← Eesti

3-04-260/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2006, Tallinn Haldusasj

) alusel ning et kahjuks võivad muuhulgas olla mõistlikud kulutused, mida isik kandis seoses täituri tegevuse vaidlustamiseks algatatud hagita menetlusega. Kaebuse esitaja vähendas kahjunõuet käibemaksu summa 7 276,70 kr võrra, jättes nõude suuruseks 40 426,10 kr.

  1. Tallinna Halduskohtu
  2. juuli
  3. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja R. V mõisteti välja kahju 18 000 kr. Kohtuotsuse motiivid olid järgmised: a) Täitedokumendina esitatud kohtulahendi resolutiivosa oli ebaõnnestunult sõnastatud, kuid sellest ei saa järeldada, et võlgnik, kelle suhtes oli võimalik täitemenetlust algatada, oli notar. Notar ei ole tsiviilõigusliku suhte pooleks, seetõttu ei oleks teda saanud kaasata hagimenetlusse ega võlgnikuna käsitada. Kohtutäiturile esitati OÜ B poolt avaldus T. S kui võlgniku suhtes, samuti oli avaldusele lisatud Riigikohtu
  4. oktoobri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-203, kus kohus märkis, et T. S ei deponeerinud raha notari juures. Kohtutäituril oleks pidanud tekkima kahtlus, et notari suhtes ei saa täitemenetlust algatada ja ta oleks pidanud TsMS § 31 alusel pöörduma kohtu poole lahendi selgitamiseks. Täitur ei järginud oma ametikohustuste täitmisel vajalikku hoolsust, mistõttu kahju tekitati süüliselt.

§ 13lg-s 1 sätestatud vastutuse piiramise aluseid ei esine.

  1. b)Tsiviilkohtumenetluses ei võta isiklik osavõtt kohtuasjast õigust omada selles asjas esindajat ka õigusteadmisi omavate isikute puhul (TsMS § 83 lg 1). Notar ei pidanud pärast kohtutäituri poolt kaebuse rahuldamata jätmist ära ootama, kas peatatud täitemenetlust on võimalik jätkata ja tal oli õigus pöörduda kohtusse. Seega täitemenetluse algatamisel isiku suhtes, kes ei ole võlgnik ja kelle suhtes puudub täidetav kohtulahend, võib järgneda kohtumenetlus ja sellega seoses tekkida kohtukulu.
  2. c)G. Se loobumine hagita menetluses kohtukulude nõudest, kuna protsessiseadustik ei näinud ette nende hüvitamist, ei välista kahjunõude esitamist ja selle rahuldamist. Kohtukulude näol on tegemist otsese varalise kahjuga. Mõistlikeks hüvitatavateks kulutusteks võivad olla ka õigusabi osutamisega seotud kulud (Riigikohtu 27. oktoobri 2004. a määruse tsiviilasjas nr 3-21-113-04 p 25). Seega tekkis kahju kohtutäituri õigusvastase teo tagajärjel. Kaebaja suhtes ebaseaduslikult täitemenetluse algatamist ei saa pidada väheoluliseks õiguste rikkumiseks, mistõttu G. Sel on õigus kahju hüvitamiseks mõistlikus ulatuses. Kahjuhüvitamise põhimõtte kohaselt tuleks luua kannatanule varaline hüveolukord, mis oleks olnud siis, kui kahju ei oleks tekkinud. Arvestades hagita menetluses läbivaadatud kohtuasja vähest keerukust ning mahtu ei saa õigusabikulude suurust summas 40 306,10 kr pidada põhjendatuks. Põhjendatud ja õiglaseks on kaebaja kasuks välja mõista tekitatud kahjuna 18 000 kr. 2

(6)3-04-260
  1. d)Kaebuse esitamisel tasuti riigilõivu 1 432 kr ja õigusabikulusid kanti summas 3 240,80 kr, mis on kohtuvaidluse mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ning kuuluvad väljamõistmisele. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. R. V apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada järgmistel põhjustel:
  2. a)Halduskohtu otsusest ei tulene, milline oli täituri konkreetne tegevus, mida saab määrata hooletusena. Kahju tekkimisel oli määravaks kohtuotsus, mida täitur täitis ja selle resolutiivosa sõnastus. Otsuse selgitamist saab nõuda siis, kui otsus on ebaselge, mitte ebasobiva sõnastusega. Seega on

§ 13lg 3 alusel vastutus välistatud kaebajale kahju tekitamises.

