KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunik Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2006. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-06-34441 Tsiviilasi E OÜ juhatuse l

) §-st 71 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 46 ja

1. M.V esitas
2. novembril
3. a. määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada. Tegemist on ühe osanikuga osaühinguga, kellel majandustegevust alates asutamisest ei ole toimunud.

§ 179lg.

4 ei ole kohaldatav, kui äriühing ei ole majandustegevusega üldse tegelenud. Majandusaasta aruande esitamata jätmisega ei ole kahjustatud kolmandate isikute huve. Kuna registripidaja ei teinud

§ 60lg.

1 kohast hoiatust, siis ei pidanudki äriühing majandustegevuse puudumisel aruannet esitama. Saanud teada, et aruanne tuleb esitada, koostas trahvitu selle algbilansi baasil ja esitas registrile.

§ 71, mis võimaldab trahvida hoiatust tegemata, on vastuolus põhiseadusega. Ts

MS § 46 lõiget 2 ja § 601 lõiget 1 tuleb tõlgendada 2 selliselt, et kui trahvil on sunnivahendi iseloom, siis on eelneva hoiatuse tegemine kohustuslik. Haldusmenetluses vastab trahvile sunniraha. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 7 lg. 1 kohaselt tuleb haldusorganil enne sunnivahendi rakendamist teha adressaadile kirjalik hoiatus, lg. 3 nõuab, et ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustuse täita. TsMS § 46 lõiget 2 ja § 601 lõiget 1 tuleb tõlgendada selliselt, et kui trahvil on karistav iseloom, pole hoiatust vaja. Trahvi suuruse määramisel oleks registriosakond pidanud arvestama asjaolu, et osaühingul puudub majandustegevus. See viitab asjaolule, et osaühingul puudub raha trahvi maksmiseks, samuti ei tekita aastaaruande esitamata jätmine kahju kolmandatele isikutele. Majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvimine eeldab kaalukat avalikku huvi ja olulist põhjust. Niisugune põhjus puudub, eriti arvestades, et tegemist on aktiivselt mittetegutseva äriühinguga. Arvestades, et registripidaja ei garanteeri majandusaasta aruandes toodud andmete õigsust ega vastuta kolmandate isikute ees aruandes sisalduvate valeandmete eest, on trahvimise vajalikkus kaheldav. Kui äriühing ei esita majandusaasta aruannet äriregistrile, kannatab sellest eelkõige äriühing ise, samuti tema osanikud või aktsionärid.

§ 71

laiendamine mis tahes dokumentidele on vastuolus õigusselguse põhimõttega.

§ 60lg.

1 võib paljudes ettevõtjates tekitada arusaama, et majandusaasta aruande esitamata jätmise puhuks on ette nähtud vaid üks tagajärg. Protsessitrahv võib olla ka karistusliku iseloomuga, niisuguse tõlgenduse korral oleks tulnud trahvitule tagada niisugused menetlusõigused, mis on sätestatud väärteomenetluse seadustiku (VMS) § 19 lõikes

1. Lähtuda oleks tulnud karistusseadustiku (KarS) §-st
2. Olgu tegemist sunnivahendi või karistusega, on tegemist riikliku omavoli aktiga. Trahvimääruses ei ole täpsustatud, mitut miinimumpäevamäära määratud trahv sisaldab ja kui suur on miinimumpäevamäär. Trahvi suurus peab olema sätestatud samas seaduses, kus on toodud trahvi arvutamise alused (PS § 113). Ka trahvimääruse vaidlustamise eest 200-kroonise riigilõivu nõudmine on vastuolus põhiseadusega: kuriteo- ja väärteoasjas kaebuse esitamine kohtule ei ole riigilõivuga maksustatav, sunniraha määramise vaidlustamisel tuleb maksta lõivu 80 krooni, protsessitrahvi vaidlustamine ei tohiks olla raskem ega kulukam.
3. novembri 2006.a määrusega jättis kohtunikuabi määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg. 6 alusel kohtunikule. Majandusaasta aruannet ei ole

§ 179lg.

