KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-14146 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Gaida Kivinurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 03.novembril oktoober 2006, Tallinn Tsiviilasi H.E hagi T.Ti vastu 39 999, 40 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- juuni
- a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H.E apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- oktoober
- a, avalik kohtuistung Menetlusosalised Hageja H.E ja tema lepinguline esindaja advokaat A. E, kostja T.T RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu 26.juuni 2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
- H.E esitas 01.07.2005 hagi Harju Maakohtusse T.Ti vastu 39 999, 40 krooni saamiseks.
- 04.05.2000 sõlmis H.E nimel A. E lepingu T.Tiga Tallinnas, x asuva tänavapoolse elumaja esimese korruse koridori remonttöödeks. Remonttööde teostamiseks kohustus T.T varuma oma kutseoskuste ja kogemuste järgi tööks vajaliku
- ehitusmaterjali ning vajadusel kasutama hageja kui töö tellija poolt juba varutud ja temale üle antud ehitusmaterjali. Remonttööde teostamiseks andis hageja kostjale üle ehitusmaterjali 9 999, 40 krooni väärtuses, mille saamist on T.T kinnitanud oma allkirjaga. Lepingu punktis 1.3.8 leppisid pooled kokku, et need materjalid, mis kostjal ehitustööde käigus üle jäävad, kohustub kostja tagastama hagejale. Kostja ei ole käesolevaks ajaks täitnud mitte ühtegi lepinguga võetud kohustust, sealhulgas kohustust tagastada talle remonttööde teostamiseks üle antud 9 999,40 krooni väärtuses ehitusmaterjali. Kostja poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmise tõttu oli hageja sunnitud nimetatud tööd tellima teiselt töövõtjalt ja leidma selleks rahalisi vahendeid muudeks kuludeks ettenähtud vahendite arvel. Lisaks alusetult omandatud vara eest võlgneb kostja ka lepingus sätestatud viiviseid kokku 1 795 päeva eest (ajavahemikus 30.07.2000 kuni 30.06.2005), summas 89 750 krooni. Kuna käesolevaks ajaks on T.Tile kogunenud viiviste nõude summa võrreldes põhivõlgnevusega ebaproportsionaalselt suur, vähendab hageja viivisenõuet 30 000 kroonini. Kostja hagi ei tunnista. H.E ei ole lepingu pooleks ning lepingust ei nähtu, et A. E oleks tegutsenud lepingu sõlmimisel H.E esindajana. Tegemist ei ole asjakohase hagejaga, hageja nõuded on alusetud ning ei kuulu rahuldamisele. Kuna lepingus ei ole sätestatud, et tellija tasub töö eest töövõtjale, siis ei saa nimetatud lepingust tuleneda ka töövõtja kohustust ilma tasuta töid teostada. Töövõtulepingus sätestatud viisis on ülemäära suur. Esitatud hagi on ka sisuliselt põhjendamata ning pahatahtlik.
- aasta aprillist kuni juunini teostas kostja x elamu koridoris remonti. Kostja hankis ise ehitusmaterjalid. Osaliselt tasusid materjalide eest hiljem kolmandad isikud, nende hulka ei kuulu H.E. Kõik hangitud ja kostjale üle antud materjalid paigutas ta remondi käigus elamu koridori. Remont jäi pooleli kostjast mittesõltunud põhjustest. Aastatel 2004-2005 teostati elamus uus remont, mille käigus eemaldati osaliselt kostja poolt
- aastal paigaldatud cyprocplaadid koos karkassiga. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
- Kohus jättis H.E hagi T.Ti vastu 39 999, 40 krooni saamiseks rahuldamata.
- Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu 04.05.2000 sõlmitud remonttööde töövõtulepingule. Nimetatud leping on sõlmitud A. E kui tellija ja T.T kui töövõtja vahel. Lepingust ei nähtu, et see oleks sõlmitud A. E poolt H.E nimel. Selle asjaolu tõendamiseks ei ole kohtule esitatud mingeid tõendeid. 25.05.2000 notariaalselt tõestatud volikiri, millega H.E volitas A. E sõlmima x/y korter x valitsemiseks ja käsutamiseks kõiki seadusega lubatud tehinguid, on koostatud pärast töövõtulepingu sõlmimist. Kostja väite kohaselt sõlmis ta lepingu A. Ega. Seega ei ole H.E lepingu pooleks, kelle õigusi on väidetavalt lepingu tingimuste mittetäitmisega rikutud.
- Isegi kui lepingu pooleks oleks olnud H.E, puudub hagejal alus nõuda kostjalt ehitusmaterjali või selle maksumust kostjalt, sest ostetud ehitusmaterjal kasutati vastavalt lepingule elamu x koridori remontimisel, mida tõendavad tunnistajad T. V ja L. P.
