← Eesti

2-06-15686/4

Obsah (4)§ 273§ 656§ 306§ 314

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-15686 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Gaida Kivinurm ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 0

§ 273

lõigete 1 ja 2 kohaselt on O.E võtnud dokumendi kinnitamise volitused kohtuniku ja kohtu poolt määratud pankrotihalduri asemel endale ja arvanud, et sellega on lahendatud nõueteavalduse puuduste kõrvaldamine.

  1. Hageja pole suutnud leida oma väite „2001.a oktoobris soovis K OÜ lepinguid üle võtta ning kohustus ülevõtmise eest tasuma A AS-ile 400 000 krooni“ tõendamiseks vajalikku dokumenti. Tegemist on nõude alusega ja alles pärast seda saab A AS loovutada nõudeid edasi E. V, A.Kile või nemad omakorda OÜ-le M.
  2. Kuna üldkoosolek hääletas halduri ettepanekut A.Ki nõude esitamata jätmise kohta, siis nõuete kaitsmisel A.Ki esindaja vastuväited teiste võlanõuete kohta ei olnud enam olulised ja ei saanud mõjutada hääletamise tulemusi.
  3. Nõuete kaitsmise juures ei ole olulised sugulussidemed võlgnikuga, sest haldur kontrollib nõude aluseks olevaid dokumente. Nii oli see K. M ja K. K võlanõudega. Tegemist on reaalsete ja tõendatud nõuetega.
  4. Väide, et OÜ M lepinguline esindaja oli üks päev enne koosolekut 15.06.2006 ehk päeval, mil OÜ M nõude omandas, nõudeavaldusega tutvumas büroos ja haldur teadis seda, on väär. Halduri büroos tutvus nõuetega A.Ki lepinguline esindaja O.E. Seda, et A.K on oma nõude loovutanud OÜ-le M sai haldur teada 15 minutit enne nõuete kaitsmise koosolekut O.Ei poolt isiklikult vahetult enne koosoleku algust sekretärile esitatud teate alusel. Kui O. E oleks sel hetkel juba olnud vormistatud volikiri esindamaks hagejat, siis oleks ta võinud 15 minutit kannatada ja osaleda üldkoosolekul ning esitada seal oma vastuväited.
  5. Haldurile esitas O.E oma volikirja alles 19.06.2006 kell 10.19 faxi teel nii nagu ka OÜ M B-kaardi koopia, millest nähtus T. K kui juhatuse liikme volitused. Seega T. K poolt allkirjastatud kirjalikud vastuväited ja nõude loovutamise leping jäeti üldkoosolekul põhjendatult tähelepanuta. Esimese astme kohtu otsus
  6. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  7. Kohus alustas menetlust ja viis läbi kohtuistungi, kuhu kutsus osaühingu esindaja, halduri ja kuna toimkonda ei ole valitud, siis võlausaldaja K. M. Vaatamata kutsete kättesaamisele ilmus kohtuistungile ainult haldur. Võlausaldaja K. M teatas, et ei leidnud lapsehoidjat 2kuusele lapsele ja seetõttu ei saa kohtuistungist osa võtta. Hageja ei teatanud midagi ega esitanud taotlusi. Kohtukutse on edastatud hagiavalduses märgitud faksile ja vastu võetud.
  8. Hagiavalduses ei ole märgitud, mis on seaduslikuks aluseks, millist seadust või seadusest tulenevat korda on nõuete kaitsmise koosolekul rikutud.
  9. Pankrotiasjas on Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 13.01.2006 määrus, millega ei antud võlausaldaja A.Kile hääli I üldkoosolekul, kus osales esindajana O.E. Määrust ei muutnud Tallinna Ringkonnakohus. Juba selles määruses oli põhjuseks nõudeavalduse tõendamata jätmine. Maakohtu määrus on jõustunud. Juba selle määruse kaudu oli alates jaanuarikuu keskpaigast A.Kil ja tema esindajal O.Eil teada nõude tõendamise vajadus pankrotimenetluses. Põhjendatud on, et võlausaldaja A.K peab oma nõuet tõendama PankrS § 94 lõike 1 alusel ning kui ta seda ei tee, siis tuleb kohandamisel PankrS § 94 lg
  10. Asjas on halduri vastus Tallinna Ringkonnakohtule, mis käsitleb põhjuseid, miks ei olnud õiguspärane anda hääli I üldkoosolekul A.Kile. Võlausaldaja A.K on sellega aegsasti olnud informeeritud oma lepingulise esindaja O.Ei kaudu. Oluline on, et võlausaldaja esindajaks on kutsetunnistust omav tegutsev pankrotihaldur, kes on teadlik pankrotiseaduse nõuetest ja võimeline andma kvalifitseeritud õigusabi. Haldur on tõendanud, et esindaja on võtnud puuduste kõrvaldamise täitmiseks ja teinud seda 03.02.
  11. Sama kinnitab hagiavaldus. Dokumentide koopiad ei olnud seaduspäraselt 3

