← Eesti

3-05-1167/4

3-05-1167 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-05-1167 (endine nr 3-1542/2005) Haldusasi J.M.’e kaebus Haabersti Linnaosa Valitsuse 31.10.2005 Tallinnas, Õismäe tee 118-15 korteri suhtes sooritatud toimingute ja Haabersti Linnaosa vanema 31.10.2005 korralduse nr 221 õigusvastaseks tunnistamiseks, ukse lõhkumisega tekitatud kahju 5000.- krooni hüvitamiseks ja toimingu sooritamiseks kohustamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
  3. september 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja J.M. ja tema esindaja Alar Neiland ning vastustaja Haabersti Linnaosa Valitsuse esindaja Eino Tamm RESOLUTSIOON Jätta J.M.’e kaebus täielikult rahuldamata ja kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda (HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 02.10.2006, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD
  4. Tallinnas Õismäe tee 118-15 asuvat Tallinna linnale kuuluvat ja Haabersti Linnaosa Valitsuse (edaspidi – Haabersti LOV) valitsemisele antud korterit kasutas alates
  5. a kuni oma surmani xx xx xxxx. a J.M. /tl tl 12, 70/.
  6. 13.11.1990 registreeriti J.M.e lapselaps I.M. (endise nimega I. T.) sisse sellele aadressile, kuid 16.04.1991 registreering tühistati. Kuna I.M. jäi korterisse omavoliliselt elama, tõsteti ta Haabersti LOV õiguseellase Väike-Õismäe Elamuekspluatatsioonivalitsuse hagi alusel Tallinna Linnakohtu 14.01.
  7. a otsusega tsiviilasjas nr 2-76/1993 korterist välja, millise kohtuotsuse jättis tookordne ülemkohus muutmata /tl 13-15/. 1
  8. I.M.e väljatõstmise ajaks 27.11.
  9. a oli viimane kõnealusest korterist välja kolinud. Korter ja korterivõtmed olid tema isa, J.M.e poeg J.M.e valduses, kelle väljatõstmiseks puudus kohtutäituril alus, kuna kohtuotsus oli tehtud üksnes I.M.e suhtes /tl 72, 73/.
  10. Esitamaks kohtule väljatõstmise hagi pöördus Haabersti LOV
  11. a. mais politsei Haabersti konstaablipunkti poole abipalvega õige kostja väljaselgitamiseks. Politsei püüdis kuu aja jooksul korduvalt korterisse pääseda, et selgitada, kas Õismäe tee 118 -15 korteri omavoliliseks kasutajaks ja valdajaks on jätkuvalt J.M. või on omavoliline valdus muule isikule üle antud. Politseile ust ei avatud ja politsei teatel ka mingeid muid korteri kasutamise märke ei ilmnenud. Samal eesmärgil teostasid 20.06.2005 kohapealset kontrolli linnaosa valitsuse ametnikud. Kuna ust ei avatud, jäeti korteri kasutajale postkasti palve koheselt kontakteeruda linnaosa valitsusega. Ühendust ei võetud /tl 16/.
  12. Haabersti linnaosa vanema 03.08.2005 käskkirjaga nr 10-k moodustatud komisjoni liikmed avasid samal päeval OÜ Lukuabi spetsialisti kaasabil Õismäe tee 118-15 korteri ukse. Korterisse sisenemise ja korteri selle omaniku otsesesse valdusesse võtmise kohta koostati akt ning sellekohane teade jäeti nii korteri esiku põrandale kui ka korteri postkasti. Korteriuks suleti teise lukuga ning hingede keevitamise teel /tl 17-19/.
  13. 26.09.2005 pöördus J.M. linnaosa valitsuse õigusnõuniku Eino Tamme poole palvega anda talle üle korteri välisukse uus võti ja sõlmida temaga üürileping, millest linnaosa valitsus keeldus, esitades J.M.ele nõude viia ära korterisse jäetud esemed ning hüvitada korteri omavolilise valdusega tekitatud kahju. 04.10.2005 esitati vastav nõue ka kirjalikult, millele J.M. ei vastanud kirjas nõutud ajaks (14.10.2005) /tl 20/.
