← Eesti

3-05-78/5

Obsah (4)§ 42§ 1§ 51§ 41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-0

) § 42 lg 4 p-ga 4. Ettekirjutuse põhjendustest ja arvutustest lähtuvalt ei olnud T sidumisteenuse tasusse arvestatud kasumimäär mõistlik. Arvutuste järgi peaks nimetatud protsendiga kujunema T signaali lõpetamise sidumisteenuse keskmiseks tasumääraks 2,50 kr/minut. Ettekirjutuse täitmiseks pidi T, kui tal on mõni kehtiv sidumisleping, millest tulenevalt tema mobiiltelefonivõrgus signaali lõpetamise sidumisteenuse tasu on arvutatud vastuolus

§ 42

lg 4 p-ga 4, tegema lepingupartnerile ettepaneku sidumislepingu vastavaks muutmiseks. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg on 01.10.

  2. 28.09.2004 kirjaga nr 1-42 teatas T Sideametile, et on teinud oma sidumispartneritele ettepanekud sidumishinna alandamiseks ettekirjutuses nõutud tasemele: E AS-le (E) – 2,70 kr; AS-le R – 2,50 kr; AS-le E 2,50 kr ja OÜ-le T– 1,75 kr. Kirja kohaselt on selliste erinevate tasumäärade puhul keskmine minuti hind 2,50 kr/minut.
  3. Sideameti 05.10.2004 kontrollaktiga nr 1.9-4-KTO/04/2 loeti ettekirjutuse p-d 4 ja 5 täidetuks. T sidumishinna arvutuse kohaselt kujuneb sidumishinnaks 2,508 kr/minut. 28.09.2004 tegi T lepingupartneritele ettepanekud sidumislepingute muutmiseks ja lepingupartnerid on vastavad ettepanekud kätte saanud. Ettekirjutuses ei olnud nõutud, et ettekirjutuse täidetuks lugemiseks peaksid teised osapooled T pakkumise vastu võtma.
  4. E AS kaebuses paluti tunnistada Sideameti haldustoiming, millega loeti täidetuks 09.03.2004 ettekirjutus nr 1.9-1-TRO/04/29, õigusvastaseks ja mõista välja kohtukuludena 84 199,40 krooni õigusabi eest. 28.09.2004 kirjas nr 1-43 kaebajale soovis T alustada läbirääkimisi sidumislepingu pikendamise osas alates 01.01.2005 ja oli valmis alandama oma mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hinda 2 kr 70 sendini (03.05.2004 sidumislepingu kohaselt oli see 3,06 kr/minut). Samas nõudis T kaebajalt 2004.a oktoobri, novembri ja detsembri eest esitatud sidumisteenuse arvetega sidumisteenuse tasu 3,06 kr/minut. Seega Tei alandanud sidumishinda enda poolt pakutud tasemeni ettekirjutuses märgitud tähtpäevaks ega täitnud ettekirjutust, sest tasumäär oli ka pärast 01.10.2004 vastuolus

§ 42lg 4 p-ga 4.

Vastuseks kaebaja järelepärimisele teatas Sideamet, et ettekirjutusega ei määratud kindlaks konkreetset tasumäära, mida T peab Ele pakkuma, ega tähtaega, millal T peab E suhtes rakendama uut signaali lõpetamise sidumisteenuse tasumäära; T kohustati tegema teistele osapooltele ettepanekud sidumisteenuse tasumäära muutmiseks selliselt, et signaali lõpetamise sidumisteenuse keskmine tasumäär (kõigi operaatorite signaali lõpetamise tasud kokku) oleks vastavuses

§ 42

lg 4 p-ga 4, kuid ei kohustatud rakendama kõigile sidumislepingute partneritele ühesugust sidumisteenuse tasumäära. Sideameti käsitlus on vastuolus

§ 42lgga 4.

Nõuded sidumisteenuse tasu arvutamisele ei ole täidetud, kui üksnes erinevate tasumäärade kaalutud keskmine vastab seadusele. See tähendaks, et ühe ettevõtja suhtes rakendatava tasumäära arvel võib katta teistele ettevõtjatele sidumisteenuse osutamisega tekkivaid kulusid ning et iga ettevõtja suhtes eraldi rakendatav tasumäär võib olla missugune tahes, kui kõigi sidumistasude matemaatiline keskmine on kooskõlas seadusega. Niipea, kui muutub erinevatele ettevõtjatele osutatava sidumisteenuse minutite maht või kui mõni lõpetab sidumisteenuse tarbimise, muutub ka tasumäärade kaalutud keskmine ebaõigeks. Ettekirjutus tehti ühe tasu elemendi – mõistliku kasumi osas. Kasumile mõistlikkuse piiri kehtestamise eesmärgiks on, et sidumisteenuse osutaja ei teeniks ebamõistlikult suurt kasumit ja teine ettevõtja ei peaks sellest tulenevalt maksma ebamõistlikult suurt tasu. Nimetatud nõue peab olema täidetud iga sidumisteenuse tasu maksva ettevõtja suhtes eraldi, kuna sidumisteenuse eest maksab tasu iga ettevõtja eraldi ja sidumisteenust osutav ettevõtja teenib kasumit sellest tasust lähtuvalt.