(6)kinnitatud, aga see ei olnud oluline puudus. Nõude tõendamata jätmine on põhjendatud asjaolu, et puuduste kõrvaldamist ei saanud lugeda täidetuks.
  1. Võlausaldaja A.Ki poolt nõude loovutamine vahetult enne nõuete kaitsmise koosolekut ei muuda tuvastatud asjaolusid ega asenda nõude tõendamise kohustust. Tõendamise kohustus jääb edasi ka nõude loovutamise lepingus märgitud loovutuse saajale (OÜ M). Pealegi esitatud dokumentidest ei nähtu, et haldur oleks saanud enne nõuete kaitsmise koosolekut teada muutustest. Haldur ei teadnud nõude loovutamise lepingust, kui A.Ki esindajana O.E käis tutvumas dokumentidega halduribüroos nõuete kaitsmise koosolekule eelneval päeval ega seda, et O.E on nüüd loovutuse saaja - OÜ M esindaja. Haldur võimaldas seadusekohase tutvumise talle kui võlausaldaja A.Ki esindajale. Kohtul ei ole vastupidiseid tõendeid esitatud.
  2. Muutuste korral tuleb jälgida PankrS § 94 lõiget 2, kui nõudeavalduse esitab esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi. Haldur on tõendanud, et talle on volikiri esitatud peale nõuete kaitsmise koosoleku toimumist – volikiri saabus faxi teel 19.06.2006, see on kolmandal päeval peale nõuete kaitsmise koosolekut. Sellist käitumist saab lugeda tagantjärele halduri eksitamiseks ja tõeste andmete edastamata jätmiseks. Õiguspärane on esitada samuti osaühingu äriregistri B-kaardi väljatrükk, kuna see on äriühingu esinduse dokumendiks.
  3. Teades kohtu seotust pankrotiseadusest tuleneva arutamise 10 päevase tähtajaga ja sellega, et istungilt puudumine ei takista nõude läbivaatamist, oli hagejal võimalus samuti kiiresti tegutseda enda huvide eest ja initsiatiivil või kasutada samas asukohas asuvat lepingulist esindajat oma arvamuse avaldamisel, kui oli teada takistus istungile ilmumiseks. Vastuväited saanuks esitada faxi või elektronkirjaga. Hageja mingeid taotlusi koosoleku läbiviimise või edasilükkamise kohta ei esitanud. Kohus leiab, et halduril puudus õige ja täielik info toimunust päev enne koosoleku toimumist ja vahetult enne koosolekut. Korrektsel ja lugupidaval käitumisel oleks olnud võimalik selgitada toimunut seaduspäraselt või olla koosoleku osavõtjaks koos volitusega. Teisi andmeid kohtule ei ole esitatud.
  4. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et võlausaldaja A.Ki nõudeavalduse lugemine esitamata jäetuks on olnud igati põhjendatud ja protokoll ei kuulu kehtetuks tunnistamisele. Sellest tulenevalt ei saa kahe võlausaldaja nõuet tunnustada muus järgus kui II järgus, nagu see on märgitud nõuete kaitsmise koosoleku protokollis.
  5. Kohus, olles läbi vaadanud kirjalikud tõendid ning ära kuulanud pankrotihalduri, leiab, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele eelpool märgitud põhjenduse tõttu. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks jätnud täitmata PankrS § 103 sätted nõuete kaitsmise korra kohta. Haldur ei ole rikkunud võlausaldajate huve ja õigusi või teinud ebaõigeid otsuseid või eelistanud ühte võlausaldajat teistele. Üks ebatäpsus küll esineb ja see on, et vastuväited kahele võlausaldajale on hageja esitanud ja haldur on protokolli lõpus info andmisel käsitlenud ainult ühte võlausaldajat, kuid see on vähe oluline ega muuda koosoleku otsuseid kehtetuks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  6. OÜ M esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu 12.07.2006 otsuse ning teha asjas uus otsus, mille kohaselt tunnistada kehtetuks E.O pankrotimenetluses 16.06.2006 toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsused.
  7. Kohus on ebaõigelt märkinud otsuses, et on istungile kutsunud hageja ja vaatamata kutsete kättesaamisele ilmus istungile ainult haldur. Kohus ei ole hagejale kutset edastanud ja seega ei ole hageja ka saanud tagastada kohtule kättesaamise kinnitusega kutset. Hageja ei ole andnud nõusolekut menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kinnitust saamata. 4
(6)
  1. Pankrotihalduri hinnangul ei vasta hageja poolt esitatud nõudeavaldus PankrS § 94 lõike 1 nõudele. Juhul, kui haldur leidis, et nõudeavaldus ei vasta eeltoodud sättele, siis oleks haldur vastavalt PankrS § 94 lõikele 3 pidanud andma nõude esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Haldur ei ole tähtaega puuduste kõrvaldamiseks andnud. Halduri väited, et ta on selgitanud seda võlausaldajate esindajale, ei ole asjakohased. Puuduste kõrvaldamise avaldus tuleb esitada kirjalikult. Avalduses tuleb halduril viidata, millised puudused halduri arvates nõudeavalduses esinevad. Haldur arvestab ühe nõudeavalduse puudusena originaaldokumentide mitteesitamist, kuid samas ei ole haldur esitanud võlausaldajale nõuet esitada vastavate dokumentide originaalid. Halduri selgitused hageja esindajale esimesel üldkoosolekul seisnesid selles, et haldur oli väidetavalt helistanud E. V ja AOÜ haldurile ning leiab nüüd, et tehingud ei ole toimunud, kuigi oma aruandes ja pankroti väljakuulutamise istungil ta hageja nõuet tunnistas.
