← Eesti

3-06-941/8

Obsah (7)§ 12§ 111§ 1§ 10§ 5§ 2§ 51

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 13.novembril 2006.a Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-06-941 Haldusasi: A.S kaebus Vi

) ning Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusest nr.309 „Vabariigi Valitsuse 16.juuli 1992.a määruse nr.207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ muutmine“ kaebajal õigus taotleda väljateenitud aastate pensioni. Xx.xx.xxxx kirjaga nr.xx teatas Virumaa Pensioniameti Narva osakond kaebajale, et Sotsiaalministeeriumi 12.01.2006 „Eelnõu Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr.207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelude ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ muutmine“ seletuskirjast nähtub, et määrusesse on ekslikult sattunud tervikuna politseiteenistuse seaduse (edaspidi PolTS) § 212, mis lisaks ametikohtade täpsustamisele, mida loetakse politseiteenistuse staaži hulka, annab õiguse arvestada selle seaduse alusel määratava politseiametniku pensioni puhul politseiteenistuse staaži kolmekordselt ajavahemikul 01.03.1991 kuni 01.09.1994 töötatud aja eest. Määruse eelnõuga parandatakse eksitus ja sätestatakse politseiametnikele väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestus seni kehtinud alusel, st koheldakse võrdselt kõiki väljateenitud aastate pensioni saajaid, kes saavad pensioni tegelikult töötatud aastate eest. Kuivõrd eelnõu on Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud, kuid veel avaldamata, siis ei ole pensioniametil võimalik otsust vormistada ning pensioni määramise menetlustähtaeg pikeneb kuni vastav määrus on avaldatud. Virumaa Pensioniameti xx.xx.xxxx otsusega nr.xx jäeti A.S`i avaldus väljateenitud aastate pensioni saamiseks rahuldamata, kuna tema teenistusaeg politseiametnike ametikohtadel, siseasjade organite rea- ja juhtivkoosseisu ametikohtadel ja tegevteenistuse aeg sõjaväes seisuga 16.02.2006 on 20 aastat 05 kuud ja 10 päeva, kuid

§ 12

alusel on õigus saada väljateenitud aastate pensioni politseiametnikel, kes on töötanud politseis sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat. Kaebaja leiab, et vaidlustatud õigusakt rikub tema õigust saada väljateenitud aastate pensioni vastavalt pensioniavalduse esitamise ja otsuse tegemise aja seisuga kehtinud seadusele. Avalduse rahuldamata jätmisel viitas vastustaja otsuses Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määrusele nr.39 „Vabariigi Valitsuse 16.juuli 1992.a määruse nr.207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ muutmine“, mis jõustus tagasiulatuvalt 01.01.2006. Kaebuse esitaja leiab, et pensionikomisjoni otsus rikub tema

-st tulenevat õigust saada väljateenitud aastate pensioni. Põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 10 tuleneb, et Eestis kehtib õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiip, mille kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et vastuvõetud õigusakt (antud juhul Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr.309) jääb kehtima. Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetest tulenevalt on igaühel õigus mõistlikule ootusele, et seadusega lubatut rakendatakse isikute suhtes, kes on juba hakanud oma õigust realiseerima. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium märkis juba 1994 aastal, et igaühel on õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb 2

(10)3-06-941 kehtima. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 30.09.1994 otsus nr.III-4/A5/94). Samale seisukohale on asunud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium oma 17.03.1999 otsuses nr.3-4-1-2-99, kus viidatakse PS §-le 10 ja märgitakse, et demokraatliku õigusriigi põhimõtete hulka kuuluvad õiguskindlus ja õiguspärane ootus, et seadusega lubatut rakendatakse isikute suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima. Seadus, mis seda õigust rikub, on vastuolus PS-ga. Kaebuse esitaja oli kindel, et eelpoolnimetatud õigusaktid on vastu võetud seaduse alusel, mistõttu tal oli ka õiguspärane ootus saada väljateenitud aastate pensioni vastavalt PolTS §-le 212. Kaebaja lähtus pensioniavalduse esitamise ajal kehtivast

-st ning tol ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr.309 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse 16.juuli 1992.a määruse nr.207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ muutmine“ korra p 1 alapunktist