§ 1lg 1 järgi on seaduse eesmärk luua telekommunikatsiooni 2

(9)3-05-78 arenguks soodsad tingimused ja tagada telekommunikatsiooniteenuse kasutajate kaitse vaba konkurentsi soodustamise teel. Juhul, kui üks sidumisteenuse osutaja rakendab oma sidumispartnerite suhtes erinevaid sidumistasusid, kaasneb sellega tarbijate ebavõrdne kohtlemine, sest need ettevõtjad, kellele rakendatakse kõrgemat sidumise tasumäära, mille tõttu nende kulud sidumisele on kõrgemad, peavad võtma tarbijatelt ka kõrgemaid tasusid kõneteenuse eest. Selline sidumisteenuse tasude rakendamine on vastuolus

§ 42

lg 4 ja

eesmärgiga. Tei esitanud ühtegi põhjendust erinevate sidumisteenuse tasumäärade rakendamiseks. See on vastuolus

§ 51

lg-ga 1, mille kohaselt telekommunikatsiooniteenuse tasu koosseis peab olema selgelt määratud ning tasu koosseisus peavad olema eristatud teenuse olemus, tasu arvestamise ühikud ja tasumäärad. T tegelikud kulud sidumisteenuse osutamisel ei saa olla erinevate ettevõtjate puhul erinevad. Ainuke erinevus, mis võiks kõne alla tulla, on madalama tasumäära rakendamine ettevõtjate suhtes, kelle poolt T võrku edastatav kõneliikluse maht on suurem, mis võimaldab osutada vastavale ettevõtjale sidumisteenust odavamalt (ühikukulu ehk kulu minuti kohta kujuneb seda madalamaks, mida suurem on kõneminutite maht). Sellest loogikast lähtuvalt peaks T objektiivsed sidumisteenuse kulud olema just kaebaja osas madalamad, sest kaebaja poolt Tvõrku edastatava kõneliikluse maht on üks suuremaid. Mobiiltelefonivõrgus signaali lõpetamise sidumisteenuse tasu arvutamise vastavusse viimine

§ 42

lg 4 p-ga 4 saavutatakse üksnes reaalse sidumistasu rakendamisega, mitte sidumislepingu muutmise ettepaneku tegemisega. Ettekirjutuse täidetuks lugemine tulenes asjaolust, et

§ 42

lg 4 p 4 nõuete reaalseks täitmiseks oli vaja sidumislepingu muudatuse allakirjutamine mõlema sidumislepingu poole poolt. Kuna ettekirjutuse adressaadiks oli ainult üks sidumislepingu pool, sai Sideamet kohustada seda lepingupoolt tegema teisele poolele ettepanekut sidumislepingu muutmiseks. See aga ei tähenda, et sidumislepingu muutmise ettepanek võis olla milline tahes. Ettekirjutusega oleks olnud kooskõlas üksnes selline sidumislepingu muutmise ettepanek, mille kohaselt uut sidumishinda rakendatakse alates 01.10.

  1. Sideameti käsitlus, et ettekirjutuse täitmiseks piisas sidumislepingu muutmise ettepaneku tegemisest, viiks absurdse tulemuseni, sest sellisest käsitlusest lähtuvalt võinuks T teha ettepaneku uue sidumishinna rakendamiseks ka näiteks kahe aasta pärast. Kaebajal on põhjendatud huvi Sideameti toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, sest ettekirjutus mõjutab otseselt tema poolt T-le makstava sidumistasu suurust. T poolt ettekirjutuse täitmise korral peaks kaebaja tasuma T-le sidumisteenuse osutamise eest 2,50 kr/minut 3,06 kr/minut asemel. 2004.a oktoobri, novembri ja detsembri eest moodustab summade vahe 4 367 446,22 kr + käibemaks. Sideameti toiming, millega loeti ettekirjutus täidetuks, rikub kaebaja õigust madalamale sidumistasule ja tekitab kahju enammakstud sidumistasu näol. Toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on kaebajal põhjendatud huvi, sest ilma kohtu hinnanguta ei saa kaebaja lahendada kohtuväliselt vaidlust Tele2-ga ja muutub raskendatuks või perspektiivituks tsiviilhagi esitamine T vastu enammakstud sidumistasu hüvitamiseks. Kaebaja võib riigivastutuse seaduse järgi esitada kahjunõude ka Sideameti vastu.
  2. Sideamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Ettekirjutuse täidetuks lugemine on kooskõlas

§ 42lg 4 p-ga 4.

