← Eesti

3-06-1586/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1586 Haldusasi J.Pi kaebus Harju maavanema 27.06.2006 korralduse nr 1249-k tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.08.2006 määrus nr 3-06-1586 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.Pi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta J.Pi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.08.2006 määrus haldusasjas nr 3-06-1586 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
  2. Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 25.01.1994 otsusest ja nõudeõiguse loovutamise lepingutest tulenevalt kuulub M.Üle ja O.Pile tagastamise nõudeõigus vastavalt 3/4 ja 1/4 x. maast suurusega 5,12 ha. Mõlemal õigustatud subjektil valmis 1990-ndate aastate keskel saarel maja. 10.06.2003 sõlmitud kinkelepinguga kinkis O.P talle kuuluva elamu oma pojale J.Pile. Maa tagastamise nõudeõigust O. P J. Pile ei loovutanud. 11.06.2006 esitas J.P avalduse elamu juurde 2 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Loksa Vallavalitsuse 24.07.2003 korraldusega nr 338 kinnitati J. Pile ostueesõigusega erastatava maa suuruseks 19 878 m
  3. Harju maavanema 22.06.2004 korraldusega nr 926-k otsustati erastada J. Pile ostueesõigusega 19 878 m2 maad x saarel.
  4. Riigikohtu 09.06.2006 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-40-06 rahuldati M.Ü kaebus Harju maavanema 22.06.2004 korralduse nr 926-k tühistamise nõudes. Riigikohtu otsuses (p 12) leiti, et J.Pil elamuomanikuna MRS § 6 lg 2 p-st 3, § 9 lg 1 p-st 1, § 22 lg-st 1 tulenevat ostueesõigusega erastamise õigust ei ole, kuna sellist õigust ei olnud ka elamu võõrandajal O.Pil. 3-06-1586
  5. Harju maavanema 27.06.2006 korraldusega nr 1240-k tühistati maavanema 22.06.2004 korraldus nr 926-k, põhjendusega, et Riigikohtu eelviidatud otsuse kohaselt puudub J.Pil õigus maa ostueesõigusega erastamiseks.
  6. J.P esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Harju maavanema 27.06.2006 korraldus nr 1240-k. Kaebaja leidis, et vaidlustatud haldusakt on motiveerimata ning selle andmisel rikuti tema õigust olla ära kuulatud, mistõttu ei vasta haldusakt ka kaalutlusõiguse nõuetele.
  7. Tallinna Halduskohtu 30.08.2006 määrusega tagastati kaebus selle esitajale. Kohus leidis, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, sest sisuline kohtuvaidlus nimetatud asjas on lõppenud. Et Harju maavanema 22.06.2004 korraldus nr 926-k tuleb tühistada, sest J. Pil puudub õigus oma elamu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks, on sõnaselgelt ära toodud Riigikohtu 09.06.2006 lahendis nr 3-3-1-40-06, ning seda ongi Harju maavanem oma vaidlustatud haldusaktiga teinud. Kaebaja ärakuulamine enne vaidlustatud haldusakti andmist ei oleks saanud mõjutada korralduse nr 926-k tühistamist. Maa ostueesõigusega erastamise õiguse puudumine kaebajal ei tähenda, et tal ehitise omanikuna üldse puudub õigus saada maa omanikuks või saada maakasutusõigus muul seaduses sätestatud viisil. Nimetatud küsimuse lahendamine kuulub aga maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse pädevusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  8. J.Pi määruskaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 30.08.2006 määrus tühistada. 1) Põhjendamatu on kohtu seisukoht kaebuse perspektiivituse osas. Vaidlustatud korralduses on Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-40-06 vääralt kohaldatud, sest erinevalt Riigikohtu lahendist on vaidlustatud korraldusega jäetud kaebaja ilma igasugusest maa erastamise õigusest. Riigikohtu lahendis on peetud silmas üksnes kaebaja maareformi seaduse (MRS) § 9 lg 1 p-st 1 tulenevat õigust ostueesõigusega erastada väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu juurde maad kuni 2 ha ulatuses. Riigikohus ei välistanud J. Pi õigust muul viisil maa omanikuks saada. 2) Apellandi jaoks on maa ostueesõigusega erastamise aluseks asjaolu, et talle kuulub selle maal asuv elamu. Maa erastamise otsus seondub vahetult ehitise omaniku asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg-s 3 ja MRS § 22 lg-s 1 sätestatud õigustega. Ehitise omanikule peab olema Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32 alusel tagatud omandiõigus, s.h. võimalus saada maa omanikuks seadusega sätestatud korras või saada muul viisil maakasutusõigus. MRS § 6 lg 2 p 3 järgi ei tagastata maad, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu hooned või rajatised ühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt MRS §-dele 7, 9 ja
