← Eesti

2-06-6296/3

Obsah (7)§ 415§ 322§ 407§ 445§ 173§ 162§ 174

Tsiviilasi nr 2-06-6296 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2006. a., Tallinn, Tartu mnt

§ 415lg 1). 1

(3)Tsiviilasi nr 2-06-6296 ASJAOLUD
  3. a. on J.P. (edaspidi „hageja“) esitanud Harju Maakohtule hagi D.N. (edaspidi „kostja“) vastu elatise nõudes alaealistele lastele V.N.le (sünd xxx. a.) ja K.N.le (sünd xxx x. a.). V.N. ja K.N. on sündinud hageja ja kostja kooselust. Poolte kooselu lõppes jaanuaris
  4. a. Lapsed jäid elama hageja juurde ning on sellest ajast olnud hageja ülalpidamisel. Kostja laste ülalpidamises ei osale. Hageja palub kostjalt välja mõista mõlema lapse ülalpidamiseks igakuise elatise summas 1.500 krooni, s.o kahe lapse ülalpidamiseks kokku 3.000 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 313 lg 1 järgi tõendab dokumendi kättetoimetamist dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. Sama paragrahvi

  1. lõike
  2. lause kohaselt selgitatakse muust isikust dokumendi vastuvõtjale kohustust anda dokument esimisel võimalusel üle saajale. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu.

§ 322

lg 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud

  3. a., mil need on kohtule teadaoleval aadressil xxxx vastu võtnud kostja isa (märge kohtule tagastatud allkirjakaardil). Kostjale saadetud kirjalikus vastuses on kohus andnud vastamise tähtajaks 20 päeva alates kostjale hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja nimetatud tähtaja jooksul ega hiljem kohtule vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul

§ 407lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

§ 407

lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludel õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja kohtule tähtaja jooksul ega hiljem vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul

§ 407lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Asja materjalidest nähtuvalt on V.N. ja K.N. poolte ühisteks lasteks (tõendina esitatud laste sünnitunnistused). Kostja kui V.N. ja K.N. isa laste ülalpidamises osalenud ei ole. Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-06-6296 PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lastele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Vastavalt sama sätte 4.lõikele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PkS § 70 lg-le 1 mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. 01. 01. 2006. a. jõustunud Vabariigi Valitsuse 22. 12. 2005. a. määruse nr 328 “Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on tunnipalga alammääraks 17 krooni ja 80 senti ja kuupalga alammääraks täistööaja korral 3.000 krooni.

§ 445

lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 1 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Katrin Saar kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.