  1. Vabariigi Valitsus muutis 07.02.2006 määrusega nr.39 oma 16.07.1992 määrust nr.207 ja sõnastas punkti 1 alapunkti 1 järgmiselt: “väljateenitud aastate pensionile on õigus PolTS §-s 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse § 212 lg-s 1 ja lõike 2 p-des 1 ja 2 sätestatud politseiteenistuse staaž“. Määruse p 2 kohaselt rakendatakse määrust tagasiulatuvalt alates 01.01.
  2. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Virumaa Pensioniamet kohaldas ebaõigesti kaebuse esitaja avalduse rahuldamata jätmisel Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määrust nr.
  3. Vastavalt sotsiaalministri 31.12.2001 määrusega nr.167 kinnitatud „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi“ §-le 10, vaadatakse pensioniavaldus läbi 10 tööpäeva jooksul pärast avalduse ning pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamist. Eelmärgitud juhend ei näe haldusorganile ette võimalust pensioni määramise tähtaja pikendamist. Järelikult on haldusorgani tegevus, mis seisnes juhendis ettenähtud tähtaja jooksul pensioni määramata jätmises, seadusevastane. Vastavalt PS §-le 3 on täitmiseks kohustuslikud ainult avaldatud seadused. PS § 13 sätestab, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest ja PS § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohaliku omavalitsuse kohustus. Pensioniamet peab pensionide määramisel lähtuma kehtivast õigusest ja pensionide määramiseks esitatud dokumentidest. Pensioniamet tegutses õigusvastaselt, kui tugines pensioni määramata jätmisel sotsiaalministeeriumi eelnõule ja jättis kohaldamata kehtiva õigusakti. Vastavalt Riigi Teataja Seaduse (edaspidi RTS) § 5 lg-le 5 jõustub Vabariigi Valitsuse määrus kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei sätestata hilisemat tähtaega. Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määrus nr.39 avaldati 15.02.2006 Riigi Teatajas ning ta jõustus 18.02.2006, s.o pärast pensionikomisjoni otsuse tegemist. Kaebaja leiab, et pensionikomisjon ei saanud 17.02.2006 juhinduda veel jõustumata õigusaktist ning vaidlustatud pensionikomisjoni otsus on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Haldusorganil ei saanud tõstatuda küsimust, missugust õigusakti kohaldada, sest kohaldamisele kuulus Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr.309, mis kehtis nii avalduse esitamise kui ka pensionikomisjoni poolt tehtud otsuse tegemise ajal. Virumaa Pensioniametil puudus antud asjas kaalutlusõigus. Seaduseandjal on alati võimalus kehtestada normi adressaatide suhtes soodsam säte ja seda ka tagasiulatuvalt. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 25 lg-le 5 jätab halduskohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määrus nr.39 on vastuolus PS §-ga 10 ega kuulu antud asjas kohaldamisele, sest isikute õiguste kitsendamine ei saa toimuda tagasiulatuvalt. Kohtuistungil jäi A.S`i esindaja Marko Tiirik kaebuses toodu juurde. Vastustaja Virumaa Pensioniamet ei tunnista A.S`i kaebust ning põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga: A.S esitas 09.01.2006 avalduse pensioni määramiseks

§ 12alusel.

Lisaks avaldusele esitas ta Ida Politseiprefektuuri 10.01.2006 teatise nr.IDA 4.4-4.12/1116. Ida Politseiprefektuuri teatise kohaselt on A.S`le seisuga 01.01.2006 arvestatud teenistusaega 3

(10)3-06-941 politseinike ametikohtadel, siseasjade organite rea- ja juhtivkoosseisu ametikohtadel ning tegevteenistuse aeg kaitsejõududes ja sõjaväes 27 aastat 03 kuud ja 29 päeva, kusjuures teenistusaeg ajavahemikul alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 on arvestatud sooduskorras kolmekordselt.