  14. 25.10.2005 kirjas teatas Haabersti LOV J.M.ele, et Õismäe tee 118 - 15 korter vabastatakse sinna jäetud asjadest
  15. oktoobril 2005, ning paluti hiljemalt 27.10.2005 kella 16.30-ks kirjas esitatud küsimustele vastust. J.M. vastas ettepanekuga lõpetada omavoli /tl 2122/
  16. 31.10.2005 andis Haabersti linnaosa vanem korralduse nr 221 korraldada Õismäe tee 118 - 15 korteri vabastamine omavolilise kasutaja poolt sinna jäetud esemetest
  17. oktoobril 2005 kell 11.00 ning juhul, kui J.M. ei ilmu asjadele järele, paigutada need hoiule Haabersti LOV valitsemisel olevasse mitteeluruumi /tl 23/.
  18. 31.10.2005 koostati J.M.e juuresolekul eluruumi vastuvõtmise akt, asjad paigutati hoiule aadressil Paldiski mnt 227 /tl 24, 41/.
  19. 30.11.2005 postitas J.M. halduskohtule kaebuse taotlustega „1) tunnistada Haabersti Linnaosa Valitsuse toimingud 31.10.2005 aastal Tallinnas, Õismäe tee 118-15 korteri ukselukkude lahtimurdmisel, ilma minu nõusolekuta kõnesolevasse eluruumi sissetungimisel ja kõnesolevast korterist minule kuuluvate esemete hõivamisel ja äravedamisel õigusvastaseks; 2) kohustada Haabersti Linnaoas Valitsust andma Õismäe tee 118-15 korteri tagasi minu kasutusse ja toimetama 31.10.2005 vastustaja poolt kõnesolevast korterist äraviidud, minule kuuluvad esemed korterisse tagasi“ /tl 2-3, 33-35/.
  20. 19.01.2006 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse /tl 47/, 10.02.2006 esitas Haabersti LOV kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 53-54/.
  21. 20.03.2006 esitas J.M. kohtule kaebuse täienduse, milles palus tunnistada õigusvastaseks ka Haabersti linnaosa vanema 31.10.2005 korralduse nr 221 ning mõista vastustajalt välja hüvitus 5000.- krooni ukse lõhkumisega tekitatud kahju eest /tl 57/, Haabersti LOV esitas selle kohta täiendava kirjaliku seletuse 24.03.2006 /tl 60-62/.
  22. J.M.e avalduse alusel 02.11.2005 alustatud menetluse kriminaalasjas nr 05730000562 lõpetas Põhja Politseiprefektuur 10.04.2006 määrusega, kuna ei tuvastatud J.M.e suhtes KarS §-de 266 (omavoliline sissetung) ega 314 (ebaseaduslik eluruumist väljatõstmine) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine /tl 90-95/ 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja J.M. leiab, et tema kasutuses olnud eluruumi ukselukkude lahtimurdmine, tema nõusolekuta eluruumi tungimine ja tema esemete eluruumist äravedu oli õigusvastane. Vastustajal puudus pädevus täidesaatva võimu struktuuris kaebaja suhtes väljatõstmise toimingu tegemiseks (eluruumi ukse keevitamine, eluruumi tema loata sisenemine, eluruumist esemete hõivamine). Vastavaid otsuseid saaks vastu võtta kohus, täita kohtutäitur. Haabersti linnaosa vanema 31.10.
  23. a korralduse nr 221 vastuvõtmine ei õigusta iseenesest õigusvastaste toimingute tegemist. Vastustaja on rikkunud hea haldustava põhimõtteid ning põhiseaduse (edaspidi – PS) §-des 33 § 26 ja § 32 sätestatud õigusi. Kui vastustaja leidis, et kaebaja senine korterikasutus ei olnud seaduslik, tulnuks vastustajal oma õigusi kaitsta seaduslikus korras (vastava üürilepingu ülesütlemise teate esitamise teel või kohtukorras). Samas kaebaja leiab, et kõnesoleva korteri kasutus toimus üürisuhte alusel, see oli üürisuhe VÕS § 271 järgi (kaebaja oli pikka aega tasunud üüri vastustaja üüriarvete alusel). Üürisuhe on kestnud üle ühe aasta. Lepingut ei oldud sõlmitud kirjalikus vormis, kuid VÕS §-s 274 sätestatu kohaselt loetakse selline leping sõlmituks tähtajatult (tähtajatut üürilepingut on võimalik korraliselt üles öelda (VÕS § 311) järgides selleks VÕS §-s 312 ja sätestatud korda). Ukselukkude ja ukse lõhkumisega on kaebajale tekitatud kahju 5000 krooni. Kaebuse esitaja on korduvalt pöördunud vastustaja poole, et korterist äraviidud esemed ja korteri võtmed kaebajale