T28.09.2004 kirjas nr 1-42 toodud erinevate tasude alusel kujuneb kaalutud keskmiseks tasumääraks 2,508 krooni ja WACC kujuneb sellisel juhul 18 %-ks. Keskmist tasumäära arvutab Sideamet lähtudes T poolt kõigile sidumispartneritele pakutud (erinevatest) tasudest kokku ja kõigi sidumispartnerite minutimahtudest. T võrgus kõnede lõpetamise sidumisteenus koosneb kõigi seda teenust ostvate operaatorite mahust kokku. T mõistlik kasum moodustub tema poolt osutatud vastavate teenuste pealt teenitud kasumist. Mistahes äriühingu kasum arvutatakse kõigi teenust tarbivate klientide saadud tasude kogusummana, sõltumata erinevate äriühingute suhtes kehtestatud tasudest. Seetõttu puudub T-l kohustus pakkuda kõikidele teenusepakkujatele võrdset tasumäära.

§ 42

lg 4 nõuded on täidetud, kui tasumäärade kaalutud keskmine vastab selles lõikes sätestatule. Olulise turujõuga ettevõtjast (O) üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator on 3

(9)3-05-78 kohustatud sidumisteenuse osutamisel täitma

§ 41

lg 5 nõudeid, mille kohaselt ei tohi olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator telekommunikatsioonivõrkude vastastikusel sidumisel kedagi diskrimineerida ja on kohustatud 1) võimaldama sidumisel kasutada telekommunikatsioonivõrgu seadmeid, hooneid ja rajatisi ning liinirajatisi võrdsetel tingimustel; 2) võimaldama sidumistaotluse esitanud isikul saada sidumiseks vajalikku teavet; 3) kasutama sidumisega seoses saadud teavet üksnes sidumise eesmärgil ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 4) esitama Sideametile ärakirjad kõikidest sidumislepingutest; 5) tagama sidumisteenuse osutamise võrdväärsetel tingimustel ja kvaliteediga, millega ta seda ise osutab oma ema- ja tütarettevõtjale. Mitte-O-dest operaatoritel selliseid piiranguid pole. Kontrollakt tugineb ettekirjutuses rakendatud sidumisteenuse kui terviku analüüsile. Kaebaja ei ole vaidlustanud ettekirjutuses toodud põhimõtteid ega taotlenud väidetava rikkumise kõrvaldamist Sideameti poolt. Kaebaja pole vaidlustanud tema suhtes kehtestatud sidumistasu. Viidates

§-st 1 tulenevale eesmärgile jätab kaebaja tähelepanuta, et selle täitmiseks on sätestatud kohustused O-le.

ei anna alust rakendada neid kohustusi teistele ettevõtetele. Kaebaja on mahult neljast kõne all olevast operaatorist alles eelviimasel positsioonil. Sideamet lähtus ettekirjutuse täitmise kontrollimisel ja tasumääras sisalduva mõistliku kasumi hindamisel T reaalsetest mahtudest eelneva aasta jooksul. Kuna arvestati suhteliselt pikka perioodi, andis kontroll objektiivsema tulemuse. Erinevate tasumäärade rakendamine pole vastuolus ka

§ 51lg-ga 1.

Viidatud lõike teise lause kohaselt on telekommunikatsiooniteenuse tasu koosseis selgelt määratud juhul, kui on eristatud teenuse olemus, tasu arvestamise ühikud ning tasumäärad. T poolt Sideametile teatatud sidumisteenuse tasumäärade koosseisus on need olemas. Sidumisteenuse tasus olulist rolli mängivad võrgukulud sõltuvad mitte ühe ettevõtte poolt võrku edastatavast mahust, vaid kõigi ettevõtete poolt edastatavast mahust kokku, kuna mastaabiefekt tuleneb kogu ettevõtte mahtude muudatusest.