§12

alusel on õigus saada väljateenitud aastate pensioni politseinikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel, kes on töötanud politseis, päästeteenistuses või vanglas sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat. 30.01.2006 saatis Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti Narva osakond A.S`le teatise selle kohta, et tema avaldust ei ole võimalik läbi vaadata sotsiaalministri 31.12.2001 määrusega nr.167 vastu võetud „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi“ p 10 lg-s 1 kehtestatud 10-ne tööpäevase tähtaja jooksul. Ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjus on Vabariigi Valitsuse 19.01.2006 istungil heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr.207 “Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord” muutmine, mida kohaldatakse tagasiulatuvalt 01.01.2006. Kirjas märgiti, et nimetatud õigusakt võib mõjutada pensioniavalduse lahendamist, millest tulenevalt vaadatakse pensioniavaldus läbi koheselt, kui vastavad õigusaktid on Riigi Teatajas avaldatud. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 1 lg 2 ja

§ 111

kohaselt kuuluvad nende seaduste alusel läbiviidavates menetlustes rakendamisele haldusmenetluse (edaspidi HMS) sätted. HMS § 41 lubab ettenähtud menetlustähtajast kinnipidamise võimatuse korral ka viivitust, kuid kohustab menetlusosalist viivituse põhjustest ja asja lahendamise tõenäolisest ajast informeerima. Viivituse põhjuste teatavakstegemise vormi pole seaduseandja ette näinud ja HMS § 107 lg 2 kohaselt on haldusorganil endal õigus see oma äranägemisel otsustada järgides kaalutlusõiguse piire. A.S`i pensioni määramist ei olnud võimalik otsustada õigusaktiga kehtestatud 10-ne tööpäevase tähtaja jooksul, s.o 23.jaanuariks 2006, kuna päevaks, mil A.S esitas pensioniametile vastava avalduse, oli Sotsiaalministeerium algatanud väljateenitud aastate pensioni määramisel tähtsust omava määruse eelnõu, millega muudeti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrust nr.

  1. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrust nr.207 “Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ muudeti Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr.
  2. Määrusega nr.309 viidi politsei-, pääste- ja vanglaametnike, kellel on õigus väljateenitud aastate pensionile, ametinimetused kooskõlla kehtiva seadusandlusega.Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr.309 § 2 p-i 2 sattus aga ekslikult järgmine säte: “2) punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: “
  3. Õigus väljateenitud aastate pensionile “Väljateenitud aastate pensionide seaduse” § 12 alusel on: 1) “Politseiteenistuse seaduse” §-s 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse §-s 21² sätestatud politseiteenistuse staaž;”. Viidatud ekslik säte võimaldaks PolTS § 21² lg 4 alusel arvata politseiteenistuse staaži hulka teenistusaja politseiametnikuna ja Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 sooduskorras kolmekordselt. PolTS § 21² lg 4 sätestab, et politseiteenistuse staaži hulka arvatakse teenistusaeg politseiametnikuna ja Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 sooduskorras kolmekordselt. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr.309 eelnõu seletuskirjas ei ole viidatud sellisele muudatusele. Eesmärk selle määruse muutmiseks on ühtlustada meeste ja naiste staažinõuded. Seletuskirjas on märgitud, et muudatused puudutavad väga väikest isikute ringi, põhiliselt tekstiilitööstuses ja tsiviillennunduses. Selgitusest ei nähtu Vabariigi Valitsuse tahet viia politseiametnike väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamine varasemast hoopis erinevale alusele ja laiendada sel moel sellele pensionile 4