4 ettenähtud ajaks esitatud. Harju Maakohus võttis 21. novembri 2006.a määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Trahvimäärus on seaduslik ning selle tühistamiseks ei ole alust. Iga-aastase majandusaasta aruande esitamise kohustus tuleneb seadusest (

§ 179lg.

4). Vaidlust ei ole selle üle, et trahvitu kui juhatuse liige seda kohustust ei täitnud. Juhatuse liikme kohustuseks on esitada seaduses sätestatud aruanded, samuti kontrollida, kas seaduses ettenähtud aruanded on registripidajale esitatud tähtaegselt.

§ 179

lõikest 4 tuleneb, et äriühingu aruanne tuleb esitada mitte hiljem kui kuus kuud majandusaasta lõpust. Kuivõrd trahvitu ei esitatud registripidajale 2005. a. majandusaasta aruannet seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, määras kohtunikuabi õigesti

§ 71lg.

1 alusel E OÜ juhatuse liikmele M.V trahvi. Nõustuda ei saa määruskaebuse esitajaga, nagu ei oleks vaidlusaluse aruande esitamine olnud võimalik sellest tulenevalt, et äriühingul ei olnud majandustegevust. Nii on ka määruskaebuse esitaja ise kaebuses märkinud, et, saanud teada, et tal aruande esitamiseks kohustus on, ta aruande ka esitas. Põhiseadusest ei tulene, nagu peaks trahvi määramisele alati eelnema hoiatus, seega ei ole

§ 71lg. 2 ja Ts

MS vastavad sätted põhiseadusega vastuolus. Trahv majandusaasta aruande esitamata jätmise eest ei ole karistusõiguslik sanktsioon, ka sunniraha ja haldusmenetlust puudutavad sätted ei tule kohaldamisele. Registripidajal on kohustus võtta meetmed, et ettevõtjad esitaksid registrile seaduses nõutud andmed seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ning et register sisaldaks seaduses nõutud andmeid. Juhatuse liikme väide, et osaühingul ei ole majandustegevust 3 ning et majandusaasta aruande õigeaegne esitamata jätmine ei ole kahjustanud kolmandate isikute huve, ei muuda trahvimäärust ebaõigeks. Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja poolt

§ 60

lõikele 1 antud hinnanguga, sest sellest normist ei nähtu, nagu oleks majandusaasta aruande esitamata jätmise ainus tagajärg sätestatud selles normis. Niisugusele tulemusele ei saa jõuda ka teisi tõlgendusviise, sealhulgas süsteemset tõlgendusviisi kasutades. Määruskaebuse esitaja ei ole arvestanud, et lisaks

§ 60

lõikele 1 on

-is teisigi norme, mis käivad majandusaasta aruande esitamata jätmise tagajärgede kohta, muuhulgas

§ 71lg. 1. Määrust ei muuda sisult ebaõigeks ka asjaolu, et määruses ei ole päevapalga määra märgitud. Ts

MS § 46 lõikest 1 tulenevalt võib määrata rahatrahvi kuni kahesaja miinimumpäevamäära ulatuses, seega 2006. aastal kuni 28.480 krooni ulatuses. Kuna trahv määrati juhatuse liikmele, siis ei ole asjakohane viide trahvi suuruse arvestamisel asjaolule, et äriühingul ei ole olnud majandustegevust ja seega ei ole äriühingul ka raha. Ka ainuüksi majandustegevuse puudumine ei anna alust trahvi vähendamiseks. Riigilõivu suurus määruskaebuse esitamise eest tsiviilkohtumenetluses on ette nähtud riigilõivuseaduse § 37 lõikes 14, määruskaebuse esitaja arutlus selle üle, kas niisugune säte on otstarbekas, ei anna alust sätte kohaldamata jätmiseks. Malle Seppik Kohtunik