) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (
). Kaja peab vastama
nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda arveldusarvele (konto nr ) või (konto nr ), märkides viitenumbriks . HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED KOSTJA VASTU . esitas OÜ hagi IPi vastu 8082,70 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS (AS õigusjärglane) kostjaga lepingu, mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu on seisuga .a kostja põhivõlgnevus AS-i ees 4041,35 krooni. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja oli üldtingimuste peatüki VII kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma AS-ile viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. AS nõuab kostjalt viivise tasumist summas 4041,35 krooni. AS loovutas oma nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1 ja § 230 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
; kehtetuks muutumise kuupäev 01.01.2006.a.) § 4 lg 1 ja § 60 lg 1, alusel põhivõlana võlgnevuse 4041,35 krooni, viivised 4041,35 krooni ja kohtukulu, mis koosneb hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust summas 700 krooni ja esindajale makstud õigusabi kuludest summas 404,14 krooni. MENETLUSE KÄIK Hagiavaldus koos sellele lisatud tõenditega hagiavalduses märgitud aadressilt on kohtule tagastatud, kuna kostja nimetatud aadressil ei ela. Rahvastikuregistris kostja elukoht puudub. Maksu- ja Tolliametist ning Kodakondsus- ja Migratsiooniametist on kohus saanud andmed, mis ei võimalda samuti kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Politseiasutusele on kostja asukoht teadmata. Seetõttu on kostjale kohtuistungist teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt
Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. 19.04.2006.a kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses toodud nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega, samuti mõista kostjalt välja hageja kasuks kohtukuludena riigilõivu 700 krooni, õigusabi kulu 404,14 krooni ning väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse avaldamise kulu 200 krooni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
(jõustunud 01.01.2006.a) kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. 2 Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1.juulit 2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1.juulist 2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoole õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002.a. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002.a, kohaldatakse senikehtinud seadust. Nimetatud seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Pooltevaheline vaidlus seostub kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenusega, s.o. kestvuslepinguga, eeldades kuni 01.07.2002.a kehtinud seaduste (eelkõige TsK vastavate sätete) kohaldamist. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele, lepingule või selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Sama seaduse § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud ning § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. .a toimunud kohtuistungil selgus, et põhivõla hulka kuulub leppetrahv, mille suurus on 1000 krooni, kusjuures hagiavalduses leppetrahvile kui nõude aluseks olevale asjaolule ei viidata. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Sellest tulenevalt ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse viis, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda.
lg 1 kohaselt teeb kohus tagaseljaotsuse hageja kasuks tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Leppetrahvi varjatud esitamisel ei ole nõude rahuldamine nimetatud alusel võimalik. Hagiavalduse kohaselt oli kostjal kohustus kasutamise tingimuste VII peatükitükist tulenevalt maksega viivitamise korral talle osutatud teenuste eest viivist tasuda. Viivist on hageja soovinud 4041,35 krooni ulatuses tulenevalt pooltevahelisest lepingust välja mõista.
lg 1 järgi loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning viidatud nõue kuulub rahuldamisele. Eeltoodu põhjal jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et põhivõlg 3041,35 krooni ning viivis 4041,35 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega kuulub hagi osaliselt rahuldamisele. Puuduvad
lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt.
lg 1 teise lause kohaselt kui kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 560 krooni ja tasu õigusabi eest summas 354,14 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osast ning väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena 1114,14 krooni. 3 Epp Haabsaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.