(10)3-06-941 õigust omavate isikute ringi. Et PolTS § 212 täies ulatuses nimetamine on ekslik, kinnitab ka asjaolu, et selle sätte lg 2 p-des 3 ja 4 märgitud tegevused on juba loetletud juhendi p-s 2, mida Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr.309 ei muudetud ja mis vastupidi käsitluses oleksid juhendis üle loetud kaks korda. A.S esitas pensioniavalduse lähtudes Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusest nr.309 ja samast määrusest lähtuvalt oli ka Ida Politseiprefektuur arvestanud teenistusperioodi alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 sooduskorras kolmekordselt. 19.01.2006 toimunud Vabariigi Valitsuse istungil kiideti heaks päevakorra punkt 6 “Vabariigi Valitsuse 16.juuli 1992.a määruse nr 207 ”Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord” muutmine”“. Määruse eelnõuga parandati eksitus määruses ja sätestati politseiametnikel väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestus seni kehtinud alustel. Määruse muutmise eesmärgiks on kõigi väljateenitud aastate pensioni saajate võrdne kohtlemine. Määruse muutmisega taastati väljateenitud aastate pensioni määramisel seni kehtinud põhimõte, mille kohaselt kõik väljateenitud aastate pensionid määratakse tegelikult töötatud, aga mitte teatud perioodi ulatuses sooduskorras arvestatud teenistusaastate eest. Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määrusega nr.39 muudeti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrust nr.207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord” ja nimetatud määruse § 1 p-i 2 kohaselt sõnastatakse Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr.207 lisa “Politseiametnikele, päästeteenistujatele ja vanglaametnikele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord” punkti 1 alapunkt 1 järgmiselt: 1) „Politseiteenistuse seaduse §-s 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse § 21² lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud politseiteenistuse staaž;”. Määruse nr. 39 § 2 kohaselt rakendatakse määrust tagasiulatuvalt alates 01.01.
  1. Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr.39 tekstist on kaotatud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusesse nr.309 eksituse tõttu sattunud viide PolTS § 21² tervikuna. Määruse eelnõu oli Sotsiaalministeeriumi poolt esitatud kooskõlastamiseks 12.01.
  2. Vabariigi Valitsuse esitatud määruse eelnõu seletuskirja kohaselt on määrust vaja rakendada tagasiulatuvalt, sest pensioni ümberarvutamiseks või määramiseks on esitatud pensioniametitesse juba avaldusi. Osa politseiprefektuure on seletuskirja kohaselt andnud politseiametnikele välja tõendeid, kus ajavahemik alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 arvestati pensioniõigusliku staaži hulka sooduskorras kolmekordselt. Teised prefektuurid, olles teadlikud Vabariigi Valitsuse seisukohast, et ekslikult sõnastatud säte tuleb muuta, neid aga välja ei andnud. Kuna vastavalt RPKS § 32 lg-le 2 määratakse pension üldjuhul taotlemise päevast, hakkaksid need isikud, kes jõudsid esitada avalduse pensioni ümberarvutamiseks või määramiseks ajal, mil kehtis muudetav määruse redaktsioon, saama suuremat pensioni või saama üldse väljateenitud aastate pensioni, kuna staažinõue täitus. Kui määrust tagasiulatuvalt ei rakendataks, siis need isikud, kes ei jõudnud esitada avaldust, ei hakkaks seda saama. See oleks aga isikute ebavõrdne kohtlemine ning tekitaks palju rohkem kohtusse pöördumisi kui tagasiulatuv muutmine, kuna pensionite ümberarvestamist ei ole jõutud veel teha. Seletuskirjas viidatakse Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahenditele nr. 3-4-1-6/98 ja III-4/A-5/94 ning tsiviilkolleegiumi lahendile nr.3-2-1-51/
  3. Nimetatud lahendite kohaselt tuleb teatud isikute õiguste piiramisel lähtuda vähemalt võrdse kohtlemise printsiibist. Mistahes tagasiulatuv ebasoodus mõju pole keelatud ning seadust võib rakendada tagasiulatuvalt, kui ilma tagasiulatuva rakendamiseta tekkida võivad negatiivsed tagajärjed kaaluvad ilmselgelt üles õiguskindluse põhimõtte. Sotsiaalministeerium tunnistab, et antud juhul on tekkinud viga, kuid seda peab olema võimalik parandada tagasiulatuvalt. Ekslikult koostatud määrus oleks vastuolus Euroopa Liidu pensionieesmärkide ja tööhõivestrateegiaga 5
(10)3-06-941 tööhõivemäära suurendamise ning varase pensionilejäämise vältimise osas. Muudatuse tulemus on Sotsiaalministeeriumi seisukoha kohaselt vajalik varasema õigusliku olukorra taastamiseks ning ebavõrdse kohtlemise vältimiseks. Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määrusest nr.39 lähtuvalt ei olnud kaebuse esitajal 01.01.2006 seisuga väljateenitud aastate pensionile õigust andvat politseiteenistuse staaži 27 aastat, 03 kuud ja 29 päeva. Kaebuse esitajal oli 16.02.2006 seisuga staaži 20 aastat, 05 kuud ja 10 päeva, kuna Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määrusega nr.39 kaotati õigus teenistusstaaži arvestamiseks ajavahemiku alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 eest sooduskorras kolmekordselt. Antud kaebuse seisukohast on oluline asjaolu, et politseiametnikele pensionide määramise tingimusi ja korda reguleerivad PolTS ja

. Virumaa Pensioniamet on seisukohal, et PolTS-st ja

-st ei tulene, et väljateenitud aastate pensioni puhul saaks seadusega nõutavast 25-aastasest staažist mingit osa arvestada staaži hulka kolmekordselt, kuna vastav õigus on sätestatud ainult PolTS-s sätestatud politseiametniku pensioni puhul, mitte aga

