KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus: Kohtunik: Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number: Haldusasi: Kohtuistungi toimumise aeg: Kohtuistungil osalejad: RESOLUTSIOON: Tallinna Halduskohus Sirje Tromp Tallinnas, 20.04.2005 3-2527/2004 AS-i X kaebus Tallinna Linnavolikogu 11.11.2004 otsuse nr 249 „Pae tn 80 kinnistu otsustuskorras müük“ tühistamise ja linnavolikogule haldusakti tagasitäitmiseks ettekirjutuse tegemise nõudes 05.04.2005 Kaebuse esitaja lepinguline esindaja H.Luksepp, Tallinna Linnavolikogu volitatud esindaja I.Puskar ja kolmanda isiku AS-i Y lepingulised esindajad L.Glikman ja V.Filimonov Jätta AS-i X kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Asjaolud Tallinna Linnavolikogu 11.11.2004 otsusega nr 249 otsustati müüa Tallinnas, Pae tn 80 asuv kinnistu otsustuskorras AS-le Y hinnaga 6 300 000 krooni. Otsuse kohaselt tuli ostuhind tasuda täies ulatuses enne ostu-müügilepingu sõlmimist. Kaebuse esitaja AS X on Tallinnas, Pae tn 76 asuva kinnistu omanik (Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 16211). Pae tn 80 ja Pae tn 76 on naaberkinnistud. Kinnistu soetamise ajal (müügileping sõlmitud 27.09.2002) oli Tallinna Linnavalitsuses püütud algatada Pae tänava (Pae tn 68, 70, 72, 74, 76, 78 ja 80) mikrorajooni piirkonda hõlmavat detailplaneeringut. Endine Pae tn 76 kinnistu omanik AS Z taotles detailplaneeringu käigus Pae tn 80 maaüksuse sihtotstarbe muutmist transpordimaaks. Detailplaneeringut ei ole kinnitatud ega kehtestatud. Pae tn 80 maaüksus oli antud rendile AS-le Y Tallinna linna ja AS-i Y vahel 29.12.97 sõlmitud maa rendilepingu alusel tähtajaga 2 aastat, so kuni 29.12.
- Tallinna Linnavalitsuse 2 22.12.99 korraldusega nr 8099-k pikendati nimetatud rendilepingu tähtaega kuni 29.12.
- Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2002 otsusega haldusasjas nr 3-197/02 tühistati Tallinna Linnavalitsuse 22.12.99 korraldus nr 8099-k ning tehti Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutus ennistada korralduse andmisele eelnenud olukord. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tuvastati, et 22.12.99 Tallinna linna ja AS-i Y vahel sõlmitud Pae tn 80 rendilepingu pikendamise kokkulepe on tühine, kuna selle sõlmimisel on oluliselt rikutud seadust, millest tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 22.12.99 korraldus nr 8099-k on õigusvastane. Kaebuse motiivid ja nõue Kaebuse esitaja leiab, et Pae tn 80 maa tagasiminekul linna valdusesse pidanuks juhul, kui linn otsustab nimetatud kinnistut käsutada, olema ka teistel huvitatud isikutel õigus ja võimalus selles protsessis osaleda. Vaatamata sellele, et kaebaja on kestvalt avaldanud soovi Pae tn 80 kinnistut kasutada või seda osta, ei ole talle antud võimalust kinnistu võõrandamises osaleda, vaid see on otsustuskorras võõrandatud AS-le Y. AS-ga Y sõlmitud maarendilepingu p 9.2 oli rentnikul õigus paigaldada renditavale maale maaga mittepüsivalt ühendatud ajutisi ehitisi. Vastuolus tol ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseadusega väljastas Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet AS-le Y 2001.a. ehitusloa nr 02801 – Pae tn 80 ajutise äri- ja turuhoone püstitamiseks tähtajaga kuni 5 aastat. Selliselt antud ehitusloa alusel on AS Y reaalselt püstitanud Pae tn 80 maa-alale maa püsivalt