2-06-15073/5

2-06-15073 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-15073 Tsiviilasi M.L OÜ hagi AS S.P vastu võla 8500 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg • • Hageja M.L OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja AS S.P (registrikood xxx, asukoht xxx) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED M. L OÜ esitas 16.06.2006 AS S.P vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 8500 krooni. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 17.06.2004 Bakkero OÜ poole palvega leida 3 kaubaautot tema kauba veoks Venemaale. Bakkero OÜ andis hagejale kaubaautode otsimise tellimuse 2 veo teostamiseks marsruudil Paide – Tallinn - Sankt-Peterburg. Hageja leidis veose teostaja (OÜ Leviveod) ja organiseeris kauba laadimise Paidest ja Tallinnast kuni St. Peterburini. Kostja pidi 1 hagejale tasuma täidetud veose eest ning hageja esitas kostjale 3 arvet transporditeenuste eest. Kostja tasus hagejale 2 arve alusel 17 000 krooni. Kolmanda arve nr 269 summas 10 500 tasus hageja osaliselt, makstes
3. juulil 2000 krooni sularahas. Kostja on hagejale võlgu 8500 kr. Kostja ei ole hagejale seoses veose teostamisega pretensioone esitanud ning ei ole hageja suulistele nõudmistele reageerinud. Hageja on vaidlusaluse summa OÜ-le Leviveod tasunud oma vahenditest. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 774 lg 1 kohaselt on vaidlusaluse lepingu poolteks tellijakostja ja vedaja OÜ Leviveod. Kostja vedajale pretensioone ei esitanud. Tellija pole pretensiooniga CMR ettenähtud tähtaja jooksul vedaja poole pöördunud ja seetõttu nõudis hageja lõpparvelduse teostamist. Kahju hüvitamise hagidele näeb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 146 ette aegumise üldise tähtaja. Hageja pole seda rikkunud. KOSTJA VASTUVÄITED AS S.P vaidles hagiavalduse vastu. Kostja esitas taotluse aegumise kohaldamiseks ja selles osas vaheotsuse tegemiseks. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud VÕS § 802 lg 1 ja rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (edaspidi CMR) art 32 p 1 alusel. Hageja nõude aegumistähtaeg on 1 aasta. Kostja esitas ka sisulised vastuväited, milles leidis, et hagiavaldusest ei selgu üheselt väidetava veolepingu pooled. Hageja lisatud veotellimuse järgi ei nähtu sellest CMR art 6 nimetatud saatedokumentide olulisi tingimusi. Kostjal ei ole veolepingut hagejaga ning 2000 kr tasumine oli seotud faktilise olukorraga. Kostja kaup oli hageja veokil, mis pöördus tagasi Luhamaa piiripunktist. Kostja soovib tõendada CMR ap 3 tähendatuses pretensioonide esitamist. Kostjal tekkisid seoses vaidlusaluse veosega kulud 10 082 krooni, kuna ta pidi tellima laevaeo Peterburi, kus hageja auto katki läks. Kostja kasutas veose korraldamiseks oma Vene partnereid. KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi on esitatud aegunult ja tuleb jätta seetõttu rahuldamata. TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus on leidunud, et kostja taotlus aegumise kohaldamise osas vaheotsuse tegemiseks tuleb rahuldada. Hageja leidis hagiavalduses, et kostja peaks talle tasuma veolepingust tulenevalt 8500 krooni. Samas hilisemas vastuses nimetas hageja veolepingu poolteks kostjat ning OÜ Leviveod. Hageja seisukohtadest nähtuvalt on poolte vahel lepinguline suhe ning hageja on esitanud lepingu täitmise ehk veotasu maksmise nõude. Hageja on viidanud veolepingut ning töövõtulepingut reguleerivatele sätetele. Samas on hageja hagi aegumise käsitlemisel viidanud kahju hüvitamise nõudele ja TsÜS §le 146 ning hagi alusena ka VÕS § 1027, mille kohaselt isik peab andma teisele isikule temalt õigusliku aluseta saadu. Hageja ei saa esitada hagi korraga lepingu täitmise nõudes ning lepinguvälise õigussuhte alusel. Kuna hageja avaldustest ja tegutsemisest (näiteks kostjale arvete esitamine) nähtub, et tema arvates on poolte vahel leping, ei saa ta vaidlusaluses õigussuhtes esitada hagi lepinguvälise kahju hüvitamiseks. Hageja ütlustest nähtuvalt nõuab ta lepingulise kohustuse täitmist. Tegemist on kaubaveolepinguga, millele kohaldatakse VÕS
4. peatüki
5. jagu. VÕS § 787 sätestab veotasu maksmise ning kulutuste hüvitamise kohustuse. Nimetatud jaost tulenevate nõuete aegumise sätestab VÕS § 802, mille kohaselt käesolevas jaos sätestatud vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta. 2 Tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja ei ole väitnud, et kostja jättis on kohustuse täitmata tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega on aegumise tähtajaks 1 aasta. Hageja esitatud dokumentidest nähtub, justkui oleks veos üle antud 28.06.
6. Seega aegus hageja nõue VÕS § 802 lg 1 ja 2 alusel 28.06.
7. Hagiavaldus on esitatud
8. a juunis. Hageja on viidanud TsÜS §-le 146, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ning kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult, on aegumistähtaeg 10 aastat. Kuna võlaõigusseadus ja selle veolepingut reguleerivad sätted on tsiviilseadustiku üldosa seaduse suhtes eriseadus, tuleb aegumisele kohaldada võlaõigusseaduses sätestatut. Kostja on viidanud ka CMR sätestatud hagi aegumisele. CMR art 1 p 1 kohaselt kohaldatakse seda igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest. Hageja pidi andma kostjale kaubaautod veo teostamiseks ning kostja pidi veo eest tasuma. Kaup pidi toimetatama Eestist Venemaale, kusjuures konventsioon jõustus Eesti Vabariigi suhtes 01.08.
9. Seega kuulub veose suhtes kohaldamisele ka CMR. CMS art 32 p 1 sätestab vedudele hagi üheaastase aegumise tähtaja. Tahtliku õigusvastase tegevuse puhul kehtestatakse hagi kolmeaastane aegumistähtaeg. Sama artikli p 1.c kohaselt algab aegumise kulgemine kolme kuu möödumisel veolepingu sõlmimise päevast alates. Hageja ei ole viidanud, et kostja tegevus oleks tahtlik õigusvastane tegevus. Seega aegus hagi CMR art 32 kohaselt
10. a septembris. Kuna kohus on asunud seisukohale, et hagi on VÕS § 802 ja CMR art 32 kohaselt aegunud, tuleb TsMS § 449 lg 3 järgi teha hagi osas lõppotsus ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kohus jätab hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kohtukulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 3