-s sätestatud väljateenitud aastate pensioni puhul. Kaebuse esitaja esindaja märgib, et tal oli õiguspärane ootus, et need sätted jäävad kehtima, kuna norm muutus adressaatidele soodsamaks. Eelnevaga püüdis pensioniamet oma tegevust pensioni mittemääramisel põhjendada. Virumaa Pensioniamet vabandab A.S`i ees temale tekitatud ebameeldivuste pärast. Antud kaebuse puhul ei ole mõistlik tugineda õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiipidele. Ekslik määruse tekst kehtis lühikest aega ja viga ilmnes kohe. Väljateenitud aastate pensioni ei ole Eestis kunagi makstud niisugusel alusel, et teatud aastaid teatud isikutel oleks õigus arvestada sooduskorras. Õigust tuleb kohaldada ühesugustel eeldustel ja ühesuguste tingimuste esinemisel ühetaoliselt. Õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõte ei tähenda, et igasugune tagasiulatuv ebasoodus mõju on keelatud ning seadusandjale ja täitevvõimul on õigus anda ka selliseid õigustloovaid akte, millega ta muudab või tühistab oma varasemad õigustloovad aktid. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas. Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine oleks lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist. Õiguspärase ootuse põhimõte välistab vaid seadusega antud lubadusest sõnamurdliku taganemise (Riigikohtu 02.12.2004 lahend nr.3-4-1-20/04). Käesoleval juhul on määrust muudetud just lähtudes sellest, et ei tekiks vastuolu PS §-ga 12, s.o võrdse kohtlemise põhimõttega. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr.309 § 2 viide PolTS §-le 212 ei ole asjakohane ja ei tulene Vabariigi Valitsusele

§-s 2 antud delegatsiooninormist, mistõttu ei saa ühelgi isikul tekkida õiguspärasele alusele rajanevat ootust, et selle sätte järgi hakatakse talle pensioni määrama. Taolise pädevuse delegeerimist Vabariigi Valitsusele ei tulene ka PolTS § 212 lg-st 1, mis sätestab, et politseiteenistuse staaži hulk, mis annab õiguse käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile, arvatakse teenistusaeg politseiametniku ametikohal. Seega reguleerib selle paragrahvi lg-s 4 sätestatud erikord ainult politseiametniku pensioniga seonduvat ja PolTS-e sätted ei saa pädevuse delegatsiooninormiks olla Vabariigi Valitsusele

-e reguleerimiseks. Ilma delegatsiooninormita antud õigusnorm evib tühisuse tunnuseid, mistõttu puuduvad mõistlikud põhjused, miks ei tohtinud Vabariigi Valitsus eksituse avastamisel viga parandada ning kehtestada sellise sisuga õigusnormi, mis vastab seadusandja poolt antud delegatsiooninormile ja Vabariigi Valitsuse kui määruse andja tegelikule tahtele. Ka isegi juhul, kui pidada kaebaja ootust põhjendatuks, olid Vabariigi Valitsusel olemas PS-s sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt mõjuvad kaalutlused, miks ta pidi oma 07.02.2006 määrust nr.39 tagasiulatuvalt rakendama. Vastasel juhul oleksid politseiametnikud, kes jõudsid esitada avalduse pensioni saamiseks enne selle määruse andmist, olnud oluliselt paremas olukorras kui need, kes seda veel teinud ei olnud. Samuti 6

(10)3-06-941 tekiks ilmne ebavõrdsus kõigi nende politseiametnikega, kellel on väljateenitud aastate pension ilma staaži sooduskorras arvestamiseta juba määratud või tulevikus määratakse. Osundatud kaalutlustest lähtudes ei oma õiguslikku tähendust ka asjaolu, et kaebuse esitaja oli vastava avalduse esitamisega juba tõepoolest asunud realiseerima oma väidetavat õigust väljateenitud aastate pensionile. Kuna tegemist ei olnud Vabariigi Valitsuse eksitava tegevuse tõttu õiguse realisatsiooniga, milleks esines ka õiguslik alus, siis ei saa ka taoline õiguse realiseerimisele asumine mõjutada reaalseid õigussuhteid. Õiguskorraga kaebuse esitajale antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena niisugusel moel, nagu nad käesoleva ajani on püsinud. Kaebuse esitaja õigused ja kohustused ei muutu rabavalt ebasoodsas suunas - ta on teenistuses edasi ja seadusandja on PolTS-ga sätestanud õiguse politseiametniku pensionile, millele tekib seaduses sätestatud tingimustele vastamise korral õigus 50-aastasel politseiametnikul, kusjuures selle pensioni määramisel arvestatakse teenistusstaaž ajavahemikul alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 sooduskorras kolmekordselt.