ühendatud vähemalt 50-aastase ekspluatatsioonieaga turuhoone. Nimetatud ehitise olemasoluga kinnistul on Tallinna linn põhjendanud, miks Pae tn 80 kinnistu tuleb müüa AS-le Y, vaatamata sellele, et: 1) ehitamist alustati ilma kehtestatud detailplaneeringuta ning võeti seega naaberkinnistute omanikelt võimalus oma arvamust avaldada või oma õigusi kaitsta; 2) ehitusluba anti ilma projekteerimistingimusteta; 3) ehitusloa andmisel rikuti seadust ning selle tuvastamiseks on alustatud kriminaalmenetlust; 4) AS-i Y maakasutusõigus oli lõppenud; 5) ajutise hoone asemel ehitati alaline; 6) Tallinna Ringkonnakohus kohustas linna taastama 1999.a. sõlmitud ebaseadusliku maarendilepingu-eelse olukorra. Nimetatud olukorra ennistamise eesmärgiks oli tagada ebaseadusliku konkurentsieelistuste loomise vältimine ning kõigi põhiseaduslikud õigused ettevõtlusvabadusele ja võrdsele kohtlemisele. 30.007.2002 teatas Tallinna Linnavalitsus vastuseks AS-i X taotlusele, et linn ei saa lähiajal Pae tn 80 ki8nnistut võõrandada, kuna õiguslikud vaidlused ei ole lõppenud. 25.10.2002 tegi AS Y Pae tn 80 krundile ebaseaduslikult rajatud hoone müügipakkumise, esitades AS-i Reinhard Kinnisvara eksperthinnangu, mille kohaselt hoone väärtuseks on 35 200 000 krooni. AS Z vastas 07.11.2002 nimetatud pakkumisele eitavalt. Tallinna Linnavolikogu 11.06.2003 istungil oli taas päevakorras Pae tn 80 kinnistu AS-le Y otsustuskorras müümine. Samal kuupäeval esitas AS X Tallinna Volikogule kaebuse ning palus mitte vastu võtta otsust Pae tn 80 kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks AS-le Y, kinnitades sealjuures Tallinna Linnavalitsusele esitatud avaldust, milles AS X väljendas soovi osta kinnistu hinnaga 7 500 000 krooni. Tallinna Linnavalitsus vastas AS-i X kaebusele 25.06.2003 teatega, et kui Tallinna linn müüks Pae tn 80 kinnistu ükskõik millisele kolmandale isikule, järgneks koheselt AS-i Y kahjunõue Tallinna linna vastu Pae tn 80 asuva ehitise ja selle püstitamisega seotud kulutuste ulatuses. 2 3 11.11.2004, kui Tallinna Linnavolikogu päevakorras oli uuesti Pae tn 80 kinnistu müügi küsimus, esitas AS X kaebuse ja taotluse, milles kinnitas, et soovib osaleda kinnistu müügi avalikul enampakkumisel ning nõustub Pae tn 80 kinnistu eest tasuma 23 000 000 krooni. Samal kuupäeval otsustas Tallinna Linnavolikogu müüa Pae tn 80 kinnistu AS-le Y hinnaga 6 300 000 krooni. Kaebaja on seisukohal, et vaatamata tsiviilõiguslikule müügilepingule, on käesoleval juhul tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, tuginedes sealjuures Riigikohtu erikogu 20.12.2001 otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-15-
- Linnavara võõrandamine on reguleeritud avalik-õiguslike normidega – Tallinna Linnavolikogu 20.03.97 määrusega nr 8 kinnitatud „Linnavara võõrandamise korraga“. Kuna linnavara võõrandamise tingimused on reguleeritud avaliku õigusega, siis otsustati kaevatava võõrandamise otsusega ka avalik-õiguslikke küsimusi. Kui linna vara ostmisest on huvitatud mitu isikut ja õigusaktid ei määra täpselt kindlaks, keda neist tuleb eelistada, tuleb küsimus otsustada avaliku õiguse põhimõtetest lähtudes, arvestades diskretsioonireegleid, avalikku huvi, võrdse kohtlemise põhimõtet jne. Kaebaja leiab, et vaidlustatava otsusega on rikutud tema subjektiivseid avalikke õigusi, mis tulenevad