  2. Arusaamatuks jääb, kuidas haldur kirjalikke tõendeid arvestamata oma eelnevaid seisukohti muudab ning nõuab võlausaldajalt tõendeid võlanõude kohta, mida ka võlgnik ise kohtus aktsepteeris ning mida võlgnik oli pikema aja jooksul osaliselt täitnud. Asjaolu, et K AS soovis A AS-ilt kapitalirendilepinguid üle võtta ning juba tasutud summa vormistati ümber laenulepinguks E.Oga on nähtav poolte vahel sõlmitud erinevatest lepingutest kogumis ning E.O enda istungitel antud seletustest. E.O on pidevalt tunnistanud, et kuna Koigi Automajandil puudus raha liisingule maksmiseks, siis oli ta nõus vormistama selle võla ümber enda nimele laenulepingute näol. Vaidlust ei olnud selles, et A AS ka liisingulepinguid ja sõidukid K AS üle andis, seega täitsid mõlemad pooled oma kohustusi. Alles pankrotimenetluses on haldur teadmata põhjustel asunud tehingut vaidlustama.
  3. Juhul kui halduril olid vastuväited hageja nõude osas, siis oleks haldur pidanud nõude vaidlustama, kuid halduril puudus õigus ja seaduslik alus lugeda nõudeavaldus esitamata jäetuks, kui reaalselt oli haldurile kirjalik nõudeavaldus esitatud. Kui haldur leiab, et nõue summas 400 000 krooni on tõendamata, kuna tõendatud oli võlausaldajate poolt AS-ile H 339 555, 62 krooni tasumine, siis oleks haldur pidanud nõude vaidlustama summas 60 444, 38 krooni, kuid nõude üldse esitamata jäetuks lugemiseks puudub põhjendus.
  4. Asjaolud kes ja millal ning kelle esindajana tutvus nõuetega ja kas osaleti ise koosolekul või esitati kirjalik vastuväide, ei oma asja lahendamisel olulist tähtsust. Kuna hageja esindajal oli samal kellaajal notari juures varem kokku lepitud tehing, siis esitas hageja kirjalikud vastuväited, mis omavad seaduse mõistes sama jõudu ja tähendust kui koosolekul nõude vaidlustamine. Haldur on rikkunud koosoleku läbiviimise korda, kui jättis ühe vastuväite üldse protokolli märkimata ning ei võtnud teist vastuväidet alusetult arvesse.
  5. Halduri kohtuistungil esitatud vastuväited on teadvalt ebaõiged. Väär on väide, et hageja ei esitanud äriregistri B-kaarti, vastav dokument esitati koos vastuväidetega. Volikirja ei olnud vaja esitada, kuna vastuväited olid allkirjastatud äriühingu seadusliku esindaja poolt. Kolm päeva hiljem esitati volikiri, kuna seadusliku esindaja poolt volitatud lepinguline esindaja soovis tutvuda protokolliga.
  6. Väär on kohtu seisukoht, et hagiavalduses ei ole märgitud millist seadust või seadusest tulenevat korda on nõuete kaitsmise koosolekul rikutud. Hageja on korduvalt viidanud, et halduril puudus õigus jätta hageja nõudeavaldus läbi vaatamata, mistõttu haldur on rikkunud PankrS §-de 94, 100, 101 ja 103 sätteid. Hageja on esitanud haldurile tähtaegselt nõudeavalduse koos nõuet tõendavate dokumentidega ning haldur ei ole vastavalt PankrS § 94 lõikele 3 andnud võlausaldajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Seega oli võlausaldajal alus eeldada, et nõudeavaldus on nõuetekohaselt esitatud. Kuna haldur pole puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andnud, siis puudub ka alus PankrS § 94 lõike 3 kolmanda lause rakendamiseks. Nõuet saab lugeda esitamata jäetuks vaid juhul, kui 5
(6)võlausaldaja ei ole kõrvaldanud puudusi, kuid antud juhul ei ole haldur võlausaldajat puuduste kohta teavitanud. Juhul kui halduril oleks sisulisi vastuväiteid nõude osas, siis oleks halduril olnud õigus vastavalt PankrS § 103 lõikele 2 nõue vaidlustada, kuid seda haldur ei ole teinud.
  1. Haldur on rikkunud ka nõuete kaitsmise korda, kuna ei ole protokollis nõuetekohaselt kajastanud koosolekuga seonduvaid asjaolusid. Märkimata on jäänud hageja vastuväited, mis olid kirjalikult haldurile enne koosolekut esitatud ja millede olemasolust oli haldur koosoleku toimumise ajal teadlik. Vastustaja seisukoht
  2. Vastustaja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb selle vastu apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. ning palub jätta Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  3. Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 12.juuli 2006 otsus tuleb tühistada olulise menetlusnormi rikkumise tõttu