ei keelanud O staatust mitteomavale telekommunikatsiooniteenuse osutajale allahindluste rakendamist nt oma grupi ettevõttele või juurdehindluse rakendamist konkureerivale ettevõttele. Sideametil polnud alust seada T-le koormavaid piiranguid, likvideerimaks tasumäärade erinevusi ka juhul, kui vastavad andmed oleksid Sideameti kasutuses ja hinnaerinevuse põhjused kindlaks määratud. See polnud ka ettekirjutuse sisuks. Ettekirjutuse sisuks oli tasumäärade ühe kulukomponendi – kasumimäära vastavusse viimine seaduse nõuetega. Kuna Sideamet ei seadnud ettekirjutusega konkreetse tasumäära kehtestamise kohustust, ei saanud ta kaebaja viidatud aluseid kontrollida. Sideamet lähtus sidumislepingute muudatusettepanekute tegemisest põhjusel, et kohene täitmise nõudmine olnuks T-le liigselt koormav, arvestades, et teised lepingupartnerid ei pruukinuks kohe pariteetseid tasumäärasid rakendada. Selles osas vastab kontrollaktis tuvastatu ettekirjutuse sisu ja mõttele. Samuti luges Sideamet põhjendatuks lähenemise, et signaali lõpetamise sidumisteenuse tasumäära alandatakse alates olemasolevate lepingute lõppemisest, kuna kehtivates tasumäärades olid operaatorid juba kokku leppinud ja uute pariteetsete tasumäärade kehtestamine pidi arvestama kõigi sideettevõtjate äriplaane. Näiteks ei saaks T nõuda, et E alandaks pariteetselt signaali lõpetamise sidumisteenuse tasumäära samal tähtajal kui ettekirjutus oleks seda nõudnud, kuna E kui O mobiiltelefoniteenuste turul peab rakendama kõigile ühesugust signaali lõpetamise tasumäära ja sellest tulenevalt peab ta pärast Tele2-le vastava tasumäära alandamist langetama ka kõigile teistele oma võrgus signaali lõpetamise sidumisteenuse tasumäära. Samas mittepariteetse signaali lõpetamise sidumis- teenuse tasumäära rakendamine mingil perioodil oleks T majandustegevust oluliselt ja ebavõrdselt kahjustanud. Ettevõtlusvabaduse kitsendamine sellisel moel ei saa olla kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. 6. Kolmas isik leidis, et kaebajal puudub põhjendatud huvi haldustoimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Põhjendatud huvi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 4

(9)3-05-78 mõistes ei saa seisneda ühe äriühingu huvis lihtsustada või muuta perspektiivsemaks tsiviilhagi esitamist teise äriühingu vastu. 7. Tallinna Halduskohtu 04.11.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kaebajalt mõisteti Sideameti kasuks välja kohtukuludena 34 140, 22 kr tasu õigusabi eest. Sideameti 09.03.2004 ettekirjutusega kohustati T viima oma mobiiltelefonivõrgus signaali lõpetamise sidumisteenuse tasusse arvestatud ebamõistlikult suur kasum vastavusse

§ 42

lg 4 p-ga 4, mille järgi ei või signaali lõpetamise sidumisteenuse tasus kasutatav kaalutud keskmine kapitalikulu määr WACC (sh kasum) olla kõrgem kui 18 %. Sellest protsendist lähtudes peaks signaali lõpetamise sidumisteenuse keskmiseks tasumääraks olema 2,50 kr/minut. Kehtiva sidumislepingu olemasolu korral, kus signaali lõpetamise sidumisteenuse tasu arvutamine on vastuolus

§ 42

lg 4 p-ga 4, pidi T tegema lepingupartnerile ettepaneku sidumislepingu vastavaks muutmiseks. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 01.10.

  1. Kuna kaebaja sidumisteenuse tasu oli lepingu järgi 3,06 kr/minut, ei rikkunud ettekirjutus kaebaja õigusi, sest tema olukord ettekirjutuse tagajärjel ei halvenenud, vaid paranes – minutitasu vähenes 2,70 kr-ni alates 01.01.
  2. Seda ettekirjutust ei ole kaebaja ka vaidlustanud. Ka ettekirjutuse täidetuks lugemise toiming ei riku kaebaja õigusi. Sel juhul ei pea kohus kontrollima vaidlustatud toimingu õiguspärasust. Kohus leidis siiski, et Sideameti poolt ettekirjutuse täidetuks lugemine on õiguspärane. Kaebaja on andnud kõnealusele ettekirjutusele endale meelepärase sisu ja taotleb sellest lähtuvalt vastustaja toimingu õigusvastaseks tunnistamist, kuid Sideamet ei ole T-le kaebaja tõlgendatud sisuga ettekirjutust teinud. Kaebaja tugineb eeldusele, et keskmine tasumäär 2,50 kr/minut peab olema kehtestatud iga sidumisteenuse tasu maksva ettevõtja suhtes eraldivõetuna ja sellist tasumäära tuleb rakendada alates 01.10.
  3. Ettekirjutus selliseid nõudeid Tele2-le ei esitanud. Ettekirjutusega kohustati kolmandat isikut vähendama tasumäära keskmiselt kõigi teenust tarbivate ettevõtete peale kokku, tehes selleks kehtivate lepingute olemasolul lepingupartneritele hiljemalt 01.10.2004 ettepanekud sidumislepingute vastavaks muutmiseks. Seda on kolmas isik ka teinud ja sellega ettekirjutuse täitnud. Kaebaja nõudmine, et uut sidumistasu tulnuks tema suhtes kohaldada juba alates 01.10.2004, ei lähtu ettekirjutusest ega ole kooskõlas kehtiva õigussüsteemiga. Seda möönis kaebajagi, märkides, et ettekirjutuse täidetuks lugemine tulenes asjaolust, et