võrdse kohtlemise põhimõttest, põhiõigusest omandile ja ettevõtlusele, linnavara võõrandamise ja maa-alade planeerimise normidest. Linnavara võõrandamise kord peab avalike huvide kõrval kaitsma ka linna elaniku ja ettevõtja huvi saada võrdsetel alustel enda kasutusse linna poolt pakutavaid kinnistuid, ning huvi, et linn ei looks teistele isikutele vara üleandmisega põhjendamatuid konkurentsieeliseid. Seetõttu tuleb korda tõlgendada selliselt, et ta loob põhjendatult ja isiklikult huvitatud ettevõtjale või muule isikule subjektiivse õiguse nõuda linnalt oma vara võõrandamisel korrast kinnipidamist. Ettevõtjale linna vara võõrandamisega konkurentsieeliste loomine riivab ka põhiseaduse §31 lõikes 1 sätestatud ettevõtlusvabadust ja võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet. Antud juhul takistab isikute võrdset käsitlemist fakt, et linna maal asub AS-i Y poolt ebaseaduslikult püstitatud hoone. Kaebuse esitajal on õigus nõuda, et linn ei tugineks oma tegevuses õigusvastastele toimingutele (põhiseaduse §3 ja §14 rikkumine). Esialgselt anti maa asukohaga Pae tn 80 renditähtajaga 2 aastat AS-i Y kasutusse Tallinna Linnavalitsuse 28.11.97 korraldusega nr 4757-k. Muude tingimuste hulgas määrati lepingus, et rentnikul ei ole õigust rajada renditavale maale maaga püsivalt ühendatud ehitisi. Seega puudus AS-l Y võimalus õiguspärasel teel maale alalise iseloomuga hoone rajamiseks. Ehitustegevust ja hoonet ei saa muuta seaduslikuks asjaolu, et hoonele on välja antud ehitusluba ja see kehtib. Ehitusluba kui haldusakt ei ole õiguspärane, kui ta ei ole seadusega kooskõlas. Haldusakti ei muuda õiguspäraseks ka kohtumenetluse läbimine või kohaliku omavalitsuse jätkuv akti ebaseaduslikkuse eiramine. Kaevatava otsuse vastuvõtmine motiivil, et maal asub AS-i Y poolt ehitatud hoone, on kohatu. AS Y on 1999.aastast alates tasuta kasutanud maad ilma õigusliku aluseta, ehitanud sellele detailplaneeringut omamata suurehitise, ja väidetavalt annab selline ebaseaduslik tegevus talle eelise maa omandamiseks, kuna sellel asub talle kuuluv hoone. Linnavara võõrandamise korra punktis 3 on loetletud juhud, millal võib linnavara müüa. Kaevatavast otsusest ei selgu, millisel korra punktist 3 tuleneval põhjusel otsustati linnavara käesoleval juhul müüa. Otsusest ja sellele lisatud seletuskirjast ei selgu samuti, kuidas on linn tegelikult kaalunud otsuse tegemist, arvestades kõiki kaebaja avaldusi, varasemaid kohtuotsuseid ja avalikku huvi selles suhtes, et linn tegutseb seaduse alusel ja seadusi järgides ega loo eeliseid, mis on tekkinud ebaseaduslikel alustel. 3 4 Kaebuse esitaja palub tühistada Tallinna Linnavolikogu 11.11.2004 otsus nr 249 täies ulatuses ning teha linnavolikogule ettekirjutus haldusakti tagasitäitmiseks. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et see on põhjendamatu. Kaebaja ei ole põhjendanud, milles seisneb tema ettevõtlusvabaduse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. Ainuüksi fakt, et linn käsutab oma vara, ei saa mõjutada kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi, kuna võõrandamise tulemusena tekivad õigused ja kohustused ainult tehingu pooltel – omandajal ja võõrandajal, riivamata sealjuures kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust. Tulenevalt Riigikohtu erikogu 20.12.2001 otsusest kohtuasjas nr 3-3-1-15-01 