulekutest. Seetõttu on tal tekkonud ka elatise maksmise võlgnevus. Kioski põlemiseväidet on kinnitanud ka hageja ja on esitanud kohtule tõendi pildi näol, et kostja ehitab uuesti üles kioskit./tl.44/ Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hinnates poolte varalist seisu, ei saa arvesse võtta võlgnevusi tööandjatele ning pankadele, sest kuigi laenulepinguga võtab isik endale varalise kohustuse, kaasneb sellega samaväärne varaline õigus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66 sätestab, et vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Seega laenulepingu sõlmimisel isiku varalises seisus kokkuvõttes muutust ei toimu. Samas arvestab kohus seda, et kohustused, mis on võetud ühise kooselu ajal, on jäänud kostja kanda. Nimetatud kostja väidet hageja ei ole vaidlustanud. Kostjal on kohustus oma last ülal pidada ning laenu maksmine ei vabasta teda (ka osaliselt) sellest kohustusest. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega (näiteks kulutused seoses huvialaringidest osavõtuga). Üldiselt on teada, et lapse kasvades ja vanemaks 4 saades lapse vajadused (eelkõige intellektuaalsed vajadused ja kulutused toidule) suurenevad ning kostja poolt igakuise elatisena pakutav 800 krooni ei ole lapse ülapidamiseks ilmselt piisav. Samuti ei loe kohus piisavaks abiks lapse ülalpidamiseks ka kostja vanemate poolt antud abi riiete ostmise ja maiustuste ostmise näol ja lapse viibimisel vanavanemate juures antud toidu näol. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suuremad kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Seega leiab kohus, et kuna mõlema lapsevanema kohustus on tagada oma lapse eluks ja arenguks vajalik, on põhjendatud ka elatise suurendamine. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning võttes arvesse poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi, leiab, et hageja nõue elatise suurendamise osas on põhjendatud ,kuid mitte hageja poolt nõutud suuruses. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning suurendab Ida-Viru Maakohtu otsusega välja mõistetud elatise suurust ning mõistab kostjalt välja elatise miinimumsummas, mis on seadusega ette nähtud. Hageja on soovinud elatise suurendamist alates hagi esitamisest, s.o.16.09.2005.a.
tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alaealisele lapsele igakuise elatusrahana alates 16.09.2005.a kuni 31.12.2005.a summas 1 345 krooni ning edasi summas 1 500 krooni kuni tütre I. B.`i (sünd. X) täisealisuseni, s.o. 21.02.2011.a Menetluskulud TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 16.09.2005.a. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 48 lg 6 maksete suurendamise hagis määratakse hagihind summaga, mille võrra maksete suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Käesoleva hagi puhul moodustab hagihind 7 780 krooni, millelt Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 2 kohaselt riigilõiv on 560 krooni. Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 64 lg 1 kuulub riigilõiv 560 krooni väljamõistmisele kostjalt. Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.