§ 42

lg 4 p 4 nõuete reaalseks täitmiseks oli vajalik sidumislepingu muudatuse allakirjutamine mõlema sidumislepingu poole poolt; kuna aga ettekirjutuse adressaadiks oli ainult üks sidumislepingu pool, sai amet kohustada seda lepingupoolt tegema teisele poolele ettepanekut lepingu muutmiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 8. E apellatsioonkaebuses paluti tühistada otsus täies ulatuses ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. 1) Kohus rikkus oluliselt protsessinorme, jättes motiveerimata, miks kohtu arvates kaebajal puudub põhjendatud huvi Sideameti toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on ettekirjutuse suhtes soodustatud isikuks. Sideameti toiming, millega loeti ettekirjutus täidetuks, rikub kaebaja huve ja õigusi, mis tulenevad ettekirjutusest (selles sätestatud nõuetest kaebaja suhtes rakendatavale sidumistasule). Sideameti õigusvastase tegevuse tulemusena tekib kaebajal kahju enammakstud sidumistasu näol. Sideameti kontrollaktis fikseeritud toiminguga anti heakskiit jätkuvale õigusrikkumisele ja loobuti kaebajat soodustava haldusakti täitmise nõudmisest, millega rikutakse kaebaja õigust nõuda enda suhtes seadusele vastava sidumistasu rakendamist. Kaebaja põhjendatud huvi on laiem kui kohus tuvastab Sideameti tegevuse õigusvastasuse, võib kaebaja esitada nõudeid ka Sideameti vastu. 5

(9)3-05-78 Ekslik on ka Sideameti väide, et kontrollakti kui toimingu seadusvastaseks tunnistamine ei loo kaebajale võrreldes kaebuse esitamisele eelnenud olukorrale mistahes soodsamat majanduskeskkonda ega kõrvalda kaebaja enda poolt osundatud põhjuseid, mis sundisid kaebust esitama. Kui Sideameti kontrollakt ettekirjutuse täidetuks lugemise kohta tunnistatakse õigusvastaseks, on T-l seadusest tulenev kohustus rakendada

kehtivuse aja eest kaebaja suhtes sidumistasu, mis on kooskõlas ettekirjutusega ja

§ 42lg-ga 4.

2) Kohus hindas ebaõigesti Sideameti ettekirjutust. Kaebaja arvates on välistatud, et kohus saaks ilma sisulise analüüsita võtta üldsõnalise seisukoha haldustoimingu õiguspärasuse suhtes. Selline otsus ei ole kooskõlas halduskohtumenetluse mõtte ega eesmärgiga asi õigesti lahendada ja tagada halduse seaduslikkus. 3) Kohtu järeldused seoses haldustoiminguga on ka sisuliselt ebaõiged. Kohus jättis tähelepanuta, et kaebaja tugines ettekirjutuse tekstile, kuid Sideamet põhjendas ettekirjutust motiividega, mida see ei sisaldunud. Kohtu järeldus, et sidumisteenuse tasumäära tuli vähendada keskmiselt kõigi ettevõtjate peale kokku, on vastuolus ettekirjutuse resolutsiooniga. Sideamet kohustas T tegema muudatused kõikides sõlmitud sidumislepingutes, st sidumistasu tuli muuta seadusega kooskõlas olevaks kõigi sidumispartnerite suhtes.

§ 42

lg 4 nõuded tasu suhtes ei ole täidetud, kui üksnes erinevate ettevõtjatele rakendatavate tasude kaalutud keskmine vastab selles lõikes sätestatule, kuid tasud ise nii nagu need kehtestatakse sidumispartnerile, ei ole seadusega kooskõlas. Ettekirjutuses nimetatud „keskmine“ ei tähenda erinevatele sidumispartneritele rakendatavate tasude keskmist, vaid konkreetse tasumäära kaalutud keskmist teatud ajaperioodi lõikes. Mõistlik kasum (mille kohta tehti ettekirjutus), on üks sidumisteenuse tasu kulukomponent. Kui kaebaja maksab T-le sidumisteenuse eest tasu, milles sisalduv üks kulukomponent (antud juhul kasumimäär) ei vasta

§ 42

lg 4 p-s 4 sätestatule, on T poolt rakendatav sidumisteenuse tasu seadusega (ka ettekirjutusega) vastuolus. Seda, et mõne ettevõtja suhtes rakendatav sidumisteenuse tasus sisalduv kasumimäär ei vasta