saab linnavara võõrandamine rikkuda kolmanda isiku õigusi ainult siis, kui linnavara võõrandamisel on rikutud sätet, mis avalike huvide kõrval kaitseb ka isiku erahuve, või kui linn on loonud vara üleandmisega teistele isikutele põhjendamatuid konkurentsieeliseid. Kaebaja ei ole osundanud ühelegi tema erahuve kaitsvale sättele, mida vastustaja oleks Pae tn 80 kinnistu võõrandamisel rikkunud. Ka ei ole kaebaja põhjendanud, milles seisnes AS-le Y konkurentsieeliste loomine vastustaja poolt. Vastustaja eitab niisuguste konkurentsieeliste loomist. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebaja tegi linnale 11.06.2003 ettepaneku Pae tn 80 kinnistu võõrandamiseks temale hinnaga 7 500 000 krooni. 10.11.2004 esitas kaebaja pakkumise Pae tn 80 kinnistu omandamiseks hinnaga 23 000 000 krooni, kuid juba järgmisel päeval, so 11.11.2004 esitas kaebaja vastustajale uue avalduse, kus pakkus kinnistu ostuhinnaks jälle 7 500 000 krooni. Tallinna linn on kaebuse esitajale ka varasemalt selgitanud, miks ei osutunud kaebuse esitaja pakkumised linnale vastuvõetavaks, ja on palunud tal oma ettepanekut muuta. 25.06.2003 kirjas nr LV-1/03/3380 kaebuse esitajale osundas Tallinna Linnavalitsus , et kaebuse esitaja peab lisaks ostuhinna tasumisele olema nõus võtma endale ka kolmandate isikute võimalikud kahjunõuded Tallinna linna vastu, millised tulenevad Pae tn 80 kinnistu müügist (AS-i Y võimalik nõue Tallinna linna vastu Pae tn 80 asuva ehitise ja selle püstitamisega seotud kulutuste ulatuses). Otsuse tegemisel arvestas vastustaja asjaoluga, et kinnistu võõrandamisel võib AS-i Y nõue linna vastu ulatuda 33 miljoni kroonini. Seega AS-i Y pakkumisest parema pakkumise esitamiseks pidi AS X pakkuma Pae tn 80 kinnistu eest vähemalt 33 miljonit krooni rohkem, kui seda tegi AS Y. 25.06.2003 kirjas nr LV-1/03/3380 tehti kaebajale ettepanek esitada vastav ettepanek hiljemalt 15.juuliks
- Sellele linna ettepanekule ei ole kaebuse esitaja vastanud ega teinud AS-i Y pakkumisest paremat pakkumist. Tallinna Linnavolikogu juhindus Pae tn 80 kinnistu võõrandamisel parima pakkumise väljaselgitamisel objektiivsest kriteeriumist, et parim pakkumine on see, mis on linnale majanduslikult kõige soodsam. Kuna kaebuse esitaja pakkumine ei osutunud parimaks objektiivse kriteeriumi alusel, siis ei loonud kaevatav otsus konkurentsieeliseid AS-le Y. Otsuse tühistamine ei muudaks kaebuse esitaja õiguslikku positsiooni, kuna kaebaja poolt esitatud madalam pakkumine ei annaks talle õigust vaidlusaluse kinnistu omandamiseks. Vara võõrandamise objektiivse kasumlikkuse kriteeriumi kõrval arvestas vastustaja Pae tn 80 kinnistu võõrandamisel ka teiste asjaoludega. Muuhulgas sellega, et AS-i Y poolt on Pae tn 80 kinnistule ehitatud turuhoone, mis on käesoleval hetkel sihtotstarbeliselt kasutuses. 4 5 Turuhoones tegutsevad paljud kaubandus-, toitlustus- ja teenindusettevõtjad. Nende ettevõtjate äritegevuse säilitamine on vastustaja arvates oluline avalike huvide seisukohalt. Kaebaja ei ole seevastu kunagi avaldanud selgesõnalist soovi Pae tn 80 kinnistu kasutamiseks mingil kindlal otstarbel. Ka ei ole ta kinnitanud Pae tn 76 kinnistu endise omaniku AS-i Z soovi kasutada Pae tn 80 kinnistut parkla ehituseks. Olukorras, kus AS Y on vaidlusalusele kinnistule juba ehitanud kaubandushoone ja loonud lisaks