tagastataks. Vastustaja on nendest ettepanekutest keeldunud, saates kaebuse esitajale arveid korterisisustuse hoiustamise eest. Vara tagasisaamiseks tuleks kaebajal tasuda vara veo ja hoiuarved. Eluruumist väljatõstmisega on tekitatud nii materiaalne (uue eluruumi üürikulud, kaebaja ostetud terasukse hävitamine jms.) kui ka moraalne kahju. Õigusvastasuse tunnistamine võimaldaks kaebajal vastavate nõuete esitamist – kahju hüvitamist rahalise hüvituse ja faktiliste tagajärgede kõrvaldamise teel. Õigusvastasuse kindlakstegemine aitab ka oma õigusi kaitsta kaebaja rehabiliteerimisvajaduse tõttu ja sooviga vältida õigusrikkumise kordumist. Vastustaja Haabersti LOV palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Viidates faktilistele asjasoludele leiab vastustaja, et kuna J.M.el puudus mistahes õiguslik alus Õismäe tee 118-15 korterit kasutada, ning kuna Haabersti LOV oli 03.08.2005 saavutanud lisaks talle kuuluvale omaniku kaudsele valdusele korteri suhtes ka otsese valduse, puudus vajadus pöörduda väljatõstmise hagiga kohtusse. Asjad, mida väidetav omanik ära ei võtnud, paigutati hoiule teise ruumi, mille majanduskulud on oluliselt väiksemad. J.M.e omandiõigus vaidlusalusele korterile ei ole tõendatud, J.M.el puudus õigus nõuda temaga üürilepingu sõlmimist ja korteri talle erastamist. Kuna korterit kasutasid J.M.e loal ka teised isikud, siis ei ole tõendatud, et just kaebaja paigaldas korterile metallukse. Kahju tekkimine ei ole tõendatud. KOHTU PÕHJENDUSED
  24. Käeoleval juhul ei ole vaieldav asjaolu, et J.M.el puudus õiguslik alus Õismäe tee 118-15 korteri valdamiseks, käsutamiseks või kasutamiseks. Kohus asus juba 10.07.2006 määruses seisukohale, et vaatamata asjaolule, et J.M. käsitleb end vaidlusaluse Õismäe tee 118-15 korteri seadusliku üürnikuna, ei ole viimane asjaolu tõendamist leidnud. Tallinna linn ei ole kõnesoleva eluruumi üürile andmist kaebajale otsustanud (vrdl Tallinna Linnavolikogu 23.02.2006 otsus nr 65 sama korteri üürile andmisest K. E.le, tl 63-65) ja 3 kaebajal puudub selle eluruumi seadusliku kasutamise kohta üürileping VÕS § 271 mõttes, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kaebajale on küll mõni aeg esitatud hoolduskulude arveid, kuid mitte kunagi üüriarveid. Üüri ta ei ole tasunud, vaid on tasunud omaalgatuslikult arvestuslikke hoolduskulusid. Samas on Tallinna linn Õismäe tee 118 elamus asutatud korteriühistu liikmena linnaosa valitsuse kaudu tasunud korteriühistule arvete alusel majanduskulusid, kuid arveid tagasimakseteks korterit omavolilises valduses hoidnud J.M.ele ei ole esitatud. J.M.e korduvatele taotlustele tunnustada tema õigust Õismäe tee 118-15 asuvale korterile ja võimaldada tal see korter erastada ning muudele seda taotlust toetavatele pöördumistele /tl 71, 73, 75, 81/ on Haabersti LOV järjekindlalt vastanud eitavalt ja palunud eluruum vabastada /tl 74, 76, 80, 98/, v. a üks kord /tl 38/, milline kiri oli vastustaja sõnul saadetud ekslikult ja J.M.ele tema pöördumisel kirja peale seda ka selgitatud. Kaebaja ei ole taotlenud kohtu kaudu oma õiguse tunnustamist vaidlusalusele korterile. Kaebaja väited nagu oleks kaebaja vanaisa J.M. vaidlusaluse korteri välja ostnud, ei ole leidnud tõendamist. Välisõigusabi Advokaadibüroo õiendist ei nähtu ülekantud summade suurus ja lõplikkus, rääkimata faktist, et mingeid ülekandeid oleks tehtud just Õismäe tee 118-15 korteri omandamiseks /tl 106/. J.M. võis küll elada J.M.ega samas korteris, olla sel ajal tema perekonnaliige, kuid J.M.e surma ajaks oli nii kaebaja kui ka tema tütar sealt välja kirjutatud seoses sellega, et J.M.e perekonnale oli eraldatud Sõpruse pst-l uus korter, kuhu kaebaja ka elama asus. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et kaebaja tütar I.M. oli vääralt (pärast J.M.e surma) Õismäe korterisse uuesti sisseregistreeritud ja et see sissekirjutus annulleeriti. Kuna I.M. jäi korterisse omavoliliselt elama, siis tehti ka otsus tema kohtu korras väljatõstmiseks. Et I.M.e poolt kõnealuse korteri kasutamine oli ebaseaduslik, siis ei saanud J.M.el tütre väidetava perekonnaliikmena tekkida pärast ca 1,5-aastast äraolekut õigust Õismäe tee 118-15 korterile. Neil asjaoludel on üheselt tõendatud, et J.M.el puudus seaduslik alus kõnealusele korterile. Samas ei ole ka vaieldav asjaolu, et õigusliku aluseta eluruumi kasutavaid isikuid saab välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata üksnes kohtu korras. Vastav hagi esitatakse konkreetse isiku vastu. Seega asub kohus kontrollima, kas 31.10.2005 Haabersti LOV tungis kaebaja põhiseaduslikke õigusi rikkudes kaebaja eluruumi ning tõstis õigusvastaselt kaebaja ja temale kuuluvad esemed sealt välja.
  25. Kohus jagab täielikult Põhja Politseiprefektuuri 10.04.2006 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruses tehtud järeldusi, et Haabersti LOV tegutsemine 03.08.2005, mil sisuliselt toimus Õismäe tee 118-15 korteri valduse tagasivõtmine, oli seaduslik ja õigustatud ning J.M.e edaspidine nõudmine anda temale valdus tagasi (või anda talle vastu teine samaväärne eluruum, nagu ta soovis kohtuistungil), on täiesti põhjendamatu. Ja seda järgmistel asjaoludel. Asja materjalidest ja poolte seletustest nähtuvalt ei ole J.M. vaidlusalust korterit ise pidevalt kasutanud. Ehkki tal puudus endal seaduslik alus korteri kasutamiseks, ei ole see takistanud tal omavoliliselt näiteks aastatel 2000-2001 ühe aasta vältel Õismäe tee 118-15 korterit kõrvalistele isikutele kasutamiseks anda ja ise sõbra juures suvilas elada /tl 74, 77, 111 prd/. Samuti ilmneb kaebaja seletusest, et alates märtsist 2005, mil J.M.e väiteil tabas teda infarkt ja ta viibis haiglas, ei ole ta järgneval suvel samuti kõnealuses korteris elanud, isegi korteris käinud, elades isakodus maal (käis vaid posti järel, tl 111/. Kuna vastustaja sõnul korteri omavolilise valduse ja kasutamisega tekitati Tallinna linnale varalist kahju, tõusetus nii omavolilise valdaja ja kasutaja väljatõstmise nõude kui ka kahjunõude esitamise küsimus. Et hagi aegumise tähtaegade lühenemisega kümnelt aastalt kolmele sai vastavaid nõudeid kohtusse esitada kuni 30.06.2005 ja välistamaks I.M.e väljatõstmisel toimunud nn ülekavaldamist seonduvalt vale kostjaga (tütre asemel elas korteris hoopis tema isa J.M.) /tl 72, 90-91/, on mõistetav, et Haabersti LOV pöördus
  26. a 4 mais politsei Haabersti konstaablipunkti poole palvega õige kostja väljaselgitamiseks. Samas oli ette valmistatud ka hagiavaldus J.M.e kui kostja vastu eluruumist väljatõstmiseks /tl 78/. Kriminaalasjas on tuvastatud, et konstaabel püüdis selle abipalve täitmiseks kuu aja jooksul korduvalt korterisse pääseda selgitamaks, kas Õismäe tee 118 -15 korteri omavoliliseks kasutajaks ja valdajaks on jätkuvalt J.M. või keegi muu isik, kuid politseile ust ei avatud ja politsei teatel ka mingeid muid korteri kasutamise märke ei ilmnenud. Ka 20.06.2005, mil Haabersti LOV haldusosakonna juhataja Tõnu Kivimaker ja õigusnõunik Eino Tamm teostasid kohapealset kontrolli, korteriust ei avatud. Vestlusest elamu samal korrusel asuva naaberkorteri nr 13 eaka elanikuga selgus, et korterit kasutab pikemat aega keskealine naisterahvas, kes suvel elab Ida-Virumaal. Kontrollijate poolt korteri kasutajale postkasti jäetud palvele võtta koheselt ühendust nimetatud ametiisikutega /tl 16/ samuti ei reageeritud. Kuni 02.08.2005 oli politsei püüdnud veel korduvalt tagajärjetult tuvastada korteri kasutaja isikut /tl 18/. Neil asjaoludel leiab kohus, et vastustajal võis tekkida põhjendatud kahtlus (alus uskuda), et omavoliline kasutus on lõpetatud