§ 42

lg 4 nõuetele, ei saa põhjendada väitega, et erinevatele ettevõtjatele rakendatavate erinevate tasude tulemusena kujuneb kasumi suurus tervikuna selliseks, mis vastab seaduse nõuetele. Kohus jättis tähelepanuta ka ettekirjutuses (p 3.4) toodud põhjenduse selle eesmärkide kohta. 4) Kohus ei põhjendanud, miks ta leidis, et kaebaja nõudmine, et uut sidumistasu tulnuks tema suhtes kohaldada juba 01.10.2004, ei lähtu ettekirjutusest ega ole kooskõlas kehtiva õigussüsteemiga. Kaebaja arvates oleks ettekirjutusega kooskõlas olnud üksnes selline sidumislepingu muutmise ettepanek, mille kohaselt uut sidumishinda rakendatakse alates 01.10.2004. Kuna T poolt tehtud sidumislepingu muutmise ettepanek ei sisaldanud sellist ettepanekut, ei ole tasumäär viidud kooskõlla

§ 42lg 4 p-ga 4.

Kohus jättis tähelepanuta, et kaebaja soovis sidumislepingu muudatust koheselt alla kirjutada, et kaebaja suhtes rakenduks uus hind alates 01.10.

  1. Ainuke põhjus, miks alates 01.10.2004 ettekirjutust ei täidetud, oli T soovimatus hinda alandada. Kuna pärast ettekirjutuse täitmise tähtpäeva saabumist ei toimunud muudatusi selles tasumääras, mille suhtes ettekirjutus oli tehtud ja mille alandamist Sideamet nõudis, siis ei saa ettekirjutus ei praktiliselt ega ka teoreetiliselt olla täidetud. Olukord enne ettekirjutuse tegemist pärast ettekirjutuse täitmise tähtpäeva saabumist on täpselt sama.
  2. Sideamet palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Kohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kaebaja põhjendatud huvi üksikasjalikum analüüsimine kohtuotsuse põhjendavas osas ei olnud vajalik, kohus sai protsessinormidega kooskõlas oleva otsuse langetada ka otsuses tervikuna toodud analüüsi põhjal. Sideameti haldustoimingu, millega loeti ettekirjutus täidetuks, õigusvastaseks tunnistamine ei tooks kaebajale kaasa mingisugust positiivset tagajärge. Isegi, kui vaidlustatud toiming tunnistatakse õigusvastaseks, ei tähenda see automaatselt ja tingimata T poolt kaebajale rakendatavate tasumäärade vähendamist, vaid tooks Tele2-le kaasa kohustuse esitada kõigile oma sidumispartneritele uued sidumislepingute muutmise ettepanekud. 6

(9)3-05-78 Ettekirjutusest ilmneb selgesõnaliselt, et T pidi tegema oma lepingupartneritele hiljemalt 01.10.2004 ettepaneku sidumislepingu vastavaks muutmiseks. Ettekirjutuses ei sisaldunud kohustust rakendada uusi sidumistasusid alates 01.10.
  1. Kui ettekirjutuse täitmise tähtaeg oleks olnud liiga lühike, ei oleks see jätnud ettevõttele võimalust muudatust oma äriplaanides arvesse võtta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Halduskohus märkis otsuses õigesti, et kaebaja ei ole vaidlustanud Sideameti 09.03.2004 ettekirjutust nr 1.9-1-TRO/04/29 ja selle ettekirjutuse tagajärjel kaebaja olukord ei halvenenud, vaid paranes, sest sidumisteenuse tasu oli kehtiva lepingu järgi 3,06 kr/minut, ettekirjutuse kohaselt vähenes see aga 2,70 kroonini minutis. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud Sideameti 09.03.2004 ettekirjutuses nr 1.9-1-TRO/04/29 toodud põhimõtteid ega tema suhtes kehtestatud sidumisteenuse tasu suurust, siis tuleb käesoleva haldusasja lahendamisel lähtuda eeldusest, et Sideameti ettekirjutus on õiguspärane.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse esitajal olemas kaebeõiguse eelduseks olev põhjendatud huvi Sideameti haldustoimingu, millega loeti täidetuks Sideameti 09.03.2004 ettekirjutus nr 1.9-1-TRO/04/29, vaidlustamiseks, ja halduskohus pidi kontrollima vaidlustatud toimingu õiguspärasust. Kaebajal on õigus nõuda, et tema jaoks soodsa haldusakti täitmine toimuks õiguspäraselt ja Sideametil tuleb võtta tarvitusele abinõud, et kehtivat haldusakti täidetakse. Kuigi halduskohus on nõustunud vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga kaebajal kaebeõiguse eelduseks oleva põhjendatud huvi puudumisest, on halduskohus siiski võtnud seisukoha vaidlustatud toimingu õiguspärasuse suhtes. Kuna halduskohus ei ole jätnud kaebajal põhjendatud huvi puudumise tõttu vaidlustatud toimingu õiguspärasusele hinnangut andmata, siis ei saa pidada oluliseks protsessinormide rikkumiseks seda, et kohus ei põhjendanud, miks kohtu arvates kaebajal puudub põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks.
  4. Vastus küsimusele, kas Sideameti 09.03.2004 ettekirjutus nr 1.9-1-TRO/04/29 on täitetud tähtaegselt või mitte, peab selguma eelkõige ettekirjutusest endast. Ettekirjutuse p-s 3.4 on põhjendatud ettekirjutuse tegemist ja leitud, et selle tegemine T signaali lõpetamise sidumisteenuse tasumäära arvestamise kohta on põhjendatud, kuna vastavalt