täiendavatele töökohtadele ka maksude laekumise võimaluse riigile ja kohalikule omavalitsusele, on Pae tn 80 kinnistu võõrandamine AS-le Y avalike huvide seisukohalt eelistatum, kui sama kinnistu võõrandamine isikule, kes ei ole linnale teatanud mingitest konkreetsetest plaanidest kinnistu kasutamise osas. Kinnistu võõrandamisel kaebuse esitajale kaotab AS Y märkimisväärseid investeeringuid, mida ta on teinud kinnistu parendamiseks ja sellele turuhoone ehitamiseks. Seega tekib kinnistu võõrandamisel kaebuse esitajale AS-le Y märkimisväärne kahju, üleliigsed ebameeldivused ja kulutused, mida ei saa pidada põhjendatuks. See on kooskõlas ka Riigikohtu poolt väljendatud seisukohtadega, mis puudutavad head haldust ja Euroopa õigusruumi printsiipide järgimist. Riigikohus osundas, et õiguskindlus, õiguspärane ootus, proportsionaalsus ja mittediskrimineerimine, õigus olla ära kuulatud mõistliku aja jooksul, tulemuslikkus, tõhusus, hea haldus ja avalike vahendite tõhususe ja säästlikkuse kindlustamine ning üleliigsete ebameeldivuste ja kulutuste ärahoidmine on põhiseaduslikud põhimõtted. Vastustaja palub jätta AS-i X kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik vaidleb samuti kaebusele vastu. AS-i X kaebusest ei selgu kaebuse esitaja õiguste ja vabaduste rikkumine. Kehtib reegel, et omanik on vaba oma omandit käsutama, kuni see ei riku teiste isikute õigusi. See, et linna asemel on kinnistu omanikuks kolmas isik, ei saa iseenesest rikkuda kaebaja õigusi. Ebavõrdselt saab kohelda vaid samas olukorras olevaid isikuid. Kaebusest ei nähtu, mis puutumus saab olla kaebuse esitaja ja kolmanda isiku vahel, välja arvatud naabriteks olek. Kaebaja ei ole kasutanud Pae tn 80 kinnistut, ta ei ole sinna investeerinud, samuti ei ole ta turgu arendanud ega turuhoonet ehitanud. AS-l Y on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 13.12.2004 väljastatud kasutusluba nr 3493 Pae tn 80 ehitise kasutamiseks. Seega ei ole tegemist võrdses olukorras olevate isikutega ja kaebaja eelistamine tähendaks hoopis ebavõrdset kohtlemist kolmanda isiku suhtes. Jääb arusaamatuks, mis takistab kaebuse esitajal ettevõtlusega tegelda. Seetõttu on väide põhjendamatu konkurentsieelise kohta paljasõnaline. Konkurentsieeliste loomisega AS-le Y oleks olnud tegemist olukorras, kus vastustaja ei oleks lubanud kaebajal oma pakkumist esitada või kui pakkumise hindamisel oleks kasutatud ebaobjektiivseid hindamiskriteeriume. Antud juhul puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et vastustaja võimaldas kaebuse esitajal esitada oma pakkumise kinnistu omandamiseks. Vastustaja kasutas pakkumiste hindamisel objektiivset kriteeriumi - majanduslikult kõige soodsamat pakkumist. Majanduslikult kõige soodsama pakkumise väljaselgitamisel ei lähe arvesse mitte ainult linnavara eest pakutav hind, vaid ka linna võimalik vabanemine rahalistest kohustustest. Vastustaja on kinnistu võõrandamisel AS-le Y õigesti arvestanud asjaoluga, et sellisel juhul vabaneb linn vähemalt 33 miljoni krooni suurusest rahalisest kohustusest AS-i Y ees. Linna poolt AS-le Y väljastatud ehitus- ja kasutusloa alusel on AS-l Y tekkinud usaldus, et turuhoone ehitamine kinnistule on õiguspärane. 