KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-33 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Gaida Kivinurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 20
) § 165 hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis ei näinud expressis verbis ette ühise osa omaniku õigust nõuda enda kandmist osanike nimekirja, sätestas
§ 286
sellise nõude õiguse.
§ 286rakendamine on võimalik analoogia alusel.
Eelpoolnimetatud seisukohta hageja nimekirja OÜ T osanike kandmise õiguse osas toetab ka
§ 165uus redaktsioon. Kuna hageja kuulub osanike nimekirja kandmisele, tuleb kostjat kohustada ka esitama hagejale tutvumiseks OÜ T dokumendid. Käesolevas 2
(5)asjas ei ole tuvastatud
§ 166lõikes 2 sätestatud asjaolud, mis välistaksid dokumentide esitamise.
- Kohus ei nõustu kostja ja kolmanda isiku seisukohaga, et hagi on tõendamata. Hageja ja kolmanda isiku vahel on vaidlus ühisvara jagamises tsiviilasjas nr 2/32-8940/
- Kostja ja kolmanda isiku seisukoht, et vaidlus sama nõude üle samal alusel tuleb käesoleva tsiviilasja raames tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 punkti 5 tõttu jätta läbi vaatamata, on ekslik. Tegemist ei ole vaidlusega sama eseme üle samal alusel. Ühes menetluses on esemeks ühisvara jagamine, käesolevas menetluses aga on esemeks osanike nimekirja kandmine. Juba menetluse eseme erinevus välistab TsMS § 371 lg 1 punkti 5 rakendamise. Lahendi tegemine käesolevas asjas ei ole takistuseks lahendi tegemisele tsiviilasjas nr 2/32-8940/03, kus lahendatakse ühisvara jagamist.
- Kolmas isik vaidleb vastu hageja seisukohale, nagu kuuluks osa hageja ja kolmanda isiku ühisvara hulka. Kolmanda isiku osa on omandatud kolmanda isiku lahusvara arvel. Kostja seaduslik esindaja, kes on ka kolmas isik, oma vastuses kohtule 17.03.2005 ei ole märkinud, et osa peaks kuuluma lahusvara hulka. Sellist seisukohta ei ole kolmas isik väljendanud ka hilisemalt. Vastupidi, tsiviilasjas nr 2/32-8940/03 on kolmas isik nõustunud selle ühisvaraks olemisega. Lisaks on kolmas isik avaldanud seisukoha OÜ T osa kuulumisest lahusvara hulka alles kohtukõne teesides, s.t kohtuvaidluste ajal, tuues selle sisse uue asjaoluna, mida sisulise arutamise jooksul käsitletud ei ole.
- Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja on püüdnud tekitada kostjale kahju. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostjale püüdnud kahju tekitada. 31.03.2003 ja 09.04.2003 tehtud ülekanded ei ole käsitletavad kahju tekitamisena. Ka on hageja tunnistanud sellise ülekande saamist, mille ta ka tagastas OÜ T arvele. Ka asjaolu, et hageja ei ole kätte andnud kostjale saadetud posti, on tõendamata. Kostja aadress on registri järgi Tallinn x, kus kostja tegelikult ei tegutse. Samas on kostja kätte saanud registriaadressile saadetud hagiavalduse.
- Kohus nõustub kostja ja kolmanda isiku seisukohtadega hageja nõudes dokumentide tutvumiseks, et VÕS § 1015 kohaldamiseks eeldused puuduvad.