  1. b)Arusaamatuks jääb, millise metoodika alusel kohus vähendas kulusid. Kahjuhüvitiseks väljamõistetud õigusabikulud 18 000 kr on liiga suur summa, ületades jätkuvalt vaidlusaluses asjas täituri poolt määratud tasu (ilma käibemaksuta 12 000 kr).
  2. c)Kaebuse osalise rahuldamise tõttu oleks kohtukulude jaotamisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 93 lg 3 järgi tulnud mõista välja riigilõivuna kaebaja kasuks 18 000 kroonist üksnes 3%, s.o 540 kr. 5. Notar G. Se vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgib kaebuse esitaja järgmist:
  3. a)Hoolsuse hindamisel võeti arvesse kõik asjaolud: täitemenetluse algatamise avalduses oli võlgnikuks märgitud T. S, mitte notar; avaldusele oli lisatud Riigikohtu lahend, kust nähtus, et T. S ei olnud notari arvele deponeerinud kohtuotsuses nimetatud summat; täidetavast lahendist nähtus, et G. S ei olnud selles menetluses protsessiosaliseks. Tavapärast hoolsust järgides ei oleks kohtutäitur saanud sellises olukorras täitemenetlust notari suhtes algatada või vähemalt oleks tal pidanud tekkima kahtlus, mida oleks saanud kontrollida kohtulahendi selgitamise teel. Täitemenetluse aluseks olnud kohtulahendi ebaõnnestunud sõnastust ei saa käsitleda

§ 13

lg 1 p 5 tähenduses asjaoluna, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Kuna kohtuotsus on ebaõnnestunult sõnastatud, s.t otsuse resolutiivosast võib mitmeti aru saada, siis on tegemist ebaselge otsusega ning kohtutäitur oleks saanud ja pidanud TsMS § 245 lg 1 ja TMS § 31 alusel taotlema otsuse selgitamist. Kuna kohtutäitur seda võimalust ei kasutanud, ei saa otsuse ebaselgus olla kahju hüvitamise vähendamise või välistamise aluseks.

  1. b)Notar tegi kõik endast oleneva, et vältida tekkinud kahju, esitades kohtuväliselt kaebuse R. V tegevusele. Kohtutäitur kaebust ei rahuldanud. Sellega võttis täitur riski, et notari kohtusse pöördumisel peab ta hüvitama kohtukulud.
  2. c)G. S pidi osalema menetluses nii esimeses kui ka teises astmes. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et täituril oli võimalus antud vaidlus ka kohtuväliselt lahendada ja seega kohtukulusid üldse vältida. Notarile tekkinud kahju kohtukulude näol ei sõltunud kuidagi sellest, kui suure ebaseadusliku tasu kohtutäitur vaidlusaluses täiteasjas endale määras. Järelikult ei ole põhjendatud vähendada kahjuhüvitist üksnes seetõttu, et kohtutäituri poolt ebaseaduslikult määratud tasu on väiksem, kui G. S tekkinud kohtukulud. 6. E AS vastuses nõustutakse apellatsioonkaebusega. 3

