2-03-862/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-03-862 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2006, Tallinn Tsiviilasi K AS hagi Rahvusvaheline teaduslik-kommertsühendus (RTKÜ) S ja AS E vastu tehingute kehtivuse tunnustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. juuni
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K AS apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant K AS, esindaja Andres Kurg, vastustajad RTKÜ S ja AS E Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.Tühistada Harju Maakohtu
4. juuni
5. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule.
6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik 1.03.08.1993 sõlmisid E AS ja RTKÜ S eellepingu nr 28, mille objektiks oli Tallinnas, x asuvad hooned ja rajatised. Eellepingus võeti kohustus sõlmida ostu-müügileping ning kooskõlastati, et objekti ostjaks võib olla kas RTKÜ S või tema poolt nimetatud juriidiline isik. 18.12.1993 sõlmisid kostjad ostu-müügilepingu N 18/12/93 . Lepingu järgi tekib ostjal omandiõigus alates objekti maksumuse tasumisest müüja poolt nimetatud arvele. 08.06.1994 sõlmisid kostjad ja hageja lepingu N 18/12/93 lõpuprotokolli, milles kinnitasid, et pooled on lepingu N 18/12/93 täielikult täitnud, ei oma teineteisele pretensioone ning et objekti omandiõigus antakse E AS poolt üle AS-le K.
7. Hageja leiab, et ta on objekti omanik, kuid tal puudub omandiõigust tõendav dokument. Hageja palus kohtul tunnistada kehtivaks E AS, RTKÜ S ja AS K vahelised tehingud, millega AS K omandas Tallinnas x asuvad hooned ja rajatised.
8. Kostja RTKÜ S ei vaielnud hagile vastu.
9. Kostja E AS esindaja E. M asukoht ei ole vaatamata jõupingutustele kohtule teada ja kohus luges kutse kätte antuks TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 järgi. Esimese astme kohtu otsus
10. Kohus rahuldas hagi. Kohus tunnustas E AS ja RTKÜ S vahel sõlmitud eellepingu ja ostumüügilepingu kehtivust ning E AS, RTKÜ S ja K vahel 08.06.1994 sõlmitud lõpuprotokolli kehtivust.
11. Kohus ei lahendanud omandiõiguse küsimust, vaid üksnes lähtudes hageja nõudest hindas tehingute kehtivust.
12. Hageja kohtuotsuse resolutsiooni sõnastusega ei nõustunud, kuna ta palus tunnustada E AS, RTKÜ S ja K vahel sõlmitud lõpuprotokolli kehtivust, kohus kirjutas aga K asemel K. Hageja leidis, et tegemist on kirjaveaga ning taotles selle parandamist kohtuotsuses.
13. Kohus jättis hageja taotluse rahuldamata, kuna leidis, et tegemist ei ole kirjaveaga. Lõpuprotokoll on eesti keeles ning selles on korduvalt märgitud AS K. Kohus ei saa muuta lepingu teksti. Seda enam, et hageja on väitnud, et AS K pole kunagi olemas olnud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
14. AS K esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada kohtuotsuse resolutsiooni p 4 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega asendada resolutsioonipunktis kasutatud sõna „Estonia“ sõnaga „Eesti“. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
15. Tsiviilkolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
16. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja tõi hagi alusena välja asjaolu, et tema oli 08.06.1994 sõlmitud lepingu N 18/12/93 lõpuprotokolli üheks pooleks ja palus kohtul tunnistada kehtivaks E AS, RTKÜ S ja AS K vahelised tehingud, millega AS K omandas Tallinnas, x asuvad hooned ja rajatised. Seda nõuet kohus ei menetlenud. Selle asemel lahendas kohus nõude E AS, RTKÜ S ja AS K vahelise tehingu kehtivusest, millist nõuet hageja ei ole esitanud.
17. TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja hageja nõuded. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus seega kõigepealt välja selgitama, milleks hageja kohtusse pöördus, millise oma õiguse rikkumise kõrvaldamist või õiguse tunnustamist ta soovib. 2