- Kostja ja kolmas isik leiavad, et osaühingu juures on osanikel võimalik otsustada ja määrata, kellega koos nad soovivad osanike staatuses olla. Seaduse ja õiguskindluse mõttele ei vastaks hageja seisukoht, et osanike abikaasad on õigustatud nõudma enda kandmist osanike nimekirja ühise osa omanikena. Sel moel muutuksid ebakindlaks osanike vahelised suhted. Kostja ja kolmas isik leiavad ka, et kuna kolmanda isiku ja hageja vahel käib ühisvara jagamine, võib ühine osaniku õiguste teostamine osutuda samahästi kui võimatuks, mis ei vastaks äriühingu eesmärkidele. Kostja ja kolmanda isiku seisukohad on siin kohal oletuslikud ja tõendamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
- OÜ T esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kaevatava otsuse tühistada ja jätkata menetlust maakohtus. Kui ringkonnakohus peab võimalikuks asjas otsuse tegemist ilma asja uuesti maakohtule arutamiseks saatmata, siis palub apellant jätta hagi rahuldamata mõlema nõude osas. Kui ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus hageja osanike nimekirja kandmise nõude osas ei ole põhjendatud, siis palub apellant tühistada kaevatava otsuse osaliselt ja jätta hagi dokumentide tutvumiseks esitamiseks kohustamiseks rahuldamata.
- Kohus ei ole selgelt esitanud, kas asja lahendamisel tuleb kohaldada
§ 165
lõiget 1 hagi esitamise ajal kehtinud või otsuse tegemise ajal kehtivas redaktsioonis. Seetõttu on põhjendatud kaevatava otsuse tühistamine tervikuna ja uuesti arutamiseks saatmine maakohtule. Kui asjas kuulub kohaldamisele otsuse tegemise ajal kehtiv õigus, siis võib 3
(5)osutuda vajalikuks täiendavate tõendite esitamine asjaolude kohta, mida ei esinenud hagi esitamise ajal, kuid mis on ilmnenud kohtumenetluse kestel. 16. Kohus on kohaldanud muuhulgas
§-i 286, samas ei ole kumbki pooltest sidunud asjas esitatud asjaolusid selle normiga ning ka kohus ei ole kõnealust normi pooltega arutanud või viidanud võimalusele asjaolusid selle normiga siduda. Seega on kohus otsuse rajamisel
§-le 286 oluliselt rikkunud TsMS § 351 lõiget 1 ja TsMS § 436 lõiget 4, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Rikkumise olemusest tulenevalt ja pooltele efektiivse kaebeõiguse tagamiseks on seetõttu vajalik maakohtu otsus tühistada ja saata asi uuesti arutamiseks maakohtule. Ka
§ 165
lõike 1 erinevate redaktsioonide arvestamine oli üllatuslik, sest ka seda võimalust ei käsitletud kohtuistungil. 17. Kaevatav otsus on olulises ulatuses vastuoluline. Kohus on rahuldanud ka hageja teise nõude dokumentide tutvumiseks esitamiseks, kuid ei ole sisuliselt põhjendanud, millisel õigusnormil selline otsus rajaneb. Kostja õigus ei tulene
§-dest 165 ja 286, kuna kummaski nimetatud sättes ei käsitleta osaniku õigust nõuda juhatuselt osaühingu dokumente tutvumiseks. Kohus on põhjendatult leidnud, et nõude rahuldamiseks VÕS § 1015 järgi puudub alus. 18. Kohus on ekslikult tõlgendanud
§ 165
lõiget 1 selliselt, et osa ühisomanikel on igaühel osaühingu suhtes osaniku õigused ja nad saavad neid teostada eraldi. Viidatud sätte mõtteks on vältida osa ühisomanike omavaheliste vaidluste mõju ühingule. Äriseadustikust ei tulene ja maakohus ei ole kaevatavas otsuses selgitanud, miks peaksid osa iga ühisomanikul olema kõigi osaniku õigused üksinda tegutsedes.
- Kui aga osa ühised omanikud saavad osast tulenevaid õigusi teostada üksnes ühiselt, siis ei saa kohus rahuldada hageja nõuet dokumentide esitamiseks, kuna see ei väljenda osa omanike ühist tahet. Sama tulemus oleks ka juhul, kui pidada põhjendatuks rahuldada hageja nõue osanike nimekirja kandmiseks.
- Kohus on põhjendanud
§ 166
lõike 2 kohaldamata jätmist üksnes asjaoluga, et 31.03.2003 ja 09.04.2003 ülekanded ei ole käsitletavad kahju tekitamisena. Kohtu niisugune põhjendus on ebapiisav ja lähtub viidatud normi ebakorrektsest tõlgendusest.