5 6 As Y parendas Tallinna linnale kuuluvat kinnistut linna nõusolekul, ehitades sellele turuhoone linna poolt väljastatud ehitusloa alusel. Vastavalt AS Reinhard Kinnisvara eksperthinnangule on turuhoone maksumuseks 35 200 000 krooni. Kaebuse esitaja ei ole hoone maksumust vaidlustanud. Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2002 otsusega haldusasjas nr 3-197/02 tuvastati 24.12.99 maarendilepingu osalise muutmise kokkuleppe tühisust. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS §66 lg 5 kohaselt peavad pooled tühise tehingu järgi saadu tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Sellest tulenevalt tekkis Tallinna linnal AS-i Y ees rahaline kohustus tagastada kinnistule tehtud parendused või hüvitada AS-le Y nende maksumus – 35,2 miljonit krooni. Kinnistu võõrandamisega AS-le Y vabanes Tallinna linn kohustusest hüvitada AS-le Y turuhoone maksumus. AS-i Y pakkumise kohaselt sai Tallinna linn kasu 6 300 000 + 35 200 000 = 41 500 000 krooni. Kaebuse esitaja pakkumise kohaselt võis Tallinna linna saada kasu ainult 7 500 000 krooni. Seega oli majanduslikult soodsam AS-i Y pakkumine. Valides soodsama pakkumise, ei loonud vastustaja kellelegi konkurentsieeliseid. Seetõttu ei ole vastustaja rikkunud kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust ja õigust võrdsele kohtlemisele. Väär on ka kaebuse esitaja väide, et Pae tn 80 asuva turuhoone näol on tegemist ajutise ehitisega. Turuhoone ehitamiseks 10.08.2001 väljastatud ehitusluba ei määra mingit tähtaega turuhoone likvideerimiseks, samuti ei tulene sellest, et turuhoone ehitatakse piiratud ajavahemikuks. Samuti puuduvad Pae tn 80 turuhoonele väljastatud kasutusloas mistahes märked hoone ajutise iseloomu kohta. Kolmas isik palub jätta AS-i X kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus AS-i X kaebus ei ole põhjendatud. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja taotlenud Tallinna Linnavolikogu 11.11.2004 otsuse nr 249 „Pae tn 80 kinnistu otsustuskorras müük“ tühistamist ja vastustajale ettekirjutuse tegemist haldusakti tagasitäitmiseks. Vaidlustatava otsustusega on lahendatud avalikõiguslikku küsimust, kuna linnale kuuluva vallas- ja kinnisvara müük on reguleeritud avaliku õigusega. Otsuse õiguslikuks aluseks olev Tallinna Linnavolikogu 20.03.97 määrusega nr 8 kinnitatud Linnavara võõrandamise kord kujutab endast avaliku õiguse normistikku. Seega on vaidlustatava linnavolikogu otsuse näol tegemist avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud haldusaktiga, mis vastab HKMS §4 lg 1 tunnustele. Vastavalt HKMS §7 lõikele 1 võib kaebusega haldusakti peale halduskohtusse pöörduda vaid isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või vabadusi. Tühistamiskaebuse rahuldamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatava otsusega on rikutud tema subjektiivseid avalikke õigusi, mis tulenevad võrdse kohtlemise põhimõttest, põhiõigusest omandile ja ettevõtlusele, linnavara võõrandamise ja maa-alade planeerimise normidest. Linnavara võõrandamise otsustamisel on rikutud avaliku õiguse põhimõtteid. Kaebaja õiguste väidetav rikkumine väljendub selles, et talle ei ole antud võimalust osaleda Pae tn 80 kinnistu võõrandamise protsessis, vaatamata sellele, et kaebaja on korduvalt väljendanud soovi kinnistut kasutada või osta. Haldusaktiga on riivatud kaebaja ettevõtlusvabadust ja rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Vara otsustuskorras 6 7 võõrandamisega AS-le Y on linn loonud põhjendamatuid konkurentsieeliseid kolmandale isikule. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väited tema õiguste rikkumise kohta vaidlustatava haldusaktiga ei ole leidnud tõendamist. Õige ei ole kaebuse esitaja väide, et linnavara otsustuskorras müügi tõttu ei ole talle antud võimalust osaleda Pae tn 80 kinnistu võõrandamise protsessis. Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja on saanud teha oma pakkumised kinnistu omandamiseks. Kaebaja on ise kinnitanud, et 11.06.2003 tegi AS X linnale ettepaneku Pae tn 80 kinnistu võõrandamiseks talle hinnaga 7, 5 miljonit krooni (mis on kõrgem kui kinnistu müügihind AS-le Y kaevatava otsuse kohaselt - 6,3 miljonit krooni). 25.06.2003 kirjas nr LV-1/03/3380 kaebuse esitajale osundas Tallinna Linnavalitsus, et kaebuse esitaja peab lisaks ostuhinna tasumisele olema nõus võtma endale ka kolmandate isikute võimalikud kahjunõuded Tallinna linna vastu, millised tulenevad Pae tn 80 kinnistu müügist (AS-i Y võimalik nõue Tallinna linna vastu Pae tn 80 asuva ehitise ja selle püstitamisega seotud kulutuste ulatuses). AS-i Y poolt on Pae tn 80 krundile püstitatud ärihoone, mille turuväärtuseks on AS-i Reinhard Kinnisvara 25.10.2002 eksperthinnangu nr 206-02 kohaselt 35,2 miljonit krooni. Ehitis on püstitatud Tallinna linna nõusolekul, mida tõendab Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti poolt 10.08.2001 välja antud ehitusluba nr
- Samuti on ehitisele Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 13.12.2004 välja antud kasutusluba nr
- Nii ehitus- kui ka kasutusluba on kehtivad, neid ei ole kehtetuks tunnistatud ega tühistatud. Nimetatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimine ei ole käesoleva kohtuvaidluse esemeks. Asjaolu, et kaebuse esitaja arvates ei olnud AS-l Y õiguspärasel teel võimalik Pae tn 80 kinnistule hoonet ehitada ning hoone on seetõttu ebaseaduslik, ei tähenda, et kinnistu võõrandamise korral kaebuse esitajale või mõnele teisele isikule ei saaks AS Y esitada Tallinna linna vastu kahjunõuet tema poolt püstitatud ehitise väärtuse hüvitamiseks. 25.06.2003 kirjas nr LV-1/03/3380 tehtud ettepanekule kaebuse esitaja määratud tähtajaks – 15.juuliks 2003.a. ei vastanud. 10.11.2004 esitas kaebaja linnale pakkumise Pae tn 80 kinnistu omandamiseks hinnaga 23 000 000 krooni, kuid juba järgmisel päeval, so 11.11.2004 esitas kaebaja vastustajale uue avalduse, kus pakkus kinnistu ostuhinnaks jälle 7 500 000 krooni. Eeltoodust järeldub, et kaebuse esitajal on olnud võimalus teha omapoolseid pakkumisi Pae tn 80 kinnistu omandamiseks, kuid nimetatud pakkumised on olnud ebajärjekindlad ja vastuolulised ning linnale vähem soodsad. Tallinna Linnavolikogu on Pae tn 80 kinnistu otsustuskorras võõrandamisel lähtunud objektiivsest kriteeriumist, et parim pakkumine on linnale majanduslikult kõige soodsam pakkumine. Lähtudes nimetatud objektiivsest kriteeriumist, oli linnale antud olukorras majanduslikult kõige soodsam AS-i Y pakkumine. Pae tn 80 asuva linnavara otsustuskorras müügiga AS-le Y ei ole linn nimetatud ettevõtjale loonud põhjendamatuid konkurentsieeliseid kaebaja ees. Ka kaebuse esitaja ise ei ole suutnud kohtule piisavalt põhjendada, milles nimetatud konkurentsieelised seisnevad ja kuidas need rikuvad kaebuse esitaja õigusi. Kaebaja on küll viidanud väidetavast