§ 42

lg 4 p-le 4 peab mobiiltelefonivõrgu operaatori signaali lõpetamise sidumisteenuse tasu olema arvutatud mõistliku kasumi alusel. T vastav tasumäär ei ole arvutatud mõistliku kasumi alusel ning ebamõistlikult kõrge kasumiga arvutatud sidumisteenuse tasumäär kahjustab Eesti Vabariigi telekommunikatsiooniteenuste kasutajate huvisid ja uute telekommunikatsiooniteenuste osutajate sisenemist kõnealusele turule. Eeltoodud punktist järeldub, et ettekirjutuse tegemise eesmärgiks oli Eesti Vabariigi telekommunikatsiooniteenuste kasutajate huvide kahjustamise lõpetamine T poolt ebamõistlikult kõrge kasumiga arvutatud sidumisteenuse tasumäära läbi. Ettekirjutuse p-s 3.6 on järeldus: „Seega tuleb T signaali lõpetamise sidumisteenuse tasus sisalduvat kasumimäära alandada. Võttes arvesse asjaolu, et telekommunikatsiooniteenuste turg on kasvav, uute telekommunikatsiooniteenuste arendamise tasuvus on kõrge riskitasemega, Eesti ühinemist Euroopa Liiduga 01.05.2004 ning Euroopa Liidus rakendatavat regulatsiooni mobiiltelefonivõrgu operaatorite sidumisteenuste tasumääradele ja andmaks 7

(9)3-05-78 ettevõtetele võimaluse oma tegevust paremini kohandada ning vastavat muudatust oma äriplaanides arvesse võtte, kavandas Sideamet signaali lõpetamise sidumisteenuse tasus sisalduva WACC-i (kaalutud keskmine kapitalikulu määr) alandamise kohustuse 18%-ni 01.10.2004-ks. Sideameti arvutuste järgi peaks selle tulemusel kujunema T signaali lõpetamise sidumisteenuse keskmiseks tasumääraks ca 2,5 EEK/minut.“ Eeltoodud punktist nähtub, milliseid asjaolusid arvestati ja kaaluti T-le ettekirjutusega pandava kohustuse tähtaja määramisel. T-le ettekirjutusega pandud kohustus nähtub ettekirjutuse resolutsioonist, mis sisaldub ettekirjutuse p-s 4 ja on järgmine: „viia mobiiltelefonivõrgus signaali lõpetamise sidumisteenuse tasu arvutamine vastavusse

-i § 42 lõike 4 punktiga 4, mille korral ei või signaali lõpetamise sidumisteenuse tasus kasutatav kaalutud keskmine kapitalikulu määr (WACC) olla kõrgem kui 18 %“. Ettekirjutuse p 5 nägi ette: „kui T-l on mõni kehtiv sidumisleping, millest tulenevalt T mobiiltelefonivõrgus signaali lõpetamise sidumisteenuse tasu on arvutatud vastuolus

-i § 42 lõike 4 punktiga 4, siis peab T tegema lepingupartnerile ettepaneku sidumislepingu vastavaks muutmiseks. Käesoleva ettekirjutuse täitmise tähtaeg on 01.10.2004.“ Arvestades eeltoodut ja ettekirjutuse p 5 pealkirja „Ettekirjutuse täitmine ja täitmise tähtaeg“, saab asuda seisukohale, et ettekirjutuse resolutsiooni (p 4) täitmise tähtaeg on ühemõtteliselt määratud kindlaks ja see on 01.10.2004. Vastavalt ettekirjutuse p 5 esimesele lausele tuli ettekirjutuse täitmiseks T-l teha lepingupartnerile ettepanekud sidumislepingu vastavaks muutmiseks, kuid seda juhul, kui Tele2-l oli mõni kehtiv sidumisleping, millest tulenevalt T mobiiltelefonivõrgus signaali lõpetamise sidumisteenuse tasu oli arvutatud vastuolus

§ 42lg 4 p-ga 4.