§ 166
lõike 2 sõnastusest tuleneb otseselt, et keeldumise aluseks ei ole mitte varasem kahju tekitamine, vaid aluse esinemine niisuguseks eelduseks. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei pea hageja tegevust osaühingu arvelt raha kõrvaldamisel osaühingut kahjustavaks. Hageja väide, et ta avastas oma arvelt põhjendamatu rahasumma ei ole kooskõlas hageja enda esitatud tõendiga. 21. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja 17.03.2005 vastuse lisana 2 esitatud hageja kirja kostja äripartnerile, mis otseselt kahjustab kostja mainet ja takistab kostja äritegevust. Samuti on kohus põhjendamatult jätnud arvestamata kostja vastuväited, et hageja on teinud takistusi kostjale adresseeritud posti kättesaamisel. Hageja ei ole enda 14.04.2005 seisukohtades vaielnud vastu kostja väidetele, vaid on üksnes selgitanud nagu ei oleks talle teada, kuhu post edasi saata. Seega on kostjal endiselt
§ 166lõike 2 alusel õigus keelduda hagejale dokumente esitamast.
22. Hageja on esitanud nõude dokumentide tutvumiseks esitamiseks kohustamiseks, kuid
§ 166
lg 1 ei näe ette osaühingu kohustust esitada osanikele osaühingu kõiki dokumente, vaid üksnes osanike õiguse osaühingu dokumentidega tutvuda. Kohus on kaevatava otsuse resolutiivosa sõnastanud laiemalt, kui seda võimaldab
§ 166lg 1.
23. Ebakorrektne on kohtu seisukoht, et kostja ega kolmas isik ei ole vaidlustanud osa kuulumist hageja ja kolmanda isiku ühisvara hulka enne kui kohtuvaidluste ajal. Kostja on 17.03.2005 vastuses hagile selgitanud, et hageja ja kolmanda isiku vahel oli suuline kokkulepe, et kumbki perekonnas tegeleb oma asjadega teist segamata ja saadav tulu jagamisele ei kuulu. Seega on selgelt vaidlustatud hageja väide osa kuulumisest ühisvara hulka. 07.03.2006 kostja ja kolmanda isiku seisukohad esitati kohtule enne kohtuvaidluste 4
(5)algust. Seega oleks hageja pidanud tõendama hagi aluseks olevat asjaolu, et osa kuulub ühisvara hulka. Niisugune asjaolu on aga jäänud endiselt tõendamata. Nimetatud asjaolu ei saa tõendada eraldi hageja ja kolmanda isiku vahel pooleli olevast ühisvara jagamise menetlusest.
- Kohus oleks pidanud andma hinnangu ka hageja ja kolmanda isiku tahteavaldustele kostjaks oleva osaühingu asutamisel. Asutajatel olnuks võimalus asutada osaühing selliselt, et kumbki abikaasadest saab ühe osa, kuid osaühing asutati kolmanda isiku poolt ja sel viisil, et kolmas isik sai osa ainuomanikuks. Seega on kohus alusetult lugenud osa kuuluvaks ühisvara hulka perekonnaseaduse (PKS) § 14 lõike 1 alusel ning seega ei ole põhjendatud hageja nõude rahuldamine hageja kandmiseks osanike nimekirja.
- Nõustuda ei saa ka hageja esitatud menetluskulude nõude suurusega. Hageja taotletud menetluskulude hüvitis on põhjendamatult suur, samuti ei ole hageja esitatud menetluskulude nõue ja selle aluseks olevad kuludokumendid omavahel kooskõlas. Menetluskulude suuruse määramisel tuleks arvestada asjaolu, et sisuliselt on vaidluse esemeks pool kostja osa väärtusest, seega nominaalhinna järgi 20 000 krooni. Vastustaja seisukoht
- K.K ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb selle vastu rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. ning palub jätta selle Kolmanda isiku seisukoht
- Kolmas isik nõustub apellatsioonkaebuses toodud väidete ja põhjendustega ning leiab, et apellandi taotlused on põhjendatud ja need tuleb rahuldada. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 27.03.2006 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus.
