Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele arvelduskontole (konto number , viitenumber ). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Riigilõiv kuulub kostjal tasumisele arvelduskontole nr viitenumber . Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda arveldusarvele nr. või nr. märkides viitenumbriks . Hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule . a esitatud hagiavalduse kohaselt suri hagejate … . a. Pärandvara hulka kuulus võlanõue 50 000 krooni kostja vastu, millest kumbki pärija päris pool mõttelist osa. Kostja on oma võlga kirjalikult tunnistatud ja lubanud selle hiljemalt . a hüvitada, makstes kummalegi hagejale 25 000 krooni. Kohtule 08.12.2005. a esitatud vastuses ei ole nõus hagejad kostja asendamisega. Kostja on korduvalt suuliselt ja kirjalikult lubanud võla tasuda. VÕS § 30 lg 1 ja lg 2, § 70, § 76 lg 1 ja lg 3, § 100 ja § 101 lg 1 p 1 alusel paluvad hagejad kostjalt võlgnevus 50 000 krooni välja mõista. Kostja vastus . a kohtule esitatud vastuse kohaselt laenas hagejate isa raha OÜ-le , mille esindaja on kostja, mitte kostjale endale. OÜ n esindajana on kostja nõus tasuma võla maksegraafiku alusel. Kohtuistung 2 Eelistungil . a taotles kohale ilmunud hagejate esindaja tagaseljaotsuse tegemist. Kohtuotsuse põhjendused
kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hagejate esindaja esitas . a eelistungil tagaseljaotsuse tegemise taotluse. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtusse ilmunud, samuti ei ole kohut teavitanud oma mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjat kohustati õigeaegselt teatama kohtule istungile mitteilmumise seaduslikust takistusest. Vastavalt
lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 3 kohaselt kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kostja ei ole kohtule teatanud oma mitteilmumise mõjuvast põhjusest.
kohaselt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kostja sai kohtukutse . a isiklikult kätte allkirja vastu, samas ei teavitanud kohut oma kohtusse ilmumise takistusest. Kohus leiab
lg 1 alusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
lg 1 järgi tagaseljaotsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 30 lg 1 mille kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus ning lg 2 järgi kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata 3 jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ning VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005. a kehtinud
§-ga 60 lg 1 tuleb hagejate kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hagejate kasuks väljamõistmisele riigilõiv 2 750 krooni. Hageja M. Mäng oli kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu 750 krooni tasumisest hagiavalduse esitamisel.
lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 750 krooni riigituludesse. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud
§-ga 61 lg 1 p 1 kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja E. Mäng’i õigusabikulu summas 2 950 krooni.
lg 5 ja § 60 lg 1 kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagiavalduse ja selle lisade ning kohtukutsete kättetoimetamise kulud summas 92.40 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.