2-05-23752/6

1 2 – 05 – 23752 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „10“novembril 2006.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 23752 Tsiviilasi: N E hagi A E vastu abielu lahutamise nõudes ja alaealisele lapse: J J (isikukood: xxx) ülalpidamiseks elatusraha nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: N E (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: A E (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole; Ülalpidamist vajav alaealine laps: J J (isikukood: xxx, sünniaeg: xx.septembril xx, elukoht: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „09“oktoober 2006.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk, Marina Davõdovitš, hageja, N E ning kostja, A E; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Lahutada N E ja A E abielu, mis registreeriti „26“juulil 1991.a. Kohtla – Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr.400. Pärast lahutust jätta N E perenimeks – „E“. Abielust sündinud alaealine laps: J J (isikukood: xxx, sündinud: „xx“septembril xx.a.) jätta N E kasvatada ja üleval pidada. Mõista A E (isikukood: xxx, elukoht: xxx, ei tööta) välja elatusraha alaealise lapse: J J (isikukood: xxx sündinud: xx.septembril xxx.a.), ülalpidamiseks 1 500.- krooni (üks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus (kuid mitte vähem kui „Perekonnaseaduse“ §61 lg.4 kehtestatud alamäära ühe lapse kohta kuus) alates „01“oktoobrist 2006.a. kuni „25“septembrini 2010.a. so kuni alaealise lapse: J J (isikukood: xxx), täisealiseks saamiseni N E (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi 2 kõikide nõuete osas rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna A E kanda. Mõista A E (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 1 000.- krooni (üks tuhat krooni ja 00 senti) riigilõivu Eesti Vabariigi kasuks (Rahandusministeeriumi konto nr.221023778606 Hansapangas, viitenumber nr.2900072136). Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks TsMS §467 ja §568 sätestatud korras. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD N E ja A E elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.5), registreeritud abielus alates „26“juulist 1991.a.. Poolte registreeritud abielust sündis, sünnitunnistuste kohaselt (tl.6), alaealine laps: J J (isikukood: xxx, sündinud: „xx“septembril 1992.a.), kes, hagiavalduse kohaselt (elukohatõendi kohaselt) (tl.7), on hageja, N E, kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, A E, hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei ela ning alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha ei maksa. Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu, kuna kostja, A E, kuritarvitab igapäevaselt alkohoolseid jooke, mängib kogu saadud raha kasiinodes maha ning kodus ei ööbi. Abielu palub lahutada, pärast lahutust soovib jätta perenimeks – „E“, abielust sündinud alaealise lapse: J J (isikukood: xxx), palub jätta enda kasvatada ja üleval pidada. Samuti palub N E alaealise lapse: J J (isikukood: xxx) ülalpidamiseks A E välja mõista elatusraha, suurusega 2000.- krooni kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, „29“detsembrist 2005.a.. Palub hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED 3 Kostja, A E, kirjalikus vastuses kohtule (tl.12) vaidles hagile osaliselt vastu. A E selgitas kohtule, et ta on abielu lahutusega nõus, kuid vaidles vastu elatusraha suurusele, kuna A E ei tööta ning temal ei ole võimalik hageja poolt nõutud suuruses elatusraha maksta. Nõus maksma elatusraha 1 286.- krooni kuus. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, N E, palus kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. Abielu palus lahutada, abielust sündinud alaealise lapse palus jätta enda kasvatada, pärast lahutust soovib jätta perenimeks – „E“. Hageja selgitas kohtule, et tema ja A E elavad erinevatel aadressidel ning neil kummalgi on nüüd eraldi pere. A E kuritarvitab alkohoolseid jooke, mängib kasiinodes „Videomatt“ ja „Olympik“ kõik oma varanduse maha, lapse ülalpidamiseks raha ei anna. N E leidis, et sellises stiilis ei ole abielu jätkamine võimalik, mille tõttu palubki abielu lahutada. Perekonnaseisuametis abielu lahutamisest A E keeldus. Varalisi vaidlusi hagejal, N E, kostjaga ei ole. N E esitas kohtule kirjaliku avalduse hagist osalise loobumise kohta, milles palub A E välja mõista elatusraha „Perekonnaseadusega“ kehtestatud minimaalsuuruses, alates 01.oktoobrist 2006.a., kuna A E ei ole niigi raha. Kostja, A E, lapse kasvatamisest osa ei võta ning lapse ülalpidamiseks elatusraha ei maksa. Kostja, A E, vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi rahuldada osaliselt. Kostja oli kohtuistungil abielu lahutusega nõus, kuid vaidles vastu elatusraha suurusele. Selgitas, et oli niigi maksnud kogu aeg N E elatusraha 870.- krooni igas kuus. Alkohoolsete jookide kuritarvitamist ja kasiinodes mängimist A E kohtuistungil ei eitanud. Varalisi vaidlusi ja vaidlusi laste üle A E N E ei ole. Tunnistaja, V V, ütlustega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et tunnistaja on N E ja A E täiealine poeg ja teab andmeid poolte eraelu kohta. Tunnistaja ütluste kohaselt on parem, kui tema vanemad lahutavad. A E kuritarvitab alkohoolseid jooke ja mängib kasiinos. A E mängib maha kogu oma raha, teeb mängimiseks võlgu ja mängib ka selle raha maha. A E on mängimiseks võlgu võtnud ka tunnistajalt ja tunnistaja sõbralt. Tagasi maksta A E ei kavatse. Oma tütresse, J J (isikukood: xxx) suhtub A E kui võõrasse inimesse, teda vaatamas ei käi ja raha ei anna. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. N E ja A E abielutunnistusega (tl.5). Alaealise J J (isikukood: xxx) sünnitunnistusega (tl.6). N E ja alaealise J J (isikukood: xxx) elukohatõendiga (tl.7). N E töötu kaartiga nr.32632 ja pensionitunnistusega (tl.8-9). A E kirjaliku 4 vastusega (tl.12). A E pensionitunnistusega (tl.13). A E töötu kaartiga nr.52061 (tl.14). N E kirjaliku avaldusega (tl.17; 19-20). N E hagist osalise loobumise kirjaliku avaldusega (tl.34). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Vastavalt PkS §60 sätetele on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et N E ja A E abielu jätkamine on võimatu, mille tõttu tuleb abielu lahutada. Pärast lahutust tuleb jätta N E perenimeks – „E“. Abielust sündinud alaealise lapse tuleb jätta N E kasvatada ja üleval pidada ning A E tuleb välja mõista alaealise lapse ülalpidamiseks elatis. Kohus luges tõendatuks, et varalisi vaidlusi N E ja A E 5 vahel ei ole. Samuti luges kohus tõendatuks, et kostja, A E, lapsevanemana ei täida alaealise lapse: J J (isikukood: xxx), ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, N E, nõudel A E välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna A E ei täida ülalpidamiskohustust, siis mõistab kohus temalt elatise välja alates 01.oktoobrist 2006.a., kuna N E loobus kirjalikult varasematest elatusraha nõuetest, mille kohus kohtuistungil vastu võttis. Samuti pidas kohus vajalikuks mõista A E riigituludesse 1 000.- krooni riigilõivu. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi kõigi nõuete osas rahuldamata. Johannes Külaots Kohtunik