- Vaidlus poolte vahel puudub selles, et hageja K.K ja kolmas isik A.K abiellusid 10.03.
- Vaidlus puudub ka selles, et 20.11.2000 asutati OÜ T, milline kanti äriregistrisse 19.01.
- Osanike nimekirja on kantud A.K.
- Hageja on seisukohal, et OÜ T osa kuulub ühisvara hulka. Kostja OÜ T ja kolmas isik A.K vaidlevad sellele vastu, leides, et vaidlusalune osa kuulub vaid A.Kle. Kolmas isik A.K omandas osa lahusvara arvel ja sellised vastuväited on ta esitanud antud menetluses kui ka teises tsiviilasjas Harju Maakohtus, kus on pooleli hageja ja kolmanda isiku vahel ühisvara jagamise protsess, mis algatati juba 2003 aastal.
- Seega ei ole põhjendatud kohtuotsuses toodud väited selle kohta, et kolmas isik ei ole esitanud vastuväiteid osa kuulumise kohta ühisvara hulka. Kostja on esile toonud sellekohased vastuväited juba 18.03.2005 - esitatud vastuväidetes hagile (t.l.22), kostja taotluses (t.l.51), erinevatel eelistungitel (t.l.76-77). Kolmanda isikuna protsessi kaasatud A.K on oma seisukoha avaldanud samuti, milles on esitanud vastuväited osa kuulumisele abikaasade ühisvara hulka. Seega on tõusetunud vaidlus osa kuuluvuse üle. Poolte ühisvara on jagamata kuni käesoleva ajani.
- On õige, et abikaasat saab pidada äriühingu osa ühisomanikuks sõltumata sellest, kas teda on kantud osanike nimekirja või mitte.
§ 165
lg 1 ja 2 kohaselt võivad osa ühisomanikud nõuda kõigi nimede kandmist osanike nimekirja, mis annab võimaluse oma õigusi osanikuna realiseerida osaühingu suhtes. Kuna abikaasa on abielu kestel omandatud osa ühisomanik ja võib abielu kestel nõuda enda nime kandmist osanike nimekirja, et teostada osanikuõigusi, on võimalik osad ühisvarana jagada ja jätta osad ka sellele abikaasale, keda pole osanike nimekirja kantud. Hageja K.K ja kolmanda isiku A.K 5
(5)ühisvara on jagamata kuni käesoleva ajani ja sellekohane menetlus kohtus pooleli, siis ei ole selge, kellele osa kuulub. OÜ T juhatusel puudub pädevus otsustada vaidluse korral, kellele osa kuulub. Kuna antud protsessi on aga kaasatud kostjana vaid OÜ T, siis puudus kohtul menetlusõiguslikult alus tuvastada, kellele vaidlusalune osa tegelikult kuulub. Menetlusosalised on ühel meelel vaid selles, et OÜ T asutajaks oli ja osanikuna on kantud osanike nimekirja A.K.
- Kuna A.Kt kostjana protsessi kaasatud ei ole ja on tekkinud vaidlus selle üle, kellele osa kuulub, siis tuleb selle põhjusel jätta hagi OÜ T vastu rahuldamata. Kostja on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu vajadusele kaasata kostjana protsessi A.K. Hageja pole pidanud seda vajalikuks. Ka ringkonnakohtu istungil seletas hageja esindaja, et ta ei pea vajalikuks kaasata kostjana protsessi A.Kt.
- Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata ülalnimetatud põhjusel, siis kohtukolleegium hagiavalduses ja vastulauses toodud muudele väidetele hinnangut ei anna.
- Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
- Kostja on esitanud taotluse kohtukulude hüvitamiseks osutatud õigusabi teenuse eest kokku summas 14242,50 krooni (5900,00+8342,50). Kohtukolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-de 60 lg1 ja 8 ja 61 lg 1 alusel. G. Kivinurm R. Allikvere U. Reinola 6
(5)