§ 1

kohaselt määratakse väljateenitud aastate pension nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist.

§ 10

alusel määratakse ja makstakse väljateenitud aastate pension pärast töötamise lõpetamist sellele pensionile õigust andval kutsealal või ametikohal. Politseiametnikud on siinkohal siiski eriolukorras, neile lubab väljateenitud aastate pensioni töötamise korral maksta EV ÜN 14.04.1992 otsuse p 7, mida pole tänaseni muudetud.

§ 5

¹ alusel arvestatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži tööperioodide summana. Viimasest sättest ilmneb, et seadusega ei ole ette nähtud teatud perioodi arvestamist sooduskorras (antud juhul kolmekordselt). Lähtudes eeltoodust ja Riigikohtu lahendist, leiab Virumaa Pensioniamet, et Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määrus nr.39 ei ole vastuolus PS §-ga 10 ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks puudub alus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 ja § 92 lg-st 1 palub Virumaa Pensioniamet jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kooskõlas kehtiva

§-ga 12 on õigus saada väljateenitud aastate pensioni politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel, kes on töötanud politseis, päästeteenistuses või vanglas sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat. Kooskõlas

§-ga 51 väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži, v.a käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud pensionistaaži, arvestatakse tööperioodide summana. Ka kuni 31.12.2005 kehtinud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr.207 kinnitatud „Politseiametnikele, uurijatele ja uurimisala juhtivtöötajatele, kriminaaltäitetöötajatele ning päästeteenistuse ja tuletõrjetöötajatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile ja kaitsejõudude tegevteenistuses olevatele isikutele selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise juhend“ ei näinud ette teatud tööperioodide arvestamist sooduskorras. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrust nr.207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametinimetuste loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord“ muudeti Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr.309 ning viidi politsei-, pääste- ja vanglaametnike, kellel on õigus väljateenitud aastate pensionile, ametinimetused kooskõlla kehtiva seadusandlusega. Ühtlasi sõnastati määruse § 2 p 2 alapunkt 1 alljärgnevalt: „õigus väljateenitud aastate pensionile

§ 12alusel on PolTS §-s 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama 7

(10)3-06-941 seaduse § 212 alusel sätestatud politseiteenistuse staaž“. PolTS § 212 lg-s 4 on märgitud, et teenistusaeg politseinikuna alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 arvatakse staaži hulka kolmekordselt. Samas ei ole Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr.309 eelnõu seletuskirjas sellisele muudatusele viidatud. Seletuskirjast nähtub, et määruse muutmise eesmärk on ühtlustada meeste ja naiste staažinõudeid. Ühtlasi on märgitud, et muudatused puudutavad väga väikest isikute ringi ja seda põhiliselt tekstiilitööstuses ja tsiviillennunduses. Selgitusest ei nähtu seaduseandja tahet viia politseiametnike väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamine varasemast hoopis erinevale alusele ja laiendada sel moel sellele pensionile õigust omavate isikute ringi. Virumaa Pensioniameti andmetel oli A.S`l seisuga 16.02.2006 väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži 20 aastat 05 kuud ja 10 päeva (t.lk.11). Järelikult ei tekkinud A.S´l 09.01.2006, s.o pensioniavalduse esitamise kuupäeval,

-e alusel õigust väljateenitud aastate pensionile. Kaebusest nähtuvalt tugines kaebaja pensioni taotlemisel Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusele nr.309 „Vabariigi Valitsuse 16.juuli 1992.a määruse nr.207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ muutmine“ § 2 p 2 alapunktile 1, mille kohaselt õigus väljateenitud aastate pensionile

