3-04-194/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-194 Haldusasi S.M kaebus AS Falck Eesti
2. juuni
3. a viivistasu otsuse nr VTO 044181 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
4. septembri
5. a otsus haldusasjas nr 3-1874/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus AS Falck Eesti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
6. november 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja S.M Vastustaja AS Falck Eesti RESOLUTSIOON
7. Rahuldada apellatsioonkaebus.
8. Tühistada Tallinna Halduskohtu
9. septembri
10. a otsus haldusasjas nr 31874/
12. Jätta S.M kaebus rahuldamata.
13. Mõista S.Mlt välja menetluskulu 1794,40 kr. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest
14. novembril
15. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
16. AS Falck Eesti koostas
17. juunil 2004 viivistasu otsuse nr VTO 044181 sõiduauto Honda registreerimismärgiga xxx XXX parkimise eest tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata ja määras tasumisele 480 kr.
18. S.M palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada AS Falck Eesti
19. juuni
20. a viivistasu otsuse. Kaebaja teenindas liikumispuudega inimest (A. V), kes omab puudega inimese parkimiskaarti. Puudega inimese parkimiskaardi omamisel on parkimine tasuta (Tallinna Linnavolikogu
21. jaanuari
22. a määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa p 7.1). Sama määruse lisa p 4.4 kohaselt tuleb parkimistasu maksmist tõendav dokument paigutada nähta- 3-04-194 valt ja loetavana sõiduki esiklaasi või esiukseklaasi taha ning nõude täitmatajätmine on võrdsustatav parkimistasu maksmata jätmisega. Viidatud sätte teine lause ei ole kooskõlas liiklusseaduse (LS) § 502 lg-ga 1 ja tuleb jätta kohaldamata.
23. Tallinna Halduskohtu
24. septembri
25. a otsusega kaebus rahuldati. Tallinna Linnavolikogu
26. jaanuari
27. a määruse nr 9 lisa p 7.1 ei sisalda selgesõnalist kohustust, et maksuvabastust tõendav parkimiskaart tuleb paigutada sõidukile, vaid sätestab nõude, et parkimiskaart peab olemas olema. Sama määruse lisa p 8.11 reguleerib soodusloa paigutamist sõidukile. Tulenevalt viidatud määruse lisa punktide 7 ja 8 süstemaatilisest analüüsist ei ole soodusluba samastatav parkimiskaardiga. Vaidlusaluse viivistasu otsuse koostamise ajal kehtinud LS § 55 reguleeris liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi eriõigusi, kuid ei näinud ette kohustust tasuta parkimisõiguse kasutamiseks paigutada sõidukile parkimiskaart. Ka LS § 53 lg-dest 1 ja 2 ei tulenenud vaidlusaluse sündmuse toimumise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt liikumispuudega inimest teenindava sõiduki juhile tema kasutuses oleva sõiduki parkimisel kohustust paigutada sõidukile puudega inimese parkimiskaart. Tunnistaja A. V ütlustega on tõendatud, et parkimiskaart oli sõidukile paigutatud. LS § 502 lg 1 (
28. maist kuni
29. juulini 2004 kehtinud redaktsioonis) kohaselt sai määrata viivistasu üksnes parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
30. AS Falck Eesti apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellant leiab, et kaebaja seletused ja tunnistaja ütlused lahknesid olulisel määral ja seega ei ole nende alusel võimalik lugeda tõendatuks kaebuses märgitud asjaolusid. Näiteks ajas tunnistaja segamini auto värvi, väites, et tegemist oli halli autoga (tegelikult oli kaebajal punane auto). Samuti väitis tunnistaja, et S. M kasutab mootorsõidukit Ford. A. V ütlused ja kaebuse esitaja seletused lahknevad küsimuses, millal nad märkasid viivistasu otsust. Seega ei saa tunnistaja ütluste alusel pidada tõendatuks, et kaebaja oleks sõidutanud liikumispuudega isikut. Samuti ei saa pidada usaldusväärseks tunnistaja ütlusi, et kaebaja autole oli paigaldatud puudega inimese parkimiskaart. Halduskohus põhjendas vastuolusid kaebaja S. M operatsioonijärgse mäluprobleemiga, kuid kohtule tõendeid operatsiooni kohta ei esitatud. Kaebuse esitaja mäluprobleemid ei ole asjakohased, kuna ebaselgeid ütlusi andis A. V. Tallinna Linnavolikogu
31. jaanuari
32. a määruse nr 9 lisa p 7.1 sisaldab endas kohustust parkimiskaardi paigutamiseks sõidukile.
33. S.M vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja leiab, et tavainimene ei pruugi mäletada aastataguseid sündmusi. Olenemata sellest, kas tegemist oli Fordi või väikese Hondaga, on tegemist väikeautoga. Parkimise ajal kehtinud seaduste kohaselt ei olnud parkimiskaardi paigutamata jätmine võrdsustatud parkimise eest tasumata jätmisega. Kontrolör oleks võinud teha fotod. Kui A. V ütlusi ei saa tõendina arvestada, siis on võimalik arvestada kaebuse esitaja kui protsessiosalise seletusega. Neid selgitusi apellant ei vaidlustanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
34. Tallinna Linnavolikogu
35. jaanuari
36. a määruse nr 9 lisa p 7.1 kohaselt on parkimistasu maksmisest vabastatud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht tema kasutuses oleva sõiduki parkimisel nõuetekohase parkimiskaardi olemasolul. Viivistasuotsuse tegemise ajal oli viivistasu määramine LS § 502 lg 1 kohaselt võimalik vaid parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral. Vaidlust ei ole selle üle, et A. V, keda kaebaja väidetavalt oma sõidukiga teenindas, oli nõuetekohane parkimiskaart väljastatud. Vaidlus on selle üle, kas kaebaja teenindas A. V, kas parkimiskaart 2