§ 656lg 1 p 2 alusel ja saata uueks arutamiseks samale kohtule.

35. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, kuna kohtukutse ei toimetatud apellandile kätte kooskõlas seadusega ning seetõttu polnud ta toimuvast kohtuistungist teadlik. Maakohus edastas hagejale kohtukutse faksi teel ning kutsega koos on toimikus kinnitus, et kutse võeti vastu hageja poolt, mille on väljastanud kohtufaks (t.l.17). Kolleegiumi arvates sellest ei piisa, et lugeda kohtukutse hagejale kättetoimetatuks. 36.

§ 306

lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed ja asjas menetlust lõpetava määruse ja seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid.

§-s 343 lg 1 kohaselt kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks toimetab kohus kohtukutsed kätte menetlusosalisetele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda.

§ 314

lg 1 kohaselt võib menetlusdokumendi kätte toimetada ka faksi teel, kui faksile on lisatud teatis kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta ja märgitud saatja ja saaja nimi ja aadress ning dokumendi edastanud kohtuametniku nimi ja lg 4 kohaselt loetakse dokument kätte toimetatuks, kui saaja tagastab faksi teel kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt. Kaebuses kinnitab, et eelnimetatud viisil ei ole talle kohtukutset edastatud ning ta pole seetõttu väljastanud ka kinnitust menetlusdokumendi kättesaamise kohta. Ka toimikus vastav hageja poolt väljastatud kinnitus puudub. Hageja väidab ka kaebuses, et ta pole andnud kohtule nõusolekut menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kinnitust saamata. Vastavat hageja kinnitust ei nähtu ka toimikust. 37. Seega rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, lugedes faksi teel edastatud kohtukutse ülalnimetatud asjaoludel hagejale kättetoimetatuks.

§ 656

lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Kuna hagejat ei kutsutud kohtuistungile kooskõlas seadusega, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks samale kohtule. 38. Kuna asi saadetakse uueks arutamiseks esimese astme kohtule, siis kolleegium ei anna hinnangut kaebuses toodud sisulistele väidete. 39. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 6

(6)G. Kivinurm R. Allikvere T. Kollom 7
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.