(6)3-04-260 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I.
  1. Käesolevas asjas käib vaidlus kohtutäituri poolt täitemenetluse raames tehtud otsustega tekitatud kahju hüvitamise üle. Väidetav kahju seisneb kaebaja poolt täituri otsuste vaidlustamisega kaasnenud kohtukuludes. Kõnealused otsused tehti pärast
  2. jaanuari 2002, seega kuulub asjas kohaldamisele riigivastutuse seadus. Vaidlus avalikku võimu teostanud eraisiku tekitatud kahju üle kuulub lahendamisele halduskohtus riigivastutuse seaduse alusel ka siis, kui eraisiku volitused avaliku võimu teostamiseks on pärast kahju tekitamist lõppenud. Kahjunõue ja kaebuse esitamise õigus tekivad koheselt pärast kahju tekitamist ja need ei lange ära ega muutu tsiviilõiguslikeks nõueteks hilisemate sündmuste mõjul.
  3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et ametiisiku õigusvastase otsuse tagajärjel kantud kohtukulude näol on tegemist otsese varalise kahjuga. Juhul, kui kohtukulude väljamõistmine on reguleeritud kohtumenetluse seadusega, ei kuulu kohtukulu hüvitamisele riigivastutuse seaduse alusel. Käesoleval juhul on vaidluse esemeks tsiviilasjas hagita menetluses kantud kohtukulu, mille väljamõistmist vastustajalt tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimaldanud. Ringkonnakohus ei näe alust kalduda kõrvale Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikast (
  4. detsembri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-03), mille kohaselt TsMS varasema redaktsiooni § 60 lg-s 12 sätestatu ei välistanud täitemenetluse võlgniku võimalikku kahju hüvitamise nõuet seadust rikkunud täituri vastu riigivastutuse seaduse alusel ja võlgniku kahjuks võivad olla ka mõistlikud kulutused seoses täituri tegevuse vaidlustamisega hagita menetluses.
  6. Otsese varalise kahju hüvitamise eelduseks on

7 lg 1 kohaselt isikul kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, isiku õiguste rikkumine, põhjuslik seos tegevuse ja kahju vahel ning kahju kõrvaldamise või ärahoidmise võimatus nn primaarnõuetega. Vastavalt

7 lg-le 4 kohaldatakse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamisel täiendavalt eraõiguslikke kahju hüvitamise sätteid juhul, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Süü on küll tsiviilõigusliku deliktilise vastutuse eelduseks, kuid ei ole avalik-õiguslikus suhtes tekitatud otsese varalise kahju hüvitamise eelduseks, sest

§ 7

lg-s 1 on vastutuse alused reguleeritud erinevalt võrreldes tsiviilõigusliku deliktilise vastutusega. Halduskohus ei pidanud seetõttu täpsustama, millise süü vormiga võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 mõttes oli käesoleval juhul tegemist ja millise konkreetse tegevusega kaasnes täitemenetluses hooletus. Süü puudumisele viitavad asjaolud võivad olla üksnes vastutuse piiramise aluseks, kui nad on hõlmatud

§ 13lg-ga 1 ja lg-ga 3.

Nendel peatub ringkonnakohus hiljem (II).

  1. Apellatsiooniastmes ei ole vaidlust selle üle, et kohtukulude kandmise tõttu kandis kaebaja kahju, et vaidlusalused vastustaja otsused olid õigusvastased ja et need rikkusid kaebaja õigusi. Lähemalt tuleb selgitada, kas otsuste ja kahju vahel oli põhjuslik seos. Ehkki kohtukulude tekkimise vahetuks põhjuseks oli kaebaja avaldus linnakohtule ja tema õigusabileping advokaadiga, ei välista see põhjuslikku seost täitemenetluse otsuste ja kulude vahel. Kulud on vaidlustatud otsustega põhjuslikus seoses, kui õiguskaitse otsuste suhtes ei olnud muul mõistikul viisil võimalik.
  2. Kaebaja vaidlustas linnakohtus vastustaja
  3. oktoobri
  4. a otsuse, millega kaebajalt mõisteti välja kohtutäituri tasu, ja
  5. oktoobri
  6. a otsuse, milles kaebaja poolt vastustaja4