Ettekirjutuse p-st 5 ei saa teha järeldust, nagu oleks ettekirjutusega pandud Tele2-le kohustuseks üksnes lepingupartnerile sidumislepingu muutmise ettepaneku tegemine. Ringkonnakohus leiab, et ettekirjutus pidi olema täidetud 01.10.2004 ning selleks päevaks tuli lõpetada Eesti Vabariigi telekommunikatsiooniteenuste kasutajate huvide kahjustamine ebamõistlikult kõrge kasumiga arvutatud sidumisteenuse tasumäära läbi ja signaali lõpetamise sidumisteenuse tasus kasutatav kaalutud keskmine kapitalikulu määr (WACC) ei võinud enam olla kõrgem kui 18 %. Ettekirjutuse tegemise aega (09.03.2004) arvestades, oli T-l ka võimalik ettekirjutus nõuetekohaselt tähtajaks (01.10.2004) täita.

  1. T poolt Sideametile 28.09.2004 saadetud kirja nr 1-42 ja Sideameti 05.10.2004 kontrollaktis kajastatud kontrolli tulemuste p 3 kohaselt esitas T28.09.2004 küll neljale lepingupartnerile ettepaneku sidumislepingute muutmiseks, kuid kaebajale 28.09.2004 saadetud ettepanekust (kiri nr 1-43) nähtuvalt oli T nõus alandama hinda 2,70 kr/minut alles alates 01.01.
  2. T poolt Sideameti 09.03.2004 ettekirjutuse nr 1.9-1-TRO/04/29 mittetähtaegset täitmist tõendavad kaebajale
  3. aasta oktoobri, novembri ja detsembri eest esitatud sidumisteenuse arved, kus jätkuvalt nõutakse kaebajalt sidumisteenuse tasu 3,06 kr/minut. Neil põhjendustel nõustub ringkonnakohus kaebajaga selles, et Tei ole Sideameti 09.03.2004 ettekirjutust nr 1.9-1-TRO/04/29 tähtaegselt täitnud.
  4. Ringkonnakohus ei jaga aga kaebaja teist seisukohta ja nõustub Sideametiga selles, et 09.03.2004 ettekirjutusega nr 1.9-1-TRO/04/29 ei ole määratud kindlaks T poolt 8

(9)3-05-78 lepingupartneritele pakutavat konkreetset tasumäära ega kohustatud T rakendama kõigile sidumislepingute partneritele ühesugust sidumisteenuse tasumäära. Sideamet ei oleks ka saanud T kohustada pakkuma kõikidele operaatoritele võrdset tasumäära, sest T näol ei olnud tegemist O-ga. Nimetatud asjaolu ettekirjutuses kajastamata jätmine ei muuda seda fakti olematuks. Sideamet kohustas ettekirjutusega Tviima mobiiltelefonivõrgus signaali lõpetamise sidumisteenuse tasu arvutamine vastavusse

§ 42

lg 4 p-ga 4, mille korral ei või signaali lõpetamise sidumisteenuse tasus kasutatav kaalutud keskmine kapitalikulu määr olla kõrgem kui 18 %“. Ettekirjutuse kohaselt pidi T mobiiltelefonivõrgus signaali lõpetamise sidumisteenuse keskmine tasumäär (kõigi seotud telekommunikatsioonivõrgu operaatorite signaali lõpetamise tasud kokku / kõigi seotud telekommunikatsioonivõrgu operaatorite signaali lõpetamise sidumisteenuse mahtudega) pärast uute tasumäärade rakendamist olema arvutatud vastavuses

§ 42

lg 4 p-ga 4 (kaalutud keskmine kapitalikulu määr ei võinud olla kõrgem kui 18 %). 15. Lõpuks lahendab ringkonnakohus menetluskulude küsimuse. Kaebaja taotles halduskohtus õigusabi eest Advokaadibüroole Raidla & Partnerid tasutud 84 199,40 krooni väljamõistmist ning esitas advokaadibüroo arved koos kulude arvestusega ja kinnituse arvetel toodud summade tasumise kohta. Sideamet taotles halduskohtus õigusabi eest Advokaadibüroole Straus & Partnerid tasutud 34 140,22 krooni väljamõistmist ning esitas advokaadibüroo arved koos kulude arvestusega ja kinnituse arvetel toodud summade tasumise kohta. Halduskohus mõistis kaebajalt välja Sideameti kasuks kohtukulud summas 34 140,22 krooni. Kaebaja taotles apellatsioonimenetluses 20 355 krooni menetluskulu väljamõistmist vastavalt esitatud kuludokumentidele. Sideamet taotles apellatsioonimenetluses 18 998 krooni menetluskulu väljamõistmist vastavalt esitatud kuludokumentidele. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kasuks, tuleb kaebaja poolt kantud menetluskulud Sideametilt välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja menetluskulud on põhjendamatult suured. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud Sideametilt kaebaja kasuks 50 000 krooni (sealhulgas 35 000 krooni esimese astme kohtus ja 15 000 krooni apellatsioonimenetluses) menetluskulu väljamõistmine. Kaire Pikamäe Silvia Truman Lilianne Aasma 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.