§ 12

alusel on „„Politseiteenistuse seaduse“ §-s 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse §-s 212 sätestatud politseiteenistuse staaž“. Samale määrusele tuginedes väljastas Ida Politseiprefektuur 10.01.2006 A.S`le väljateenitud aastate pensioni teatise nr.IDA 4.44.12/1116, mille kohaselt on tema teenistusaeg politseiametnike ametikohtadel, siseasjade organite rea- ja juhtivkoosseisu ametikohtadel ja tegevteenistuse aeg sõjaväes seisuga 01.01.2006 on 27 aastat 03 kuud ja 29 päeva (t.lk.21). Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määrusega nr.39 „Vabariigi Valitsuse 16.juuli 1992.a määruse nr.207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ muutmine“ sõnastati eelnimetatud määruse lisa „Politseiametnikele, päästeteenistujatele ja vanglaametnikele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ p 1 alapunkt 1 järgmiselt:“„Politseiteenistuse seaduse“ §-s 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse § 212 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud politseiteenistuse staaž“. Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr.39 § 2 kohaselt rakendatakse määrust tagasiulatuvalt alates 01.01.2006. Eeltoodust nähtub, et täiendava soodustuse andmine politseiametnikele ei tulenenud seadusest ning PolTS § 212 sattumine Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusesse nr.309 tervikuna oli viga (t.lk.17-20). Kuna PolTS § 212 lg 4 kohaselt arvestatakse politseiteenistuse staaži hulka teenistusaeg politseiametnikuna ja Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 1991 aasta 01. märtsist kuni 1994 aasta 01.septembrini sooduskorras kolmekordselt, siis samasuguse täiendava soodustuse andmine ka

-e alusel tooks kaasa teiste väljateenitud aastate pensioni saajate ebavõrdse kohtlemise. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja seisukohaga, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusele nr.309 oli tal õigus saada väljateenitud aastate pensioni, kuid Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr.39 kehtestamine tagasiulatuvalt tõi kaasa tema õiguste vähenemise ning nimetatud põhjusel on määrus õigusvastane. Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr.39 kehtestamine tagasiulatuvalt on vastuolus PS §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega, mille kohaselt peab isikul olema võimalus tegutseda mõistlikus ootuses, et tema õigused ja kohustused jäävad kehtima ega muutu rabavalt talle ebasoodsas suunas (t.lk.5,6). Kuna

§-dest 51 ja 12 tulenevalt ei olnud kaebajal õigust saada pensioniavalduse esitamise aja seisuga väljateenitud aastate pensioni, siis ei saa

-e rakendusaktis tehtud veale tuginedes rääkida kaebaja seadusest tulenevate õiguste vähenemisest ja õiguspärasest ootusest. Kohus leiab, et kuna Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr.309 § 2 p 2 alapunkt 1 ei olnud kooskõlas

§-ga 2, §ga 51 ja §-ga 12, siis vastuolu tõttu seadusega oli ta õigusvastane ega kuulunud kohaldamisele. 8

(10)3-06-941

§ 2

p 2 sätestab, et õigus saada väljateenitud aastate pensioni on politseiametnikel, päästeteenistujatel ning vanglaametnikel, lähtudes sama seaduse §-st 12.

§ 12

sätestab, et õigus saada väljateenitud aastate pensioni on politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel, kes on töötanud politseis, päästeteenistuses või vanglas sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat.

§ 51

sätestab, et väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud pensionistaaži, arvestatakse tööperioodide summana. Seega ei saanud kaebajal olla seadusest tulenevat põhjendatud ootust väljateenitud aastate pensioni saamiseks, lähtudes Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr.309 § 2 p 2 alapunktist 1. Õige on vastustaja väide, et õiguskorraga kaebuse esitajale antud õigused ja talle pandud kohustused püsivad stabiilsetena niisugusel moel, nagu nad käesoleva ajani on püsinud. Kaebuse esitaja õigused ja kohustused ei muutu rabavalt ebasoodsas suunas - ta on teenistuses edasi ja seaduseandja on PolTS-ga sätestanud õiguse politseiametniku pensionile, millele tekib seaduses sätestatud tingimustele vastamise korral õigus 50-aastaselt politseiametnikul, kusjuures selle pensioni määramiseks arvestatakse teenistusstaaži ajavahemiku eest alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 sooduskorras kolmekordselt. Põhjendatud on ka vastustaja seisukoht, et seaduseandja tahe oli arvestada teatud perioodi sooduskorras ainult politseiametniku pensioni määramisel, mitte aga väljateenitud aastate pensioni määramisel. Seega tehti PolTS-s erand, mida