(6)3-04-260 le esitatud kaebus rahuldati osaliselt. Muuhulgas jättis vastustaja rahuldamata kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale. Kaebaja esitas seejärel põhjendatult kaebuse Tallinna Linnakohtule, sest kohtuvälised õiguskaitsevahendid olid ammendunud. Põhjendatud kohtusse pöördumine tõi vältimatult kaasa riigilõivu tasumise kohustuse. Täiendavalt tuleb uurida, kas kohtusse pöördumiseks oli vajalik kasutada advokaadi abi. Asjaolu, et menetlusosalisel on endal juriidilised teadmised, ei tähenda iseenesest, et õigusabiteenuse kasutamine tema poolt oleks põhjendamatu. Kulutused õigusabile on põhjendamatud, kui isikul oleks olnud võimalik osta piisava kvaliteediga õigusabiteenust oluliselt odavamalt või kui kulud õigusabiteenusele on ebaproportsionaalselt kõrged võrreldes kohtuvaidluse esemeks oleva summaga. Nõue, et õigusabiteenusega kaasnevad kulud ei tohi olla ebaproportsionaalselt suured võrreldes vaidlusaluse summaga, ei tähenda, et õigusabikulud ei võiks vaidlusalust summat ületada. Vaidlus ei pea jääma lahendamata üksnes seetõttu, et vaidlusalune summa on väiksem kui vaidluse jaoks vajaliku õigusteenuse hind. 12. Halduskohus luges tsiviilasjas põhjendatult kantud kohtukuluks 18 000 kr, millest 120 kr moodustas riigilõiv ja 17 880 õigusabikulu. Vastustaja leiab, et halduskohus ei ole selgitanud metoodikat kulude põhjendatuse hindamise kohta. Ringkonnakohus peab sellega seoses esmalt vajalikuks rõhutada, et kohtukulude põhjendatuse hindamine sõltub kohtu äranägemisest. Kulude põhjendatust ei ole võimalik tõestada matemaatiliselt. Seetõttu tuleb käesolevas asjas juhinduda VÕS § 127 lg-st 6, mis sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Apellatsioonkaebuses ei ole vastustaja esitanud ka omapoolset metoodikat ega põhistust, mis oleks veenvam halduskohtu põhjendustest. Eelnevale vaatamata leiab ringkonnakohus, et hüvitiseks oleks tulnud määrata väiksem summa. Tsiviilasjas oli tegemist pigem lihtsa vaidlusega. Kaebaja on ka ise seisukohal, et temalt tasu väljamõistmise võimatus pidi vastustajale olema ilmselgelt äratuntav. Ringkonnakohtu hinnangul on lihtsa vaidluse lahendamiseks kahes kohtuastmes võimalik soetada piisava kvaliteediga õigusabi ka ca 10 000 kr eest. Kuna riigilõiv 120 kr on selle summa kõrval ebaoluline hindab ringkonnakohus kaebajale tekitatud kahju kokku 10 000 kroonile. Järgnevalt tuleb selgitada, kas esinevad alused hüvitise piiramiseks. II. 13.

§ 13

lg 1 kohaselt arvestatakse hüvitise suuruse määramisel muuhulgas objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel ja muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane.

§ 13

lg 3 kohaselt vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.

  1. Täituri vastutuse piiramise alustena on vastustaja toonud välja järgmised asjaolud: 1) täitmisele kuulunud kohtuotsuse sõnastus oli ebaõnnestunud; 2) arvestades täitemenetluse formaliseerituse printsiipi ei käitunud kohtutäitur kohtuotsust täites hooletult; 3) täitur ei pidanud taotlema täitmisele kuulunud otsuse selgitamist, sest selle otsuse sõnastus ei olnud ebaselge, vaid ebaõnnestunud.
  2. Vaidlusaluste täitetoimingute aluseks olnud Tallinna Linnakohtu
  3. märtsi
  4. a otsuse resolutiivosa p 3 oli sõnastatud järgmiselt: „Kohtuotsuse jõustumisel kanda T. S poolt 12.04.
  5. a Tallinna notar S arvele kantud 453 000 kr (02.02.
  6. a korteriomandi ostu5

