2-06-3441/5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-3441 Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi AS Jõhvi Veemajandus hagi I. G. vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised Hageja: OÜ Jõhvi Veemajandus (RK…; Niidu 4, 41532 Jõhvi, Ida-Virumaa) Hageja esindaja: W. I. (IK…), volikirja alusel Kostja: I. G. (IK…; elukoht: …) Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista I. G. AS Jõhvi Veemajandus kasuks võlgnevus 1 616 (üks tuhat kuussada kuusteist) krooni 50 senti. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 HAGIAVALDUS
3. 17.02.
4. a esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja vastavalt Jõhvi Linnavalitsusega 17.03.
5. a sõlmitud lepingule kohustatud varustama Jõhvi linna elanike joogiveega. Jõhvi linn andis hagejale kasutusse Jõhvi linnale kuuluvad vee- ja kanalisatsioonivõrgud. Lepingu järgi kohustus OÜ Jõhvi Veemajandus võlgnevuste korral nõudma võlgade likvideerimist. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 13 ja § 7 lg 1 alusel, hageja kui veeettevõtja müüs tarbijale veevarustuse ja heitvee ärajuhtimisega seotud teenuseid eluruumi teenindamiseks asukohaga ... Kostja ei ole vaidlustanud teenuse hinda ning on jätnud tasumata talle osutatavate teenuste eest. Hageja loeb, et pooled sõlmisid lepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 ja ÜVVKS mõttes suulises vormis. Kostja võlgnevuse suurus on 1 616,50 krooni. KOSTJA VASTUS
6. 06.03.
7. a esitatud vastuses hagile võttis kostja hagi õigeks poole (50%) hagihinna ulatuses. Kostja teatas kohtule, et on nõus kirjaliku menetlusega ning leidis, et poole hagihinnast ehk 808,25 krooni peaks tasuma kostja endine abikaasa J. G., kes kasutas võlgnevuse tekkimise perioodil samuti hageja teenuseid. Seetõttu tuleb võlanõue õiglaselt teenuste kasutajate vahel pooleks jagada. Kostja teatas, et ta on suuteline hageja nõuet rahuldama maksegraafiku alusel, kuna kostja palk on 700 krooni. MENETLUSE KÄIK
8. 18.10.
9. a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 ja § 404 lg 1 tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni 31.10.
10. a. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja ei ole vaidlustanud hageja nõudeõigust ning nõude sisulisi ja õigusliku põhjendusi. Kostja võttis nõude õigeks poole hagihinna ulatuses.
13. Kostja põhiliseks vastuväiteks on see, et võlgnevus tuleb teenuste kasutajate vahel pooleks jagada, st. et poole võlast peaks tasuma kostja endine abikaasa.
14. Rahvastikuregistri andmete kohaselt oli I.G. elukohaks … alates 01.02.1993 kuni 10.07.
15. a. I. G. oli abielus J.G. perioodil 23.10.1992 kuni 15.12.
16. a. J. G. elukoht oli 2 … 01.02.1993 kuni 18.09.
17. a. Viru Maakohtu kinnistusosakonna elektroonilise registriosa (nr…) II jao andmete kohaselt kanti I. G. kinnistusraamatusse korteriomandi …omanikuna 01.02
18. a kinnistamisavalduse alusel, korteriomandi omanik on 30.09.
19. a kande alusel (kanne on tehtud 01.07.
20. a kinnistamisavalduse alusel) käesoleval ajal L. M.
21. Võlgnevuse arvestamise tõendist (tl 12) nähtub, et … korteri abonent (nr …) oli I. G., võla jääk
22. a maikuu seisuga moodustas 2 990,05 krooni ning teenuse eest arvestati kuni
23. aasta juulini, kostja on 19.11.
24. a tasunud 1 600 krooni, 07.01.
25. a 300 krooni, 19.03.
26. a 500 krooni, 15.04.
27. a 200 krooni, 13.05.
28. a 300 krooni ja 04.06.
29. a 300 krooni. Võlgnevuse seis 01.10.
30. a seisuga on 1 616,50 krooni.
31. Kohus leiab, et kostja vastuväide selles, et teenust kasutas ka tema endine abikaasa, mistõttu kostja peaks maksma hagejale 50% võlast, ei anna alust hagi rahuldamiseks pooles ulatuses. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga. 9.
32. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused /--/. VÕS § 208 lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti /---/. Müügilepingu korral on ostja põhikohustuseks ostuhinna tasumise kohustus. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja abikaasa ei ole käesoleva vaidluse puhul võlausaldaja suhtes osa-, ühis- ega solidaarvõlgnik VÕS § 63, § 64 ja § 65 mõttes. 9.
33. Kohus selgitab kostjale, et juhul, kui kostja leiab, et tema endine abikaasa peaks talle hüvitama 50% vee- ja kanalisatsiooniteenuse ostmisel tekkinud võlast, on kostjal võimalus nõuda seda endiselt abikaasalt. 9.
34. Kostja viitab oma vastuses makseprobleemidele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et menetlusosalistel on võimalus kokku leppida kohtuotsuse (võla tasumise) täitmises maksegraafiku (osamaksete) alusel. Üldjuhul on teenuste osutajad makseprobleemidega võlgnikele selles osas vastu tulnud.
35. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu peab kostja hagejale hüvitama hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtunik 3