- T. V ütluse kohaselt oli kogu elamu koridori esimesest kuni neljanda korruseni paigaldatud cyprocplaat, millest pärast
- aastal tehtud remonti jäi seina suhteliselt vähe. Lembit Peterson kinnitas remondi tegemist
- aastal ning cyprocplaadi elamu koridori seina paigaldamist. Tunnistaja ütluse kohaselt kandsid remondikulud maja elanikud. 2
(5)- Selle kohta, et
- aastal tehtud remondi järgselt oleks ehitusmaterjali üle jäänud, tõendid puuduvad. Asjaolu, et korteriühistu moodustamisel otsustati
- aastal teostada majas uus remont ning remondi käigus eemaldati osa cyprocplaate koridori seintelt, ei anna alust tellijal nõuda töövõtjalt
- aastal paigaldatud ja uue remondi käigus eemaldatud cyprokplaatide maksumust.
- Tunnistaja L. P ütluse järgi tehti
- aastal majas ajutine remont selleks, et oleks puhas ja koridorid ei haiseks.
- aastal teostatud remondi tulemusel saadud hüve kasutasid korteriomanikud neli aastat. Ka ei ole tõendatud, et remonttööde tegemisega kostja viivitas, mis annaks aluse tellijale nõuda viivist lepingu punkti 2.7 järgi.
- Antud vaidluses ei kuulu hageja nõue rahuldamisele ka tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 lõigete 1 ja 3 järgi, millele hageja oma esialgses hagiavalduses viitas, sest tõendamata on kostja poolt vara omandamine hageja arvel. Elamu x/y koridoris tehtud remondi käigus kasutatud ehitusmaterjali ei ole kostja omandanud, see paigaldati vastavalt kokkuleppele kõigi korteriomanike kaasomandis oleva elamu osa seina. Tõendamata on 04.05.2000 lepingus näidatud ehitusmaterjali kuuluvus H.Ele või nimetatud materjali ostmiseks kostjale rahaliste vahendite andmine H.E poolt. Apellatsioonkaebuste nõue ja põhjendus
- H.E esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
- Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et hageja õigusi ei ole kostja poolt lepingu tingimuste mittetäitmisega rikutud ning tsiviilasjas kogutud tõenditest ei nähtu A. El hageja nimel tehingute sõlmimiseks volituste olemasolu. Kohus on jätnud tähelepanuta 07.11.2005 hagi täpsustusele nr 1-9/599 lisatud hageja 23.04.2000 volikirja A. Ele, millega hageja andis A. Ele volituse pidada tema eest kostjaga läbirääkimisi ja sõlmida lepingu x tänavapoolse maja I korruse trepikoja remondiks tingimusel, et hageja panus ei ületaks 10 000 krooni.
- Kostja on ise kohtule sõnaselgelt nimetanud, et peab hagejaks H.Et, mida kinnitavad kostja ütlused 05.06.2006 kohtuistungil. Kostja välistas 30.09.2005 kohtule esitatud vastuse punktis 4 hageja rahalise panuse x remonttööde teostamiseks, millest ta kohtu eelistungil ja 05.06.2006 kohtuistungil loobus kinnitusega, et hageja panus oli 10 000 krooni.
- Kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes leidis kohus, erinevalt kostja omaksvõtust, et A. E pole tegutsenud vaadeldava lepingu sõlmimisel H.E esindajana.
- Kohus ei ole arvestanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lõikes 2 ja § 129 lõikes 1 sätestatut. Käesoleval juhul oli olemas H.E 23.04.2000 volikiri, mille olemasolust oli kostja teadlik ja mille olemasolu pole ta käesoleva menetluse ajal vaidlustanud. Hageja on 25.05.2000 notariaalselt tõestatud volikirjaga kinnitanud A. El 04.05.2000 T.Tiga sõlmitud töövõtulepingu sõlmimiseks volituste olemasolu.
- Kohtuotsuses tunnistajate ütlustena kohtuotsuse aluseks toodu ei vasta tegelikkuses tunnistajate poolt kohtuistungil avaldatule. Kohtuotsusest nähtub, nagu oleks tunnistaja Tarmo Valgepea sõnaselgelt avaldanud, et kogu elamu koridori esimesest kuni neljanda korruseni oli paigaldatud cyproc-plaat. Tegelikkuses kinnitas tunnistaja just vastupidist, mida on võimalik ka maakohtu 05.06.2006 istungi protokollist kontrollida. 3
(5)- Kohus on leidnud, nagu oleks tunnistajate ütlustega tõendatud, et korteriomanikud kasutasid
- aasta remondi tulemusel saadud hüvesid neli aastat. Hageja leiab, et see väide pole õige.
- Tunnistaja T. V ütlused kinnitavad just hageja poolt hagi täpsustuses välja toodud asjaolu, et kostja küll alustas
- a x esimese korruse koridori seinte ülelöömist cyproc-plaatidega, kuid lõpetas igasuguse ehitustegevuse esimese korruse koridoris mõne päeva möödudes vajalike kooskõlastuste puudumise tõttu.