(6)3-04-260 müügi ja asjaõiguslepingu järgi müüjale makstud ostuhind) ning lepingu sõlmimise kulu (notaritasu 1888 kr ja 1330 kinnistamislõiv) OÜ B arvele“.
  1. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et tal ei olnud oma ametikohustusi vajaliku hoolsusega täites võimalik kindlaks teha, et notar ei olnud tsiviilasjas kostjaks ega võlgnikuks täitemenetluses. Vastavalt TMS tollase redaktsiooni § 25 lg-le 2 on võlgnikuks täitemenetluses kohustatud isik, kelle vastu on sundtäitmisele esitatud täitedokument varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks. TsMS tollase redaktsiooni § 242 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus täitmiseks kohustuslik vaid pooltele ja kolmandatele isikutele. Vastustajale oli teada, et kaebaja ei olnud linnakohtu
  2. märtsi
  3. a otsusega lahendatud tsiviilasjas menetlusosaliseks. Seega pidi kaebajale olema ilmne, et kaebaja ei ole täitedokumendist tulenevalt kohustatud isik. Ainuüksi isiku mainimine kohtuotsuse resolutiivosas ei muuda teda võlgnikuks. Vaatamata täitemenetluse formaliseerituse põhimõttele peab kohtutäitur selgitama, millises kontekstis isikut täitedokumendis mainitakse. Antud juhul oli kaebaja nimi resolutsioonis märgitud vaid seoses sellega, et tema arvele oli kohtu andmetel kantud hageja poolt kostjale tasumisele kuuluv summa.
  4. Eelneva tõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks kalduda käesolevas asjas kõrvale Tallinna Linnakohtu
  5. jaanuari
  6. a jõustunud otsusest tsiviilasjas nr 2/220-1021/03, milles leiti, et vastustajal oli hoolimata täitemenetluse formaliseerituse printsiibist kohustus kontrollida, kas kaebaja oli tsiviilasjas, milles tehtud lahendi täitmist taotleti, pooleks või kolmandaks isikuks (lk 4). Seetõttu ei näe ringkonnakohus alust hüvitise täiendavaks piiramiseks. Kuna tekitatud kahju suuruse hindas ringkonnakohus ümber, tuleb asjas teha uus otsus, mõistes kaebaja kasuks välja hüvitise 10 000 kr. III.
  7. Halduskohtu otsuse tühistamise ja asjas uue otsuse tegemise tõttu vaatab ringkonnakohus uuesti läbi ka halduskohtule esitatud menetluskulu väljamõistmise taotlused. Kaebaja kulud halduskohtus olid riigilõiv 1432 kr ja õigusabikulu 3240,80 kr, kokku 4672,80 kr. Kulude kandmine on tõendatud ja põhjendatud. Kaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kulud jagada proportsionaalselt, arvestades, et algselt taotleti kaebuses hüvitist 47 702,80 kr ulatuses ja väljamõistmisele kuulub 10 000 kr. Sellele vastavad menetluskulud 979,55 kr (= 10 000 ×4672,80 ÷47 702,80). Apellatsiooniastmes taotles kaebaja mõista vastustajalt menetluskuludena välja 3417,30 kr, millest 2880 kr moodustab õigusabikulu, 16 kr tähtkirja saatmise kulu ja 521,30 kr käibemaks. Ka apellatsiooniastmes tuleb kulud jagada, arvestades, et ringkonnakohtus oli vaidluse all summa 18 000 kr ja kaebajalt väljamõistetud hüvitis vähenes 8000 kr võrra. Kaebaja kasuks tuleb ringkonnakohtus kantud kuludena välja mõista 1518,80 kr (= 3417,30 ×8000 ÷18 000).
  8. Kokku tuleb kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 2498,35 kr (= 979,55 +1518,80). Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.