-s ei ole. Vastustaja on põhjendatult viidanud antud kaasuse puhul Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahenditele 3-4-1-6/98 ja III-4/A-5/94 ja tsiviilkolleegiumi lahendile 3-2-1-51/02, millistes sätestatu kohaselt tuleb teatud isikute õiguste piiramisel lähtuda vähemalt võrdse kohtlemise printsiibist. Mistahes tagasiulatuv ebasoodus mõju pole keelatud ning seadust võib rakendada tagasiulatuvalt, kui ilma tagasiulatuva rakendamiseta tekkida võivad negatiivsed tagajärjed kaaluvad ilmselgelt üles õiguskindluse põhimõtte. Sotsiaalministeerium tunnistab, et antud juhul on tekkinud viga, kuid seda viga peab olema võimalik parandada tagasiulatuvalt, eesmärgiga taastada endine õiguslik olukord ning vältida pensionisaajate ebavõrdset kohtlemist (t.lk.18,19). Eeltoodu alusel kohus leiab, et Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr.39 kohaldamata jätmiseks vastuolu tõttu PS-ga ei ole alust. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et vastustajal puudus seadusest tulenev alus tema pensioniavalduse läbivaatamise tähtaja pikendamiseks. RPKS-e alusel antud sotsiaalministri 31.12.2001 määrus nr.167 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 10 näeb ette, et pensioniavaldus vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul pärast avalduse ning pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saabumist või sama tähtaja jooksul pärast täiendavate dokumentide saabumist. Eelpooltoodud juhend ei sätesta haldusorganile võimalust pensioni määramise tähtaja pikendamist ja seega on haldusorgani tegevus selles osas seadusevastane. Kooskõlas RPKS §-ga 2 käesolevas seaduses reguleeritud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-st, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti. Kooskõlas HMS § 41, kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Virumaa Pensioniameti Narva osakond järgis HMS §-s 41 sätestatut, saates kaebajale xx.xx.xxxx kirja nr.xx, milles selgitas, et Sotsiaalministeeriumi 12.01.2006 eelnõu Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr.207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ muutmine seletuskirjast nähtub, et määrusesse on ekslikult sattunud tervikuna PolTS § 212, mis lisaks ametikohtade täpsustamisele, mida loetakse politseiteenistuse staaži hulka, annab õiguse arvestada selle seaduse alusel määratava politseiametniku pensioni puhul politseiteenistuse staaži kolmekordselt ajavahemikul alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 töötatud aja eest. Määruse eelnõuga viga parandatakse ja sätestatakse politseiametnikele väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestus seni kehtinud alustel, st 9

(10)3-06-941 koheldakse võrdselt kõiki väljateenitud aastate pensionide saajaid, kes saavad pensioni tegelikult töötatud aastate eest. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2006 selleks, et politseiametnikke koheldaks järjepidevalt võrdselt teiste

-e ja RPKS-e alusel pensioni saajatega. Kuivõrd eelnõu on Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud, kuid veel avaldamata, siis ei ole Virumaa Pensioniametil õigus vastavat otsust vormistada ning menetlustähtaeg pikeneb kuni vastava määruse avaldamiseni Riigi Teatajas (t.lk.12,17). HMS § 41 võimaldab pikendada menetlustoimingu tähtaega juhul, kui selleks on mõjuv põhjus. Antud juhul teavitas vastustaja kaebuse esitajat tähtajast mittekinnipidamise põhjusest, mille kohaselt ei saa avaldust läbi vaadata varem kui Riigi Teatajas avaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr.207 “Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ muutmist puudutav määrus. Kohus leiab, et korrektne oleks olnud teavitada kaebajat eelmärgitud takistusest kümne tööpäeva jooksul, s.o hiljemalt 23.01.2006. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et Virumaa Pensioniametil ei olnud seadusest tulenevat alust A.S`le väljateenitud aastate pensioni määramiseks tema 09.01.2006 esitatud avalduse alusel. Mis puutub kaebaja väitesse, et vastustajal puudus antud juhul kaalutlusõigus, sest 09.01.2006 esitatud pensioniavalduse menetlemisel oleks tulnud kohaldada kehtivat Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrust nr.309, siis selle seisukohaga ei saa nõustuda. Vastuolu tõttu

-e ja selle rakendusakti Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr.309 vahel pidi Virumaa Pensioniamet kaalutlusõigusele tuginedes lähtuma kehtivast seadusest. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.