- Ka tunnistaja L.P poolt kohtuistungil antud ütlustest ei tulene, et kostja poolt teostatud remondi tulemusel tekkis majaelanikele mingi hüve. L. P ütluste kohaselt ei mäleta ta
- a toimunud remondi asjaoludest kuigi palju.
- Tunnistaja T. V ütlustega on ühtlasi tõendatud ka kostja vastu esitatud viivisenõude aluseks olevate asjaolude esinemine. T.T võttis 04.05.2000 sõlmitud lepinguga kohustuse teostada remonttööd hiljemalt 30.07.
- Kohtuotsusest jääb mulje, nagu oleks 04.05.2000 remonttööde lepingujärgseks kokkuleppeks vaid cyproci paigaldamine koridoris.
- Kostja pöördus
- a aprillikuus hageja poole ettepanekuga anda talle 10 000 krooni x esimese korruse koridori remondiks. Seejuures selgitas kostja, et temal raha ei ole, kostja panus väljenduks enne remonditööde teostamist vajalike kooskõlastuste hankimises ja kostja poolt tasuta tehtavas töös.
- Kostja poolt
- aastal hagejale tehtud ettepanekut ja kostja poolt hagejale esitatud lepingut, mis allkirjastati 04.05.2000, saab käsitleda kui ühist tegutsemist tingimusel, millega pooled nõustusid. Lepingu sõlmimisel kerkis üles veel üks küsimus. 04.05.2000 lepingu punktis 2.
- kinnitasid pooled, et ei oma üksteise vastu mingisuguseid moraalseid ega materiaalseid pretensioone ega muid nõudeid.
- Nii hageja hagiavaldusest kui ka maakohtu 17.02.2006 ja 05.06.2006 kohtuistungi protokollist nähtuvalt käis poolte vahel vaidlus kogu poolte vahel 04.05.2000 sõlmitud remonttööde töövõtulepingu täitmise üle. Kostja on ise menetluse ajal kohtus tunnistanud, et ta ei täitnud 04.05.2000 sõlmitud lepingut. Vastustaja seisukoht
- T.T ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 26.juuni 2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata.
- Maakohus on õigesti leidnud, et hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus, kuna hageja H.E ei ole lepingu pooleks, mille alusel hagi kahju hüvitamiseks summas 39 999,40 kr on esitatud. Remonttööde töövõtuleping on sõlmitud 04.05.2000 A. E ja T.Ti vahel (t.l.8). Kostja kinnitab samuti, et ta ei ole kunagi suhelnud H.Ega. Lepingutingimused räägiti läbi A. Ega ning ka lepingu alusel on töö tellijaks A. E. Kostja on korduvalt ka kinnitanud, et lepingu teksti koostas juristina A. E. Hageja H.E ei ole neid väiteid ümber lükanud ega tõendanud, et tema sõlmis kostjaga vaidlusaluse lepingu.
- Asjas ei oma mingit tähtsust, kas H.E oli andnud A. Ele volitused või mitte lepingute sõlmimiseks, kuna A. E ei tegutsenud vastava volikirja kohaselt ega sõlminud lepingut volitaja nimel. A. E sõlmis lepingu oma nimel ning on seega ka lepingu pooleks. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 94 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik teha 4
(5)tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Vaidlusalusest lepingust ei nähtu, et see oleks sõlmitud esindaja kaudu. Tellijaks on A. E isiklikult (t.l.8).
- Ebaõige on kaebuses toodud väide, mille kohaselt on kostja omaks võtnud, et hagejaks on H.E kohtuistungil 05.06.2006 t.l.
- TsMS § 231 lg 2 kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumus protokollitakse. Selliselt omaksvõttu protokollitud ei ole. T.l. 47 nähtub kostja poolt vahetult antud seletusest kohtule, et raha andis talle üle A. E ja seda ta ei vaidlusta. Ka eelistungil 17.02.2006 on kostja korduvalt kinnitanud, et räägiti läbi A. Ega, kes ka raha remondiks andis. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja samuti, et lepingu sõlmis ta A. Ega nagu lepingus kirjas. Seega ei ole kostja esindaja poolt väidetu t.l. 47, mille kohaselt hageja panus oli 10 000 krooni, käsitletav kostja omaksvõtuna selle kohta, et lepingu pooleks oli H.E. Hageja esindaja A. E on ise korduvalt kinnitanud, et H.E panus oli 10000,00 krooni ning selle saamist A. Elt ei ole kostja ka kunagi vaidlustanud (t.l.47).
- Kuivõrd H.E poolt esitatud hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus, siis kaebuses toodud vaidluse sisu puudutavatele väidetele kohtukolleegium hinnangut ei anna, kuna need ei oma antud asjas tähendust.
- Ükski kaebuses toodud väide ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks ning seetõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata. Eeltoodu alusel tuleb jätta rahuldamata ka H.E taotlus kohtukulude väljamõistmiseks kostjalt. G. Kivinurm R. Allikvere U. Reinola 5
(5)