ja korter on tegelikult vaba. Seetõttu, olles eelnevalt informeerinud vastavast kavatsusest politseid, avasid Haabersti LOV töötajad OÜ Lukuabi spetsialisti kaasabil 03.08.2005 kell 12.10 Õismäe tee 118-15 korteri ukse, mille kohta koostati akt. Korteri ülevaatuse aktist nähtuvalt korteri voolumõõtja tarbimist ei näidanud, korteri seisukord viitas sellele, et seal ei ole pikemat aega elatud /tl 18/. Lisaks eeltoodule vastustaja esindaja sõnul näiteks puudus köögis külmkapp (suvisel ajal!), samas oli seal elektripliit, mille pistik ei ühildunud korteri seinas oleva pistikuga, olles seega kasutamiskõlbmatu. Haabersti LOV töötajad võtsid neil asjaoludel korteri selle omaniku otsesesse valdusesse, tehes kõrvaliste isikute sisenemise korterisse võimatuks või vähemalt raskendatuks korteriukse luku vahetamise ning uksehingede liikumatuks keevitamise abil. Vastavalt AÕS §-le 32 valdus on tegelik võim asja üle, AÕS § 33 lg 1 kohaselt valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Sama paragrahvi lg 2 järgi isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. AÕS § 36 lg 1 kohaselt valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Tulenevalt AÕS § 68 lg-st 1 omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Arvestades eelviidatud sätteid ja asjaolusid, leiab kohus, et Haabersti LOV vaidlusaluse korteri omaniku (Tallinna linn) esindajana ja vara valitsejana võttis 03.08.2005 otsese tegeliku valduse kasutamata korteri suhtes üle ning saavutas täieliku võimu selle korteri üle. Seega ei olnud Õismäe tee 118-15 korter 31.10.2005, millise kuupäeva toiminguid ja linnaosa vanema haldusakti käeoleval juhul vaidlustatakse, enam mitte ka J.M.e kaudses valduses. Järelikult ei ole mingit alust rääkida tema eluruumist (õigusvastasest) väljatõstmisest. Seisuga 31.10.2005, mil leidis aset kõnealuse korteri tühjendamine sinna jäetud esemetest ja milliseks ajaks oli Haabersti LOV saavutanud talle kuuluva korteri suhtes otsese valduse juba ligi kolme kuu eest, puudus tal vajadus ja alus pöörduda väljatõstmise hagiga kohtusse (ebaseaduslik kasutajat ei ilmnenud). Kuna kaebajapoolne vahepealne kõnealuse korteri kasutus oli ilmselgelt ebaseaduslik, siis puudub tal ka õiguslik alus nõuda selle korteri või samaväärse korteri tema kasutusse andmiseks. Lisaks märgitule ei oleks Õismäe tee 118-15 korteri tagasiandmine kaebajale enam võimalik ka seetõttu, et nimetatud korter on seaduslikus korras juba pool aastat tagasi antud üürile selleks õigustatud isikule /tl 63/.
  27. Mis puudutab kaebaja muid taotlusi, st tunnistada Haabersti LOV 31.10.2005 toimingud Õismäe tee 118-15 korterist kaebajale kuuluvate esemete hõivamisel ja äravedamisel õigusvastaseks ning hüvitada kaebajale ukselukkude lõhkumisega tekitatud kahju, siis selles osas peab kohus vajalikuks märkida järgmist. 5 03.08.2005, mil vastustaja saavutas otsese valduse korteri üle, jäeti Õismäe tee 118-15 korteri kasutajale teade nii korteri esiku põrandale kui ka korteri postkasti selle korteri avamise ja ülevaatuse kohta. Teate jätmine oli ajendatud ilmselt asjaolust, et korteris olid seal alalist elamist võimaldavad esemed, mida nende omanik võib soovida tagasi saada. Asja materjalidest nähtuvalt
  28. septembril 2005, kui J.M. võttis kontakti linnaosa valitsuse õigusnõunik Eino Tammega, esitati talle nõue viia ära korterisse jäetud esemed (juhul kui ta tunnistab asjad omaks) ning hüvitada korteri omavolilise valdusega tekitatud kahju. Samasisuline kirjalik nõue esitati J.M.ele 04.10.2005 /tl 20/. Kaebaja ei teatanud palutud tähtaja jooksul, kuhu väidetavalt tema poolt korterisse jäetud esemed tuleb viia. Seetõttu on Haabersti LOV teatanud 25.10.2005 kirjas J.M.ele, et Õismäe tee 118-15 korter tühjendatakse sinna jäetud esemetest 31.10.2005 kell 11.
