Obsah (5)

§ 667§ 660§ 371§ 438§ 392

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-06-18791 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2006, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kai Kullerkupp, Ande Tänav Tsiviilasi J.O hagi OÜ B

§ 667lg 2).

2. Jätta Harju Maakohtu 24.10.2006 määrus, millega jäeti 22.08.2006 määruse ja 28.09.2006 määruse peale esitatud määruskaebus menetlusse võtmata, muutmata (

§ 660lg 1).

1. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Määruse peale ei saa edasi kaevata. Menetluse käik J. O esitas 24.07.2006 Harju Maakohtule hagi töövaidluses. Hagi põhjendustel töötas hageja OÜ-s B . Töötaja haigestus ja arstliku komisjoni 30.06.2006 otsuse nr 278076 kohaselt tuvastati tal 80% püsiv osaline töövõime kaotus ja töösoovitusena märgiti: vastunäidustatud füüsiline töö. Hageja pöördus tööandja poole palvega viia ta üle teisele tööle, misjärel tööandja teatas talle kirjalikult 06.07.2006 töölepingu lõpetamisest ja 12.07.2006 lõpetas töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 4 alusel töölepingu. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine temaga on ebaseaduslik. Kui tööandjal ei ole võimalik anda talle teist tööd töötaja osalise töövõimetuse tõttu, ei anna see asjaolu tööandjale õigust vallandada töötajat TLS § 86 p 4 alusel, kuna töötajat saaks vallandada tervisliku seisundi tõttu vaid täieliku töövõimetuse korral. Hageja leiab, et kui tööandja ei suuda anda töötajale tööd, on ta kohustatud töötaja vallandama TLS § 86 p 3 alusel seoses töötajate arvu koondamisega, andes sellega töötajale võimaluse pöörduda riigi poole abi saamiseks tööle asumisel. 22.08.2006 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta selles esinevate puuduste tõttu ja kohustas hagiavalduse esitajat täpsustama nõuet, kuna hageja oli palunud tunnistada 06.07.2006 teade töölepingu lõpetamise kohta ja töölepingu lõpetamise käskkiri kehtetuks. Kohus selgitas, et käskkirja ja etteteatamise kirja kehtetuks tunnistamise nõue ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Hagejal oleks õigus nõuda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) §-de 28 ja 29 alusel ja TLS § 117 alusel enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ning hüvituse maksmist. Selgitada tuleb, kelle vastu hageja soovib hagi esitada, kuna hagiavalduses on märgitud, et hagejal oli töösuhe B OÜ-ga, kuid samas on kostjaks märgitud S.M, OÜ B direktor. Kohus selgitas, et kui hageja jätab kohtu nõudmise määratud tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest ja tagastab selle. 05.09.2006 esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles ta jäi esitatud avalduse juurde. 28.09.2006 tegi kohus uue puuduste kõrvaldamise määruse, milles kordas varemesitatud nõudmisi. 13.10.2006 esitas J. O määruskaebuse kohtu 22.
2. ja 28.09.2006 määruste peale, milles ta leiab, et kohus näitab üles lugupidamatust protsessiosaliste suhtes. 24.10.2006 keeldus kohus määruskaebust menetlusse võtmast, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Hagiavalduse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamise määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Lisaks oli tasumata riigilõiv. 25.10.2006 määrusega keeldus kohus J.O hagi töövaidluses menetlusse võtmast põhjendusel, et hageja ei kõrvaldanud hagiavalduses esinenud puudusi. 03.11.2006 esitas J.O määruskaebuse maakohtu 22.08., 28.09., 24.10 ja 25.10.2006 määruste peale, pidades neid ebaseaduslikeks. 13.11.2006 jättis kohus määruskaebuse 25.10.2006 määruse peale käiguta, kuna hageja ei olnud tasunud sellelt riigilõivu 200 krooni. 29.11.2006 võttis maakohus J.O määruskaebuse 25.10.2006 määruse peale menetlusse. Määruskaebuse asjaolud J. O vaidlustab maakohtu 22.08., 28.09., 24.10. ja 25.10.2006 määrused ja palub kohtul töövaidlus lahendada. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 22.08. ja 28.09.2006 määruste peale 13.10.2006 esitatud määruskaebuse menetluse võtmisest keeldus maakohus 24.10.2006 määrusega õigesti. 22.08. ja 28.09.2006 määrused on tehtud puuduste kõrvaldamiseks asjas, s.t oma olemuselt on nad menetluslikud määrused, millele määruskaebuse esitamine ei ole lubatud. Maakohus on 13.10.2006 määrusega õigesti

§ 660lg 1 kohaselt keeldunud määruskaebuse menetlusse võtmisest.

Nimetatud määrus tuleb jätta muutmata. 25.10.2006 määrus, millega maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja asi saata menetlemiseks maakohtule. Kuigi 22.08. ja 28.09.2006 määrused ei ole apelleeritavad, kontrollib ringkonnakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel puuduste kõrvaldamiseks tehtud määruste sisu, s.t asjaolude esinemist, mis väidetavalt takistasid hagiavalduse menetlusse võtmist ja sisulist lahendamist. Ringkonnakohus ei tuvastanud selliste puuduste olemasolu, mis takistaksid asja menetlusse võtmist. Käesoleva hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb arvestada, et tegemist on töövaidlusega. Ringkonnakohus teeb järelduse, et hageja on hagi aluseks olevad faktilised asjaolud piisavas ulatuses välja toonud selleks, et kohtul oleks võimalik vaidlus lahendada. Nõude puudumine või selle ebaselgus ei ole hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks

§ 371järgi.

Hagi eseme tuvastamisel tuleb lähtuda mitte niivõrd hageja taotluse täpsest sõnastusest (teate 2 ja käskkirja kehtetuks tunnistamine), vaid hageja taotluse eesmärgist ja soovitavatest tagajärgedest (tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkust) kostja suhtes. Vastavalt

§ 438

lg-le 1 lahendab kohus otsuse tegemisel, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Hagiavalduses esitatud andmed kostja kohta võimaldavad isikut tuvastada. Kostja OÜ B kohta on toimikus andmed olemas. Kui kohtule jäid ebaselgeks mõned üksikküsimused, saaks selle kohta esitada hagejale täpsustavaid küsimusi eelmenetluse ülesandeid täites (

§ 392lg 1).

Seega tuleb hagiavalduse menetlusse võtmise määrus tühistada ja hagiavaldus saata kohtule menetlemiseks. U.Loonurm K.Kullerkupp A.Tänav 3