Obsah (7)

§ 115§ 1043§ 1045§ 128§ 134§ 1044§ 100

2-00-86 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2006. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-00-86 Tsiviilasi J. A.ja T. K. hagi L.

§ 115

lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist /---/.

§ 1043

lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 ja p 4 kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati /---/ kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega, kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.

§ 128

lg 5 mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 1 lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.

§ 1044

lg 3 lepingulise kohustuse rikkumise 7 tulemusena /----/isikule tervisekahjustuse põhjustamise korral vastutab kahju tekitaja selle eest (VÕS 53 ptk sätestatud alustel). 18.6.2. Hagejad taotlevad kahju hüvitamist kummalegi hagejale 200 000 krooni. 18.7. Õigusvastane käitumine. 18.7.1.

§ 115lg 1 alusel kahju hüvitamise eelduseks on lepingu rikkumine.

VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 4 alusel kahju hüvitamise eelduseks on õigusvastane käitumine. 18.7.

1. Solidaarse kohustuse täitmisest tulenevalt on käendajatele üle läinud kreeditori õigused täidetud kohustuse järgi. Hagejad on nõudnud kohustuse täitmist võlgnikult (kostjalt) 08.11.
2. a kohtule esitatud hagis.

§ 100kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine /---/.

Kostja võttis esimeses kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagejate nõude õigeks ning oli nõus hagejate nõude täitma, nõude täitmiseks taotles kostja, et hagejad teataksid oma pangakontode numbrid ülekande tegemiseks, kuid hagejad seda ei teinud. Seega puudub põhjuslik seos kohustuse täitmata jätmise ja kostja tegevuse vahel. Kostja ei täitnud kohustust johtuvalt hagejate tegevusetusest. Hagejad põhjendasid oma tegevusetust sellega, et ei usalda kostjat. 18.7.

1. Ülejäänud kostjale süüks pandavad teod ei kujuta endast õigusvastast käitumist. Käenduse puhul ei ole oluline käendajate mittevaraline huvi (vt kohtuotsuse punkt 12.2), samuti ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelistest suhetest. Käendusega on tagatud käendajale võimalused vastuväidete esitamiseks (TsK § 208, VÕS § 149), samuti tagasinõue võlgniku vastu (TsK § 209, VÕS § 152). Käenduse puhul lasub käendajal risk selles, et kui põhivõlgnik kohustust ei täida (olenemata põhjusest), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist käendajalt. Moraalse kahju nõude hagis on hagejate põhjendused kohustuste rikkumise kohta kostja poolt, ja sellega seonduvalt hagejatele moraalse kahju tekitamisega, emotsioonilist laadi (vt kohtuotsuse punktid 12.1 – 12.4). 18.
2. Põhjuslik seos. 18.8.
3. Kahju hüvitamise eelduseks on põhjusliku seose olemasolu kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 18.8.
4. Tõendatud ei ole, et hagejatele kahju tekkimine (tervise halvenemine) on põhjuslikus seoses kostjapoolse kohustuste rikkumisega või muu kostja käitumisega. Nimetatud seose kohta ei ole hagejad kohtule tõendeid esitanud, samuti ei ilmne esitatud tõenditest põhjusliku seose olemasolu (t lk 68-69, 117, 134-135; vt kohtuotsuse punktid 12.5, 12.6, 18.2 – 18.5). 18.8.
5. Kohus märgib, et esitatud tõendid tõendavad seda, et J. A. on vajanud psühholoogilist abi
6. a ja T. K. on isiksusehäirete tõttu pöördunud abi saamiseks psühhiaatri poole
7. a detsembrist alates. Kuidas abi saamine kostja käitumisega seondub, puudub kohtul võimalus hinnata. Märkimist väärib asjaolu, et hagejad suurendasid nõuet ja pöördusid psühhoneuroloogiahaiglasse peale seda, kui kostja võttis käendusest tuleneva nõude õigeks. 18.8.
8. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus moraalse kahju hüvitamise nõude rahuldamata. 8 IX Menetluskulude jaotus
9. Hagejad on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 1 050 krooni (t lk 6), mittevaralise kahju nõude esitamisel on hageja T. K. tasunud riigilõivu 11 000 krooni (t lk 74) ja J. A. 11 000 krooni (t lk 70, 75). Hagejad on tasunud juriidilise abi eest FIE V. K. 5 000 krooni.
10. TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
11. Kuni 31.12.
12. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks väljab vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega /---/. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest (hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale /----/.
13. Kohus rahuldas hagejate varalise nõude (14 039,15 krooni) ning jättis rahuldamata mittevaralise nõude (moraalse kahju nõue, 400 000 krooni). Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja J. A.kasuks 50% varalise nõude pealt tasutud riigilõivust e. 525 krooni ning T. K. kasuks 525 krooni. Mittevaralise nõude eest tasutud menetluskulu (riigilõiv) tuleb jätta hagejate endi kanda. Õigusabikuludest tuleb kostjal hagejale J.A. hüvitada 85 krooni ja hagejale T. K.85 krooni (hagihind 14 039,15 + 400 000, 100% = 414 039,15; hagi rahuldatud osa hagihinnast kokku moodustab ca 3,4%; 3,4% 5 000-st (õigusabikulud) = 170). Kohtunik 9