  29. Samas on palutud hiljemalt 27.10.2005 kaebaja vastust küsimustele nende asjadega edasise talitamise suhtes /tl 21/. Kaebaja 27.10.2005 teade neile küsimustele otsest vastust ei andnud /tl 22/. Korteri vabastamine sinna jäetud esemetest toimuski vastavalt Haabersti linnaosa vanema korraldusele 31.10.2005 nr 221 ja nähtuvalt eluruumi vastuvõtmise aktist nimelt 31.10.
  30. Kohal viibis ka J.M. /tl 24-26/. Vastustaja enda poolt 03.08.2005 paigaldatud ukseluku avamine 31.10.2005 ei olnud ei õigusvastane ega millegagi J.M.e õigusi riivav. Aktis märgitu kohaselt võttis J.M. kaasa vaid osa esemeid, ülejäänud esemed viidi hoiule linnaosa vanema korralduses märgitud aadressile - Paldiski mnt 227 asuvasse Haabersti LOV valitsemisel olevasse mitteeluruumi-, kuna J.M. neid esemeid ära ei võtnud ega nõustunud ka nende prügilasse viimisega. Arvestades asjaolu, et kaebajale oli antud eelnevalt võimalus teatada, kas ta tuleb ise oma transpordiga esemetele järele, soovib esemed paigutada tema enda poolt valitud ruumi või nõustub nende viimisega prügilasse, kuid J.M. oli jätnud vastavad korraldused tegemata, ei olnud kujunenud olukorras midagi ebaseaduslikku esemete paigutamisel vastustaja määratud hoiuruumi. Kui kaebaja leidis, et 31.10.2005 planeeritav korterist kaebajale väidetavate esemete äraviimine „on vastuolus seadusega ja heade tava kommetega“ (kaebaja 27.10.2005 faksiteade linnaosa valitsusele), oli kaebajal piisavalt aega, et võtta tarvitusele vajalikke abinõusid oma väidetavalt rikutud õiguste kaitsmiseks. Põhjendamatu on kaebaja nõue kohustada vastustajat toimetama temale väidetavalt kuuluvad esemed Õismäe tee 118-15 asuvasse korterisse tagasi. Samuti on põhjendamatu nõue toimetada need esemed ükskõik kuhu mujalegi või andma need tasuta välja enne, kui J.M. on tõendanud, et esemed kuuluvad üldse talle (arvestades korteri kasutamist ka teiste isikute poolt) ja ta on tasunud nimetatud esemete hoiustamisega seotud kulutused /tl 36, 39-41/. Kahjunõudesse puutuvalt leiab kohus esiteks, et väidetav ukse ja lukkude lõhkumine ning väidetavalt kaebaja eluruumi sisenemine leidsid aset 03.08.2005, millise kuupäeva toiminguid ei ole antud juhul vaidlustatud. Aga isegi sel juhul, kui hinnata sel päeval toimunud toimingutega kaebajale kahju tekitamist, siis kaebaja ei ole tõendanud, et just tema on paigaldanud Õismäe tee 118-15 korterile metallukse ega ka selle maksumust. Samuti ei ole ta tõendanud väidetava ukselukkude lõhkumisega talle tekitatud kahju suurust. Seega on J.M.e kaebus täies ulatuses põhjendamatu. Haabersti LOV 31.10.2005 toimingud ega Haabersti linnaosa vanema korraldus nr 221 Tallinnas, Õismäe tee 118-15 korteri tühjendamisel sinna jäetud esemetest ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.
  31. HKMS § 92 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et vastustaja ei ole kohtukulunõuet esitanud, siis jäävad J.M.e kanda tema enda kohtukulud. Hurma Kiviloo kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.