  9. Vastustaja ei ole haldusakti andmisel nimetatud aluseid kaalunud. MRS § 9 lg 1 p 3 sätestab, et juhul, kui väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal asub teise füüsilise isiku omandis olev ehitis ja õigustatud subjekt ning ehitise omanik ei lepi kokku hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitise võõrandamises õigustatud subjektile, ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad muud ehitise juures ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Vastustaja pole kaalunud, miks ei saa, arvestades nõukogudeaegset maaeraldust, maad kaebajale erastada. 2

(4)3-06-1586 3) Vaidlustatud korralduses pole pööratud tähelepanu faktiliste asjaolude muutumisele, mis seisnesid selles, et O. P loovutas maa tagastamise nõudeõiguse 19.10.2005 sõlmitud notariaalse lepinguga T. A. 4) Kui kaebajale oleks kooskõlas PS §-ga 14 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 40 tagatud õigus olla enne vaidlustatud otsuse langetamist ära kuulatud, oleks tal olnud võimalik selgitada, et isegi kui Riigikohtu seisukoha järgi ei ole tal kui elamuomanikul maa ostueesõigusega erastamise õigust, ei välista see talle kui ehitise omanikule nõukogudeaegset maakasutust silmas pidades teenindusmaa määramist.
  1. Harju maavanema vastuses määruskaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Kaebaja on saanud esitada oma seisukohad kohtumenetluses, milles lahendati kaebust maavanema 22.06.2004 korralduse nr 926-k peale. Vaidlustatud korralduse aluseks on Riigikohtu 09.06.2006 otsus nr 3-3-1-40-06, mille kohaselt tuleb Harju maavanema 22.06.2004 korraldus nr 926-k tühistada. Selle Riigikohtu otsuse kohaselt kaotavad maavanema korralduse kui maa ostueesõigusega erastamise lõpliku haldusakti tühistamisel oma õigusliku mõju ka eelhaldusaktid - Loksa Vallavalitsuse 12.08.2003 korraldus nr 360, mis oli Harju maavanema korralduse nr 926-k aluseks. Maa ostueesõigusega erastamine on jagatud etappideks – esimeses etapis määratakse kindlaks maa suurus ja piirid ning järgmises etapis määratakse kindlaks maa müügihind, selle tasumise kord ja erastamise muud tingimused. Maavanema pädevuses ei ole maa suuruse ja piiride kindlaks määramine, maa suurus ja piirid määratakse kindlaks kohaliku omavalitsuse poolt haldusaktiga ning maa erastamise korraldamisel on maavanem seotud juba kehtiva heldusaktiga kindlaks määratud maa suurusest ja piiridest. Maavanem pidi täitma kohtuotsust ning saab vastu võtta uue erastamise korralduse alles kohaliku omavalitsuse korralduse alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kaebuse haldusakti tühistamiseks võib isik HKMS § 7 lg 1 kohaselt esitada juhul, kui haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega tuleb käesoleval juhul otsustada, kas kaebuse esitaja esitatud faktiväidete õigsust eeldades võis korraldus rikkuda kaebuse esitaja õigusi.
  3. Vaidlusaluse korralduse reguleerimisala ei saa olla laiem, kui Harju maavanema 22.06.2004 korraldusel nr 926-k, mis vaidlusaluse korraldusega tühistada otsustati. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maavanema korraldusel puudub mõju kaebuse esitaja õigustele, sest Harju maavanema 22.06.2004 korraldus nr 926-k tühistati juba Riigikohtu 09.06.2006 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-40-
  4. Selle kohtuotsuse resolutsiooniga rahuldati M.Ü kaebus, milles taotleti Harju maavanema 22.06.2004 korralduse nr 926-k tühistamist. Kuna vaidlustatud korraldusel puudub regulatiivne toime, ei saa kaebuse esitajal olla HKMS § 7 lg 1 alusel õigust nõuda selle korralduse tühistamist halduskohtu poolt. Seetõttu ei oma käesoleval juhul mingit tähtsust ka kaebuse esitaja väited selle kohta, kas tal võiks olla õigust saada oma ehitise aluse maa omanikuks muul õiguslikul alusel, kui Riigikohtu viidatud otsuses märgitud MRS § 6 lg 2 p 3, § 9 lg 1 p 1 ja § 22 lg
  5. 3
(4)3-06-1586 10. Eeltoodud põhjusel on kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel põhjendatud. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata. Lauri Madise Ivo Pilving Silvia Truman 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.