konkurentsieeliste loomisest tulenevale ettevõtlusvabaduse riivele ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele, kuid kohtumenetluse käigus ei ole tuvastatud, milles nimetatud rikkumised seisnevad. Pae tn 76 kinnistu endine omanik AS Z soovis saada enda kasutusse Pae tn 80 maad Pae tn 76 kinnistul asuva kaubanduskeskuse teenindamiseks vajaliku parkla rajamiseks, muutes selleks Pae tn 80 maaüksuse sihtotstarbe ärimaa asemel transpordimaaks. Kaebuse esitaja ei ole avaldanud ühtki selgesõnalist soovi Pae tn 80 kinnistu kasutamiseks mingil kindlal otstarbel, ka ei ole kaebaja kinnitanud Pae tn 76 endise omaniku AS-i Z soovi kasutada Pae 7 8 tn 80 kinnistut parkla ehituseks. Seega ei ole kaebuse esitaja põhjendanud, millist ettevõtlust ta soovib Pae tn 80 kinnistul arendada, mis takistab kaebajal tegelda oma ettevõtlusega ja kuidas piirab tema ettevõtlusvabadust kinnistu võõrandamine AS-le Y. Tõendamata on ka kaebuses toodud väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud, kui haldusorgani diskretsiooniline otsustus rajanes haldusasja kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel. Käesoleval juhul on kohtumenetluses tuvastatud, et Pae tn 80 kinnistu otsustuskorras võõrandamisel on Tallinna Linnavolikogu otsustanud võõrandada kinnistu AS-le Y asjakohastel kaalutlustel, võttes seejuures arvesse, et kinnistu on olnud AS-i Y kasutuses, linna teadmisel ja heakskiidul on AS Y nimetatud kinnistusse investeerinud ja ehitanud sellele avalikus kasutuses oleva kaubandushoone. Kinnistu võõrandamine koos sellel asuva hoonega kaebuse esitajale või mõnele teisele isikule oleks toonud kaasa kahjunõude esitamise linna vastu hoone maksumuse ulatuses. Kaebaja ei ole teinud kinnistu omandamiseks linnale hinnapakkumist, mis peale kinnistu maksumuse oleks võimaldanud linnal katta ka tema vastu esitatavatest võimalikest nõuetest tulenevad kohustused. AS Y pakkumine oli Pae tn 80 kinnistu võõrandamisel linnale majanduslikult kõige soodsam, samuti võimaldas kinnistu võõrandamine AS-le Y arvesse võtta avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole olnud tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Kohus möönab, et kaebuse esitajal võib küll olla huvi oma naaberkinnistu omandamiseks, kuid nimetatud asjaolu hindamisel tuleb arvestada kaebuse esitaja erahuvi kaalukust võrreldes avaliku huviga. Käesoleval ajal on Pae tn 80 kinnistule juba ehitatud turuhoone, mis on sihtotstarbeliselt kasutuses. Turuhoones tegutsevad kaubandus-, toitlustus- ja teenindusettevõtjad, kelle ettevõtluse säilitamine on oluline avalike huvide seisukohalt. Lisaks linnaelanike teenindamisele on avalik huvi seotud ka täiendavate töökohtade loomisega ning maksude laekumise võimalusega riigile ja kohalikule omavalitsusele. Eeltoodust tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et vaidlustatava Tallinna Linnavolikogu 11.11.2004 otsusega nr 249 ei rikuta kaebuse esitaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Seetõttu ei pea kohus sisuliselt kontrollima nimetatud haldusakti seaduslikkust. Kuna kaebuse esitaja subjektiivseid avalikke õigusi ei ole rikutud, jätab kohus tühistamiskaebuse rahuldamata. Sellest tulenevalt ei kuulu rahuldamisele ka kaebuse esitaja nõue linnavolikogule ettekirjutuse tegemiseks haldusakti tagasitäitmiseks. Sirje Tromp kohtunik 8